15 000 aastat tagasi valitsesid Eesti aladel jääliustikud ning lumesulamisveed, mis aktiivselt siinset maastiku kujundasid. Jää taandumisel liikus siia inimene koos koeraga, asustades esialgu tundra laadse maastiku, hiljem kohanes ja kasvas koos ümbritseva keskkonnaga.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Bioloogia
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;
Geograafia
Kaartide kasutamine
3) orienteerub kaardil;
Pinnamood
1) võrdleb muude infoallikate põhjal pinnavorme ning pinnamoodi kodukohas ja Eestis;
2) selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist;
Kehaline kasvatus
8) oskab liikuda linnas ja/või looduses, määrates asukohta ning suunda, kasutades erinevaid võimalusi;
Ajalugu
1) iseloomustab põhitunnuste kaudu erinevaid ajalooperioode;
3) toob allikate põhjal esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid.
Keskkond ja jätkusuutlik areng:
Programm suunab õpilast aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest.
Tervis ja ohutus:
Programm suunab õpilast käituma hoolivalt ja lugupidavalt enda, teiste ning ümbritseva keskkonna suhtes ning aktsepteerima ja järgima kokkuleppeid.
Õpitulemused:
milline näeb välja mandri Eesti rannajoon
millised kliimaperioodid on viimase 15 000 aasta jooksul Eestis olnud
Õpilane oskab:
selgitada viimase jääaja mõju Eesti pinnamoele
selgitada, kuidas on omavahel seotud taimestiku muutus, loomastik ja inimtegevus
seostada kliimaperioode ajalooliste perioodidega
Õpilane väärtustab:
looduses viibimist
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
vaatlus ja võrdlus, arutelu juhendajaga ning omavahel, rühmatöö, õpitu selgitamine teistele õpilastele.
Vahendid:
igale grupile köis, Eesti kaart, pinnavormide kirjeldused, kliimastaadiumite kirjeldused, ajatelje kaardid, pildid ja tekstid jääajal elanud loomadega, kompassid.
Juhis õpetajale:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada klassi suurust, õpilaste vanust ja võimalikke erivajadusi. Enne programmi tellimist HEV õpilastele arutame läbi sobivaimad meetodid ja teema täpsema fookuse.
Palume eelnevalt õpilastele programmi temaatikat tutvustada.
Õppeprogrammi läbiviimisel liigutakse ka väljaspool teeradasid, seega osalejad peaksid kandma kinniseid ja mugavaid jalanõusid, mis ei karda niiskust ega määrdumist. Riiete valikul palun arvestada ilmaga ning sellega, et metsas võib olla jahedam kui linnas. Külmemal ajal võtta kaasa müts-sall-kindad, kevadel ja sügisel varuks vihmakeep. Kevadel võib metsas olla palju sääski ning õitsvaid taimi, mis allergiat põhjustavad. Vajadusel kaasa võtta ka sääsetõrje ja allergiaravimid. Teadvustada tuleb ka seda, et looduses võivad olla puugid, maod ning mürgised taimed ja seened. Igal osalejal peaks olema kaasas oma seljakotiga jook (nt vesi, soe tee) ja kerge eine (nt võileib, pirukas, puuvili, köögivili). Pikniku jaoks valivad loodusesõbrad sellise toidu ja joogi, mis jätab endast maha võimalikult vähe pakendeid.
Programmi läbiviimise ajal ootame õpetaja tuge õpilaste kaasamisel ja klassirahu hoidmisel. Õppeprogrammi ajal on nutiseadmed taskus või kotis ning neid kasutatakse vaid programmi läbiviija loal.
Peale programmi toimumist palume jätta meile oma töö paremaks ja kvaliteetsemaks korraldamiseks tagasiside ja ettepanekud Keskkonnahariduse portaali kaudu.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm toimub välitingimustes. Soovi korral on võimalik programmi läbi viia ka haridusasutuses kohapeal (klassiruumis) või teile sobival loodusrajal.
Lisainfo radade kohta ning kohale sõitmise juhendid on leitavad RMK lehelt:
Salevere matkarada (ring u 2 km) https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1232
Soontagana maalinn (edasi-tagasi u 4 km) https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala/1515
Luitemaal on raja pikkus u 4 km, mis kulgeb mööda luiteid üles-alla. Rajal on vaateplatvorm ja piknikuplats. Kogunemispaik on Vana-Riia mnt ääres asuv parkla.
