Meeleolukas matkapäev Soomaa looduse avastamiseks talvel.
Ülesanded testivad noorte leidlikkust ja nutikust, õpetavad kaardi lugemise oskust, kompassi ja gps-i kasutamist, kinnistuvad teadmisi metsloomadest ja nende tegutsemisjälgedest, õhutavad noori loodust jälgima, annavad praktilise kogemuse lõkke süütamisest erinevate vahenditega ja arendavad koostööoskusi.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Geograafia
Kaartide kasutamine
2. orienteerub kaardil: leiab riigid, pealinnad, tektooniliselt aktiivsed piirkonnad, suuremad pinnavormid, veekogud, kliimavöötmed, loodusvööndid jms;
3. orienteerub ja liigub kaardi abil maastikul;
Veestik
- seostab jõgede veetaseme muutused, sh üleujutused ja nende ulatuse piirkonna kliima ning pinnamoega;
Bioloogia
Selgroogsete loomade tunnused
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
Ainetevaheline lõiming
Geograafia, loodusõpetus, bioloogia, liikumine, ajalugu (tule kasutamine)
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
Programm on mänguline ja praktiline. Õpilased saavad oma teadmisi ja oskusi rakendada ning arendada. Räägime sellest kuidas loomad saavad talvel hakkama, aga ka kuidas me inimesena talvel toime tuleme ja millised on olulised oskused talvel looduses liikumiseks. Loodusel on meil igal aastaajal midagi pakkuda ja matkapäeval saame talverõõme nautida ning seeläbi toetame õpilaste huvi looduse, keskkonna ja selle uurimise vastu. Noortel tekib sellest positiivne looduselamus, mis tugevdab empaatiavõimet kõige elava suhtes ning süvendab looduse kui keskkonna väärtustamist.
Õpitulemused:
- tunnevad ära loomade tegevusjälgi (jäljerida, ekskremendid)
- on õppinud kasutama maastikul liikumiseks GPS-i, kompassi ja kaarti;
- on omandanud erinevaid matkaoskusi (kaardi, kompassi ja GPSi kasutamine, sooja hoidmine talvel, tulehakatise korjamine);
- on arendanud meeskonnatöö ja probleemi lahendamise oskusi.
- oskavad kasutada erinevaid vahendeid lõkke süütamiseks;
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Grupitöö
- lõkke tegemine, vahendid: igale rühmale tulepulk, puitalus, lisaks kasetoht, kuiv hein, kuuseoksad ja hundinui, tuleraud, tulekivi, vibu ja tulepuur
- jäljerea kokkupanemine, vahendid: iga rühmale kaks komplekti kiletatud jänese üksikjäljetest, igale rühmale jäljeaabitsad
- looduskunsti ülesanne, vahendid: igale rühmale papialus kahepoolse teibiga erinevate värviga loodusesemete korjamiseks
- kes ma olen? – loomade äraarvamisülesanne, vahendid: fotod loomadest (sh ka lindudest), kokku umbes 25 looma
- veetopsi sooja hoidmine, vahendid: igale rühmale üks väike tops keeratava kaanega, soe vesi, termomeeter
Orienteerumine
- kaardi lugemine ja mõõtkava, vahendid: igale rühmale kaart sisse joonistatud matka marsruudiga
- asimuudi määramine:, igale rühmale kaart ja kompass
- viktoriiniküsimuste leidmine (iga rühm saab GPSi ühe küsimuse leidiseks), vahendid: GPS
vestlus ja arutelu
- kuidas talvel riietuda?, vahendid: infrapunakaamera
- kuidas loomad talvel toime tulevad, mida teatud loomad teevad.
- Lõkke tegemine, mis on hea tulehakatis, kuidas vanasti tuld tehti?
- Puuliikide määramine talvel ja saarepuu
Vaatlemine:
- mis puu see on?, vahendid: puude määramiskaardid, 5-6 kaardi
- Loomade tegevusjälgede vaatlemine, vahendid: igale rühmale jäljeaabits, määrajad
Mõõtmine
- Ilmaolude kaardistamine, vahendid: jääauk, iga rühmale mõõdulint, termomeeter
Viktoriin, vahendid: kiletatud küsimused teatud asukohtades, klaaspurgid pabulatega, kiletatud puude määramiskaardid, GPS
Liikumine
matk
- Kelgusõit, vahendid: kelk, köis, stopper
Kõiki vahendeid jagub vastavas ülesande punktis grupile sihtpäraseks kasutamiseks. Kõik vahendid on olemas programmi korraldaja poolt.
Juhis õpetajale:
Ajaliselt on programm arvestatud 3,5 tunniga, mille lõpuosas on ka söögipaus (söögipoolis palume õpilastel endil kaasa võtta). Söögipausi ajal pakume teed ja saab lõkke peal tokisaia küpsetada. Kui võtate vorstid kaasa, siis saate neid ka lõkkel küpsetada.
