Põhja-Eesti pankranniku retke käigus uurime maa geoloogilist ajalugu. Meie pankrannik on osa Balti klindist, mis algab Laadoga järve juures, palistab Põhja-Eesti rannikut ja kulgeb edasi mere põhjas ning avaldub taas kaugematel saartel. Maa ajaloo geoloogilise õppematerjalina on ta ainulaadne, kus paljanduvad aluskivimid ajast, mil elu planeedil ei olnud veel arenema hakanudki. Suurupi poolsaar on huvitav, kuna kaks olulist lasundi kihti asuvad erinevatel platoodel. Mere ääres saame tutvuda kambriumi ajastu liivakivimitega ja pärast lühikest matka jõuame ordoviitsiumi ajastu paeladestusteni pangametsas rannikust eemal.
Programm toimub lumevabal ajal ja selle käigus saame teada, mis oli „suur pauk”, mis vahe on kõvadel aluskivimitel ja settekivimitel. Vaatame, miks on paekivi lasund murdunud nagu saehammas. Kas siin elasid ka dinosaurused või hoopis peajalgsed? Käsitletavad teemad on ka maavarad, põlevkivi omadused ja kuidas teaduse arenedes on meie ordoviitsiumi ladestu väärtuslike muldmetallide teemal huviorbiiti sattunud.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Toetab II kooliastme loodusõpetuse kursuse järgmiste teadmiste ja oskuste omandamist:
1. Koostab loodusteaduslikke mudeleid, selgitab mudelite toel objekte ja nähtusi: mandrite ja ookeanide paiknemist, päikesesüsteemi ehitust ning planeetide liikumist, öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist, veeringet
4. Kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid
6. Arutleb looduse ja maailmaruumi uurimise vajalikkuse üle; toob näiteid, kuidas teadlased koguvad tõendusmaterjali
7. Kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid
13. Võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile
15. Selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi
16. Kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike
33. Selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ning Läänemere mõju Eesti ilmastikule
34. Arutleb taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise ning Eesti keskkonnaprobleemide üle ja pakub nende lahendamise võimalusi
35. Hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle
Keskkond ja jätkusuutlik areng:
Programm toetab inimtegevuse ja keskkonna vaheliste seoste mõistmist; suunab säästlikule tarbimisele ja teiste elusolendite vajaduste märkamisele.
Õpitulemused:
- Mõistab Maa geoloogilise arengu põhietappe ja nende ajaskaalat.
- Eristab põhilisi kivimitüüpe (tard- ja settekivimid) ning kirjeldab nende tekkimist.
- Tunneb ära pankrannikule iseloomulikke geoloogilisi ladestusi ja seostab neid ajastutega.
- Kirjeldab pankranniku kujunemist ja selle tähtsust Eesti looduses.
- Toob näiteid Eestis leiduvatest maavaradest ning selgitab nende kasutamisega seotud keskkonnamõjusid.
- Mõistab loodusressursside piiratust ja vajadust säästva kasutamise järele.
- Järgib looduses liikumise ja looduskaitse põhimõtteid.
Programm kujundab õppijates arusaama looduskeskkonna pikaajalisest arengust ning inimese vastutusest selle hoidmisel. Vahetu looduskogemus toetab keskkonnateadliku käitumise ja säästva eluviisi väärtustamist.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Programmis kasutatakse eakohaseid aktiivõppe meetodeid: vaatlus, arutelu, praktilised ülesanded, mängud, loodusobjektide võrdlemine ja meeltepõhine õppimine. Õpe toetab uurimuslikku ja kogemuslikku õppimist.
Kasutatavate meetodite rõhk aruteludel Eesti geoloogilise ehituse, Läänemere elustiku, mere mõju üle Eesti ilmastikule ja Eesti keskkonnaprobleemide nign võimalike lahenduste üle ja seoste loomisel.
Vahendid: Suurupi poolsaare kaart kõrgusandmetega, pankranniku joonis, looduses leiduvad kivimid, geoloogiline ajatelg, välimäärajad.
Juhis õpetajale:
Tutvustada õpilastele eelnevalt programmi teemat ja asukohta. Alustada teema käsitlemist juba koolis. Pärast retke jätkata teema läbimist klassiruumis ning korrata ja mõtestada kogetut. Kaasasoleva õpetaja roll on toetada retkejuhti suhtlemisel ja abistada üldise korra hoidmisel.
Arvestada ilmastikuoludega; vajalikud on veekindlad jalatsid ja ilmastikukindel riietus.
Õpetajatel on võimalus anda programmi kohta suulist või kirjalikku tagasisidet pärast programmi toimumist. Kogutud tagasisidet kasutatakse programmi sisu ja metoodika edasiseks arendamiseks.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm toimub täies mahus õues ning hõlmab liikumist erinevatel maastikutüüpidel, sealhulgas tähistamata radadel ja vajadusel ronimist, mida juhendatakse ja jälgitakse retkejuhi poolt. Õpperada kulgeb läbi mitmekesiste metsatüüpide, sh põlispuudega Muraste hiiemäe ja pankrannikuäärse pangametsa, ning selle täpne kulg sõltub osalejate vanusest ja ilmastikuoludest.
Rajal ei ole võimalik liikuda ratastooliga.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.457704563806, 24.428272247314
Programmi läbiviija:
Programmi viib läbi Muraste Looduskooli juhendaja. Juhendajate kvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus on kirjeldatud Muraste Looduskooli kodulehel: https://www.murastelooduskool.ee/looduskool/retkejuhid/
Vastavalt grupi suurusele kohandatakse juhendajate arvu.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (15 min)
- Eesseisva retke tutvustus.
- Tutvumisring ja eelnevate teadmiste kaardistamine.
- Loodusesõbra meelespea.
- Ohutusreeglite tutvustamine pankrannikul liikumiseks:
- liikumine toimub juhendaja juhiste järgi;
- ohtlikumates kohtades kasutatakse juhendamist ja vajadusel julgestust;
- õpetaja toetab grupi turvalist liikumist.
Teema käsitlus loodusretke käigus (2–3 tundi)
- Maa geoloogiline ajalugu.
- Kivimitüübid ja nende tekkeprotsessid.
- Muraste LKA taimestik ja seosed pankrannikuga.
- Maavarad ja nende kasutamine.
Kokkuvõte ja tagasiside (15 min)
Kokkuvõtte- ja lõpuringis korratakse õpitut, arutletakse tähelepanekute üle ning seostatakse kogetu koolis õpitavaga. Jagatakse koduülesanne teadmiste kinnistamiseks.