KIK toetab 2025./2026. õppeaastal programmi läbiviimist.
Programm toimub Tipu looduskooli õuealal ja meie kohalikul Pauna matkarajal. Matkarajal toimuvad tegevused läbi vaatluste, arutelude ja mängude. Retke jooksul õpime tundma loomade tegevusjälgi, saame teadmisi, kuidas erinevad organismid omavahel toiduahelas seotud on ning kui suur mõju võib loodusele olla inimesepoolsel sekkumisel. Programmi lõpus toimub viktoriin, milles õpilased viivad kokku looma temale kuuluva tegutsemisjälje, ekskremendi, kolju või trofeega. Vaatame kuidas hammastes on näha, kas loom on taimtoiduline, sega- või loomtoiduline.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
II kooliaste
Loodusõpetus
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Ainetevaheline lõiming
Loodusõpetus, liikumisõpetus, eesti keel
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Programm suunab õpilasi nägema seoseid looduses ja mõistma, et igal elusolendil on oma roll ja väärtus ökosüsteemis. Selle teadmise kaudu saavad õpilased ka aru, kuidas me inimestena sõltume tervest looduskeskkonnast. Programmiga käsitleme ka inimeste mõju toiduvõrgustikule, nt. mürkide ja tõrjevahendite kasutamisega.
Õpitulemused:
kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis;
saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest.
- oskab moodustada lihtsamaid toiduahelaid
oskab lahti seletada mõisteid ökoloogiline püramiid ja troofiline tase ning tuua selle kohta näiteid
oskab hammaste järgi määrata, mis toidulise loomaga on tegemist
märkab looduses erinevaid loomade tegevusjälgi
õpilane oskab tuua näiteid keskkonnamürkide mõju kohta loodusele
on veetnud aktiivselt ja harivalt päeva looduses;
suhtub loodusesse vastutustundlikult ja hoolivalt.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vaatlus ja otsimine
- Keskendumisülesanne (individuaalne)– vahendid: 3-4 värviga kotikesed, igast värvist sama palju
- Tegevusjälgede kokku lugemine umbes 50 meetrilisel teelõigul (3-4 liikmelised rühmad), vahendid: igale rühmale üks lugeja
- Tegevusjälgede korjamine (nt. lehed aukudega), vahendid: lahtritega taldrikud, kuhu on kirjutatud tootja, taimtoiduline loom, loomtoiduline loom.
Vestlus, arutelu
- Kes on tootja, kes tarbija, kes lagundaja? Kes on taimtoiduline, kes loomtoiduline ja kes segatoiduline loom
- Peale tegevusjälgede korjamise ülesannet taldrikutele arutelu teemal “Kelle tegevusjälgi leiab enim - kas tootjate või tarbijate?” Kas enim oli taimtoidulise või loomtoidulise looma jälgi?, vahendid: A3 plakat ökoloogilise püramiid joonisega
- Peale toiduahela moodustamise grupitööd tutvustavad rühmad oma toiduahelat, räägime ka parasiitidest ja lagundajatest;
- Toitumisevõrgustiku sidumine nööriga, vahendid: lõngakera;
- mürkide ja tõrjevahendite kasutamine ja nende mõju erinevatele organismidele, roundup ja DDT näide.
- Peale viktoriini kokkuvõttev arutelu mis ese (jälg, nahk, kolju, ekskrement jms) käib mis looma kohta jakuidas hammaste järgi aru saada, kas loom on taimtoiduline, sega- või loomtoiduline jms.
Grupitöö
- Gruppidesse jagamise ülesanne erinevate elukeskkondade (nt. raba, veekogu, mets, niit, põld) tüüpilisemate taimede ja loomade abil, vahendid: iga elupaiga kohta 3-4 fotot, foto tagaküljele on kleebitud erinevate värvidega kleepsud, et selle järgi kaaslasi leida. Gruppidel on ülesanne otsustada, mis elupaigaga nende grupp on seotud. (sõltuvalt õpilaste arvust jagatakse maksimaalselt 6 gruppi), grupid tutvustavad liike ja elupaika;
- Piltide alusel toiduahelate kokkupanemine, vahendid: iga rühmale üks kotike 4-5 fotoga Pildid tuleb panna õigesse järjekorda, et nendest mooduks toiduahel
Mängud
- Kullimäng
- Orava mäng, vahendid: alusplaadid, kuusekäbid
- Rebasemäng – hiilimismäng, vahendid: silmakatted 2x, erinevad esemed, mida hiilides tuleb kätte saada
Viktoriin – õpilased toimetavad 2-3 liikmelistes gruppides, vajalikud vahendid: lahenduskaardid, pliiatsid, esemed (koljud, sarved, eksremendid, näritud käbid, kokku umbes 12 erinevat eset)
Matk - füüsiline tegevus
Kõik vajalikud vahendid on juhendaja poolt!