Riietuda tuleb ilmastikule vastavalt, sest oleme terve programmi vältel õues. Mõned päevad enne programmi toimumist võiks õpilastega üle rääkida, kuidas talvel riietuda ja mis toit annab energiat õues olemiseks.
Retke pikkus on umbes 3 kilomeetrit läbi metsa, sügava lume puhul võib see olla korralik matk. vihmase talve puhul on meil ümbruskonna metsad väga märjad ja vaja on veekindlaid jalanõusid.
Palume õpetajal programmi ajal toetada programmi läbiviimist õpilasi innustades. Peale programmi saadame lingi tagasisideankeedile, mille palume programmi edasi arendamise jaoks täita.
Programm võib kohandada ka HEV õpilastele, liikumispuudega õpilastele kahjuks programm ei sobi. Palume erivajadustest teada anda programmile registreerides.
Programmile me saame korraga vastu võtta ainult ühe grupi korraga.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmi viime läbi jaanuarist märtsini. Programm sobib ka erivajadustega õpilastele ning sellest eelnevalt juhendajat teavitades saab teha programmis vajalikke muudatusi. Liikumisraskustega õpilastele programm kahjuks ei sobi.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.358551606631, 25.087484121323
Programmi läbiviija:
Tipu Looduskool juhendaja Dagmar Hoder (geoökoloog, koostab ja juhendab õppeprogramme alates 2010. aastast). Lisainfo juhendajate kvalifikatsiooni kohta leiate keskuse lehelt.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi kava:
- Sissejuhatus, tutvumisring ja kokkulepped. (10 min)
Gruppidesse jagamine ja päeva ülesannete selgitamine. (10 min)
Edasised ülesanded lahendatakse kolme- kuni neljaliikmelistes gruppides. Terve grupp liigub aga koos juhendajaga. Kogu tegevuste vältel tuleb õpilastel vastata ka viktoriiniküsimustele, mille asukohad on salvestatud GPSi. Iga grupp saab ühe küsimuse leidmiseks GPSi, mille abil tuleb punkti ülesse leida. Juhendaja loeb küsimuse siis ette ja parast seletab õiget vastust.
- Ellujääjate ülesanne: Lõkke tegemine erinevate vahenditega (tuleraud ja tulekivi, tulepulk, tutvustatakse ka vibuga tule puurimise tehnika) (15 min)
- Esimene viktoriiniküsimus tikkude ajaloo kohta (5 min)
- Talispordi ülesanne: Kelgusõit tasasel maal (10 min)
- Uurijate ülesanne: Lume ja jääpaksuse mõõtmine, temperatuuri mõõtmine (15 min)
- Ellujääjate ülesanne: Veetopsi soojana hoidmine matka lõpuni. Räägime sooja hoidmisest ja nutitelefonide hoidmisest talvel. Infrapunakaameraga teeme grupi pildi.(5 min)
Matkarajale minek. (koos ülesannetega 90 min) Vaatleme loodust ja loomade tegevusjälgi. Naudime liikumist talvises looduses.
- Rajaleidjate ülesanne: kaart, kompass ja mõõtkava. Kus on põhi? Mis see mõõtkava tähendab?
- Looduse jälgijate ülesanne: Peidetud esemete leidmine.
- Teine viktoriiniküsimus: Kelle pabulad need on? Jänese, metskitse ja põdrapabulad
- Jäljeküttide ülesanne: Kes ma olen? Metsloomade ja lindude kirjeldamine ja mida nad talvel teevad.
- Looduskunstnike ülesanne: Kas talv on tõesti ainult must, hall ja valge või mis värve leiame veel?
- Kolmas viktoriiniküsimus: Mis puu see on? (Tegu on vana saarepuuga ja õpilastele antakse määramiseks erinevate lehtpuude määramiskaardid). Räägime üle mille abil saab talvel puuliike määrata ja saarepuu ära tunda.
- Rajaleidjate ülesanne: Asimuudi määramine kaardi ja kompassiga. Kuhu tuleb edasi liikuda?
- Neljas viktoriiniküsimus: Mis jõgi see on? Asume Halliste jõe ääres ja seda mainis juhendaja juba programmi sissejuhatuses, kuid kui meeles pole, võib nüüd kasutada vastuse leidmiseks nii GPSi, kaardi kui ka nutitelefoni. Räägime üleujutustest Soomaal ja miks see just siin nii tavaline nähtus on.
- Kui Tipu luht on jää all, saame nüüd liugu lasta.
- Jäljeküttide ülesanne: Kuidas liigub jänes? Kiletatud üksikjälgedest jäljerea kokku panemine. Kontroll ja parandamine jäljeaabitsa abil.
- Viies viktoriinküsimus: Nuputamisülesanne.
Tagasi looduskoolis
- Söögipaus - tokisaia küpsetamine, piknik ja tee joomine (30 min)
- Veetopside veetemperatuuri mõõtmine. Selgitame välja, kes suutis selle kõige paremini sooja hoida.(5 min)
- Kokkuvõtte ja tagasisidering („Millise uue oskuse sa täna said ja kuidas sa tunned ennast hetkel?”) (15 min)