Programmi eesmärk on õpetada õpilastele mänguliselt looduse märkamist ja jälgimist, õppida tundma meie looduses elavaid loomi ning tutvustada seoseid loomade ja taimede vahel.
Programmi käigus leiame vastuseid küsimusetele: Mis vahe on taliuinakul ja talveunes olemisel? Milliseid loomade tegevusjälgi võib talvel leida? Kuidas loomad talve üle elavad? Millest nad toituvad? Miks osa linde lendab lõunamaale ja osa jääb siia? Kuidas jänes hüppab ja hundikari liigub?
Programmi alguspunkt on Tipu looduskooli õueala. Sealt läheme metsaretkele, mille pikkus on umbes 2 km. Metsaretkel tuleb õpilastel rühmatööna lahendada erinevaid ülesandeid ja teha vaatlusi. Selleks on meil kaasas määrajad, jäljeaabitsad ning mõõdulindid.
Peale programmi saame teha lõket ja juua teed.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus II kooliaste
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad).
Ainetevaheline lõiming
loodusõpetus, liikumisõpetus, eesti keel
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Programmiga arendame õpilaste säästvat suhtumist ja elukeskkonna väärtustamist, Räägime metsa hüvedest ja inimeste sekkumise võimalikest mõjudest loomade tavapärasele käitumisele. Sellega toetame õpilaste keskkonda hoidvat käitumist. Õpilased mõistavad, kuidas elusolendid on omavahel seotud ja nii ka meie inimesena sõltume puhtast loodusest.
Õpitulemused:
- on veetnud aktiivset ja harivat päeva looduses;
- märkab talvises looduses loomade tegevusjälgi ja oskab neid eristada;
- tunneb piirkonna levinumaid loomaliike ja nende elukeskkonda;
-tunneb ära meie metsa tavalisemate loomade jälgi ja jäljeridu;
- koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid;
- - oskab kasutada määrajaid ja mõõdulinti
- teab kuidas hambumise järgi otsustada, mis toidulise loomaga on tegemist.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
vaatlused
- tajumisharjutus retke alguses "Mitu eset sa näed, mis loodusesse ei kuulu?", vahendid: umbes 12 erineva värviga eset
- loomade jala- ja ka muude tegevusjäljede otsimine , vahendid: määrajad, jäljeaabitsad, mõõdulindid
grupitöö
- jäljeridadekoostamnine (3-4 õpilast grupis), vahendid: tuntumate metsloomade lamineeritud üksikjäljed (igale rühmale üks komplekt)., Pärast kontrollitakse määrajate ja/või jäljeaabitsate abil üle ja tehakse vajadusel parandused jäljereas.
- kes magab talveund, kes teeb taliuinakut ja kes tegutseb terve talv? (3-4 õpilast grupis), vahendid: loomade pildid (igale grupile 6-8 pilti)
- viktoriin "Kelle oma see on?" 3-4 õpilast grupis, vahendid: sarved, koljud ja väljaheidete kollektsioon (kokku umbes 15 eset), numbrisildid 1-15, paberilehed ja pliiatsid
arutelu ja vestlus
- kuidas inimesena talvel sooja hoida?
- millest loomad talvel toituvad? toiduahela koostamine, vahendid: viljad, oksad pungadega, loomade pildid
- kuidas hammaste alusel aru saada, kas tegu on taimtoidulise, loomtoidulise või segatoidulise loomaga?
mängud
- oravamäng, vahendid: puitalused (igale rühmale üks), kuusekäbid (4-5 rühma kohta), võrdluseks männikäbi
loodusretk (füüsiline tegevus)
Kõik vajalikud vahendid on juhendaja poolt!
Juhis õpetajale:
Ajaliselt kestab programm 2,5 tundi, selle aja sees ei ole toidupaus. Programmi lõpus teeme soovi korral lõket ja looduskool saab pakkuda teed. Kui võtate vorstid kaasa, siis saate neid lõkkel küpsetada. Kui te lõket teha ei soovi, saame matka ajal teha piknikupausi või peale matka söögipausi.
Riietuda tuleb ilmastikule vastavalt, oleme terve programmi vältel õues. Mõned päevad enne programmi toimumist võiks õpilastega üle rääkida, kuidas talvel riietuda ja milline toit annab energiat õues olemiseks.
