Eelmisel laupäeval (15.03) korraldas Keskkonnaamet loodusesõpradele väliseminari Toosikannu puhkekeskuses, kus võeti ette matk Toosikannu matkarajal, räägiti keskuse tegemistest ja sinna rajatavast ulukiaiast.Laupäev algas huvitavalt. Öösel oli maha sadanud paks kiht lund, millele tuli iga hetkega jõudsasti lisa. Kas niisugustes oludes loodusrajale üldse minna saab, tekkis küsimus. Loodusesõbrad on aga tehtud natuke teisest puust. Bussitäis rahvast oli igati positiivselt meelestatud ja ilmale sobivalt soojalt riides. Vaid kaamerad jäeti seekord maha, sest sellise ilmaga on kehv pilti teha.Väljasõidu organiseerija Imbi Kõiv rääkis, et veebruaris toimus Järvamaal korraldatud väliseminar samades tingimustes. Ilmataadile ilmselt sümpatiseerib lumine Toosikannu. Terve tee Toosikannu poole sajab paksu lund. Kohale jõudes tõmbavad ettenägelikumad lausa vihmakeebid jopede peale.Toosikannul võtavad meid vastu puhkekeskuse juhatuse liige Leo Kass ja tegevjuht Valdo Virvelaid. Matkajuhiks on bioloog ja Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja. Tema aitab kohe asju paremas valguses näha, öeldes, et sellise ilmaga pole riski, et jalad poriseks saavad.Tihedas lumesajus asub ligi 30-pealine grupp matkarajale. Õige pea märkab matkajuht musträstast. Mustade sulgede ja kollase nokaga isalinnud on silmapaistva välimusega. Emased musträstad on aga tagasihoidlikumad, et pesal istudes märkamatuks jääda. Inimesed kipuvad musträstast tihti kuldnokaga segamini ajama, matkajuht andis paar näpunäidet, kuidas kahte sarnast lindu kehakuju ja liikumise järgi eristada.UlukiaedÕige pea märkame teest paremal aeda. Õigemini sõitsime ühte aeda sisse juba puhkekeskuse alale sisenedes. Kogu Toosikannu puhkekeskuse ala on piiratud aiaga. Meie teele jäi nüüd aga punahirvede karantiiniaed.Aiaga piiratud alale tuleb ulukipark. Toosikannul on aastaid tegeletud loodusturismiga ning aia loomine suurendab tõenäosust, et autoga ringi sõites õnnestub ka mõnda looma näha. Teenust pakutakse nii välismaalt tulnud loodusehuviliste gruppidele kui ka meelelahutuseks neile, kes Toosikannul seminaridel käivad.Aed on 7,89 km2 suur ja seal elab praegu hinnanguliselt 25 põtra, 20 metssiga ja 10 metskitse. Leo Kass rääkis muheledes, et aed on tegelikult nii suur, et ühe põdra üles leidmine võtab omajagu aega.Osa suurest aiast on eraldatud, nii et moodustub väiksem aed, kuhu plaanitakse tuua punahirved. Selle sees on veel nö hirvede karantiin, kuhu paigutatakse punahirved kohe pärast nende siiatoomist.Kui aedasid üles pandi, tekkis ka paar takistust. Nimelt piirneb aiaga must-toonekure püsielupaik. Leo Kassi sõnul olid püsielupaiga piirid paika pandud aerofoto alusel ning nii jäi must-toonekure elupaik esialgu osaliselt aia sisse. Looduslikud piirid olid aga veidi erinevad. „Tänaseks on püsielupaiga piirid muudetud ning aed jookseb ilusasti mööda püsielupaiga piiri," ütles Leo Kass.Keskkonnaameti nõue oli, et aia rajamise ajal ei jääks suurkiskjaid sinna lõksu. Kassi sõnul üritati ehitamise ajal suurkiskjate liikumisi ka jälgida. „Võib-olla hoidis mehhanismide pidev töö objektil suurkiskjad eemale, aeda nad lõksu ei jäänud," ütles Kass.Eelmise aasta mais kiitis keskkonnaamet Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruande heaks. Küsimusele, kuidas aia loomine mõjutab teiste metsloomade elu, vastas keskkonnaameti pressiesindaja Annika Remmel: „Piirdeaia näol liikumistõkke rajamisele reageerivad looduses vabalt elavad loomad liikumisteede ümberkujundamisega. Antud juhul on tõenäoline Massu jõe tsoonis liikumise suurenemine."Aed sai valmis aastavahetuseks. Punahirvi praegu keskuse aladel veel kohata ei õnnestu. Loomad loodetakse aeda tuua selle aasta sügisel. Enne on vaja veel aiale kasutusluba taotleda.Matkajuhi oskuslikul juhtimisel seikleme aga edasi. Tee ääres märkame jänese jälgi ja arutame, et valgejänesel pole sel talvel head õnne olnud. Kaitsekohastumusena karva vahetanud valge jänes paistis meie lumevaesel talvel ilmselt veel eriti hästi metsa alt välja. Siiski teadis Kaarel Aluoja rääkida, et jäneste populatsioon pigem suureneb.Söötmisplatsil kuuleme, et kord on seal isegi üks karu söömas käinud. Karud elavad aga väga laial territooriumil ja pärast aia rajamist neid seal enam kohata ei saa.Matkajuht juhtis tähelepanu ka vanale kuivanud puule tee ääres, mida pole maha võetud. Sellised puud on heaks kodupaigaks nii rähnidele kui ka teistele liikidele. Need on justkui sotsiaalmajad, arvas üks matkalistest. Puu on tõesti mitmeid auke täis ja kindlasti kellelegi mõnus kodu.Matk loodusrajal ja metsa all kestis umbes kaks tundi. Selle aja peale oli ka lumesadu lakanud. Peamajas ootasid meid kuum kohv ja põdralihapirukas.Katri ReinsaluRaplamaa Sõnumid