Juhis õpetajale:
Programm toimub õues. Toimetame õuealal ja Pauna matkarajal. Ringikujulise matkaraja pikkus on 3 km. Õpilastel palun ennast riietada vastavalt ilmale, pigem mugavalt/sportlikult. Jalga soovituslikult niiskuskindlad jalanõud.
Kaasa tuleks õpilastel või kooli poolt võtta lõunasöök ja veepudel. Teeme matka ajal jõe ääres umbes 10 minutilise piknikupausi. Selleks peaks toit ja joogipudel olema iga õpilase seljakotis.
Palume õpetajal enne programmile tulekut rääkida, kuidas looduses liikuda.
Õpetajal on programmi ajal õpilasi innustav ja toetav roll. Peale programmi palume õpetajal täita tagasisideankeet, millele saadame lingiga e-maili teel.
Õpetaja rakendab õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Programmile võtame vastu ühe grupi korraga.
Programmi saab kohandada HEV õpilasgruppidele. Palun andke õpilaste eripäradest programmi registreerides teada!
Raskema liikumispuudega õpilastele programm kahjuks ei sobi.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmile võtame vastu ühe grupi korraga. Sobiva kuupäeva puhul saab aga teine juhendaja samal ajal muu programmi läbi viia.
Programmi saab kohandada HEV õpilasgruppidele. Palun andke õpilaste eripäradest programmile registreerides teada!
Raskema liikumispuudega õpilastele programm kahjuks ei sobi.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.358557234998, 25.087451934814
Programmi läbiviija:
Tipu Looduskool juhendaja Dagmar Hoder (geoökoloog, koostab ja juhendab õppeprogramme alatest 2010. aastast). Lisainfo juhendajate kvalifikatsiooni kohta leiate keskuse lehelt.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi kava:
- Sissejuhatus, tutvumisring ja kokkulepped (10 min)
- Innustav kullimäng teema sissejuhatamiseks (5 min)
- Gruppidesse jagamine fotode abil (erinevad elukeskkonnad ja nendega seotud taimed/loomad, nt. raba, niit, põld, mets, veekogu) (10 min)
- Oravamäng, liikumismäng, milles oravad püüavad võimalikult palju kuusekäbisid saada (5 min)
Pauna matkarajal (koos ülesannetega 120 min). ajal vaatleme loodust ja arutleme nähtu üle. Näeme nt. rähnide ja kobraste tegevusjälgi jms.
- Peidetud kotid (keskendumis- ja vaatlemisharjutus) - teelõigul erinevate värvidega peidetud kotikeste nägemine, kokku lugemine, pärast vestlus, mis värvid paistsid silma, mis jäid pigem nägemata? Vestlus: Millistel loomadel on varjevärvus? (5 min)
- Lugejatega matkaraja lõigul toitumisjäljede ja muude tegevusjäljede kokku lugemine, kokkuvõte (10 min)
- Arutelu - Kes on tootja, kes tarbija, kes lagundaja? Kes on taimtoiduline, kes loomtoiduline ja kes segatoiduline loom. Toome näited. (10 min)
Jäljgede otsimine, ”taldrikule” korjamine ja tulemuste jagamine. estlus, millise loomade jälgi leiti kõige rohkem, kas taimtoidulise, sega- või loomtoidulise oma? Miks? (10 min)
Söögipaus (10 min)
- Piltide alusel toiduahelate kokkupanemine, vestlus (10 min)
- Rebasemäng – hiilimismäng. Kuidas rebane jahib? (15 min), kokkuvõte
- Toitumisvõrgustiku sidumine nööriga (10 min)
- Vestlus – mürkide ja tõrjevahendite kasutamine ja nende mõju erinevatele organismidele, roundup ja DDT näide. (5min)
Tagasi looduskoolis
- Viktoriin „Kelle tegevusjälg see on?“ (20 min), vestlus ja ühine esemete vaatlemine, kuidas erinevad taimtoidulise looma. sega- ja loomtoidulise looma hambad?
- Lõpuring, „Mida teada said ja mis sulle eriti meeldis?“, kokkuvõte (10 min)
Programmi lõpus vaatame veel meie koduloomi ja õpilased saavad kitsedele leiba anda.