Retke pikkus on umbes 2 kilomeetrit läbi metsa. Sügava lume puhul võib see olla korralik matk. Vihmase talve puhul on meil ümbruskonna metsad väga märjad ja kindlasti on vajalikud veekindlad jalanõud.
Palume õpetajal programmi ajal toetada programmi läbiviimist õpilasi innustades.
Peale programmi saadame lingi tagasisideankeedile, mille palume programmi edasi arendamise jaoks täita. Laske õpilastel koolis meenutada, mida nad programmi ajal nägid, õppisid ja tundsid.
Programm võib kohandada ka HEV õpilastele. Liikumispuudega õpilastele kahjuks programm ei sobi. Palume erivajadustest teada anda programmile registreerides.
Programmile me saame korraga vastu võtta ainult ühe grupi.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm võib kohandada ka HEV õpilastele. Liikumispuuega õpilastele kahjuks programm ei sobi. Palume erivajadustest teada anda programmile registreerides.
Programmile me saame korraga vastu võtta ainult ühe grupi.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.358557234998, 25.087451934814
Programmi läbiviija:
Tipu Looduskooli juhendaja Dagmar Hoder (geoökoloog, koostab ja juhendab õppeprogramme alatest 2010. aastast). Lisainfo juhendajate kvalifikatsiooni kohta leiate keskuse lehelt.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi kava
1. Sissejuhatus ja tutvumine (tutvumisring, programmi tegevuste üldine tutvustus, kokkulepped) (20 min)
Kohtume rõõmsas meeleolus, räägime lühidalt eesootavast programmist, sõlmime kokkulepped, kuidas käituda programmi ajal ja metsas liikumisel. Loome sõbraliku ja turvalise õhkkonna. Lapsed saavad võimaluse jagada oma varasemaid kogemusi talvise loodusega – milliseid loomi nad on näinud, milliseid jälgi märganud. Vaateme õpilaste riietuse üle ja räägime ka sellest, kuidas talvel väljas liikudes sooja hoida.
2. Soojendusmäng (oravamäng) (3-4 liikmelistes tiimides) (10 min)
Liikuv ja lõbus soojendusmäng aitab lastel end lahti raputada ja valmistab neid ette tähelepanelikuks looduses liikumiseks. Mängu kaudu räägime ka sellest, kus oravad elavad ja millest nad talvel toituvad, teeme vahet kuuse- ja männikäbil.
3. Metsaretk – avastusmängud ja ülesanded looduses. Ülesanded tuleb lahendada 3-4 liikmelistes rühmades, retkel kogume mitmetes kohtades ja lahendame siis õlesandeid (90 min)
Retke käigus:
- paneme laste tähelepanu proovile: mitu asja väikese rajalõigu ääres nad märkavad, mis ei kuulu loodusesse (individuaalne ülesanne). Arutame selle üle, mis värvid jäävad looduses talvel tihtipeale märkamata ja kes on need loomad, kelle kasuka värvus talvel muutub.
- otsime ja võrdleme erinevaid loomajälgi (kasutame määrajaid, kiletatud jäljeaabitsaid ja mõõdulinte) ning moodustame väljatrükitud üksikjälgede piltidega jäljerida; jäljendame loomade liikumisviise: kuidas hüppab jänes, astub rebane või liigub metskits;
- arutleme loomade toitumise ja toiduahelate üle – kes mida või keda sööb, kes loomadest kogub talvevarusid, mida mets talvel loomadele pakub ja kas loomad vajavad inimeste poolt lisatoitu; iga rühm koostab ja tutvustab ühe toiduahela.
- rühmitame loomade pildid vastavalt sellele, kes on talvel taliuinakus, kes magab talveund, kes aga terve talv toimetab.
Retk on täis mängulisi ülesandeid, tähelepanu teritavaid harjutusi ja ühist avastamist.
5. Viktoriin "Kelle oma see on?" (sarvede, koljude ja väljaheidete kollektsioon) (3-4 liikmelised rühmad) (20 min)
Sellega kordame matkal õpitut ning räägime veel lahti, kuidas hammaste ehitus näitab, kas tegu on taimtoidulise, loomtoidulise või segatoidulise loomaga.
5. Lõpuring (10 min)
Teeme kokkuvõtted, kordame üle olulisemad teadmised ja kuulame laste muljeid. Iga laps saab jagada, mis oli tema jaoks kõige huvitavam.
Soovi korral lõkke tegemine ja söögipaus.