Eesti geoloogiline ehitus 4 | Keskkonnaharidus

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Gümnaasiumi Riiklik Õppekava.

4. kooliaste (10.-12. kl)
2.2.4.2.
II kursus „Maa kui süsteem“
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala järgi üldjoontes Maa arengut.
Õppesisu
Maa kui süsteem.
Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaarvamine.
Põhimõisted: geokronoloogiline skaala.
Litosfäär
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta;
2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet;
3) iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas;
5) iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega;

6) kirjeldab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega; 7) teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist; Õppesisu

Maa siseehitus ja litosfääri koostis.
Kivimite liigitus tekke alusel. Laamtektoonika, laamade liikumisega seotud protsessid. Vulkanism. Maavärinad.
Põhimõisted:
mandriline ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, Richteri skaala, tsunami.

Õpitulemused:

Õpilased teavad Eesti geoloogilise ehituse põhijooni ja selle seoseid Maa ehituse ja laamtektoonikaga, tunnevad Eesti olulisemaid setteid ning kivimeid.

Meetodid ja vahendid:

Vaatlused, võrdlemine, töölehe täitmine, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu ja kokkuvõte.

Juhis õpetajale:

Saatvalt õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.

Kirjeldavad märksõnad:

kivimid

kivistised

maavarad

geoloogia

Sihtrühm:

Gümnaasium

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Lisainfo:

TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel.

Läbiviimise koht:

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi püsinäitus ja õppeklass

Läbiviimise asukoht:

58.373517025786, 26.7162334

Programmi läbiviija:

Tõnu Pani

Keel:

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

1. Sissejuhatus programmi, töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine. Tutvustatakse töökorraldust, reegleid ja ajakava.
2. Esitlus Maa ehitus, laamtektoonika, kivimite tüübid, Eesti geoloogia ja kivimid. Kivimite määramine.
Maa ehituse põhijooned, laamtektoonika, kivimite teke ja nende tüübid. Eesti geoloogiline ehitus – aluskord ja pealiskord. Geokronoloogiline skaala. Kambrium, Ordoviitsium, Devon ja Kvaternaar Eestis – levik, kivimid ja setendid. Kivimitest-setenditest tutvutakse graniidi, gneisi, savi, fosforiidi, argilliidi, liivakivi, põlevkivi, lubjakivi ja dolomiidiga. Õpilastel on võimalus vaadata kivimeid binokulaarmikroskoobiga. Peale esitlust on õpilaste ülesandeks esitluses kuuldu ja võrdluskogu abil määrata kivimid.
3. Eesti geoloogilise ehitusega tutvumine ja töölehe täitmine muuseumis. Töölehel on üldisi küsimusi õpitu kordamiseks ja ülesanne ühe piirkonna geoloogilise läbilõike koostamiseks. Tööleht täidetakse individuaalselt.
4. Kokkuvõte. Programmi lõpus vaadatakse üle, korratakse ja arutatakse töölehtede vastuseid koos õpilastega.

Viimati uuendatud:

14.01.2025