Tõstamaa matakraja luitestik (pikkus kokkuleppel) https://mois.tostamaa.ee/kulastades-tostamaad/loodushuvilisele/loodusvaartused/tostamaa-luidestik-2/
Ligipääs ratastooliga on osaliselt võimalik Soontagana maalinnas. Soontaganal on ka vaatetorn ning linnuse kaitserajatiste varemed. Salevere matkarada kulgeb mööda kõrgendikku ning trepist alla-üles.
Hea kogemuse saavutamiseks sobib programm korraga läbiviimiseks ühele klassile/rühmale. Kuid soovi korral on võimalik korraga ka kaks gruppi vastu võtta.
Juhendajatel on võimekus programmi läbi viia ka erivajadustega lastele.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Lisainfot läbiviijate kohta leiab keskuse avalehelt.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi käigus liigume mööda viimase jääaja poolt kujundatud maastikke, paneme end 10 000 a, 5000 a ja 2000 a tagasi elanud inimeste rolli ning püüame lahti mõtestada toonase elukeskkonna ning inimühiskonna. Programmi soovituslikud toimumiskohad on Salevere salumägi, Tõstamaa luitestik või Luitemaa, mis toetavad oma kujunemislooga läbitavaid teemasid. Võimalik on programmi läbi viia ka haridusasutuses kohapeal.
Sissejuhatus 15 min
Kogunemine on eelnevalt kokkulepitud paigas (nt matkaraja parklas), kus toimub sissejuhatus ning omavaheline tutvumine. Seejärel selgitab juhendaja aktiivõppemeetodeid kasutades välja õpilaste eelnevad teadmised ning tuletab meelde koolis õpitut.
Õppeprogramm 90-120 min
Programmis läbiviidavad tegevused toimuvad valdavalt rühmatöödena. Juhendaja roll on õpilasi abistada, suunata ning esitada täpsustavaid küsimusi. Kahes rühmas on õpilaste ülesandeks käepäraste vahendite abil "joonistada" maha mandri Eesti piirjooned, kasutades vajadusel abina Eesti kaarti. Sealjuures juhib juhendaja tähelepanu põhjaranniku poolsaarte kujule ja asendile ilmakaarte suhtes. (seos jää liikumisega). Samuti teeb sissejuhatuse viimasesse jääaega (sh jää paksus ja liikumine) ning selle lõppu. Väiksemates gruppides tuletavad õpilased meelde kompassi kasutamise põhimõtteid ning määravad ilmakaari. Järgmise rühmatöö käigus tutvuvad õpilased kolme erineva jäätekkelise pinnavormiga - oos, mõhn ja voor ning meisterdavad ühe pinnavormi looduslikest käepärastest vahenditest. Juhendaja jagab vajadusel lisaselgitusi pinnavormide tekke ja asukohtade kohta. Programmi teises pooles saab iga rühm tutvumiseks ühe jääajajärgse kliimastaadiumi, valib illustreerimiseks sobivad loomad ning tutvustab seejärel oma teemat ülejäänud klassile. Tutvustuses toovad õpilased välja perioodi kestuse, selle vastavuse ajalooperioodiga (nt rauaaeg), klimaatilised tingimused, taimestiku ja loomastiku ning inimese tegevuse. Lisaks arutletakse ajalooliste kliimamuutuste mõju taimestikule, loomastikule ning seejärel ka inimese tegevusele. Eelneva kinnistamiseks reastavad õpilased ajatelje jääajajärgse looduse kujunemisest ja inimtegevuse arengust tänapäevani. Viimase rühmatööna tutvuvad õpilased erinevate jääajal elanud loomadega ning arutlevad selle üle, kelle välimik soosiks nende meelest ellujäämist.
Kokkuvõte 15 min
Lõpuringis korratakse üle saadud teadmised. Iga õpilane saab anda suuliselt tagasisidet retkel kogetu ja õpitu kohta.
Looduses liikumine koos praktiliste ülesannete lahendamisega kestab sõltuvalt valitud sihtkohast, klassi suurusest ja ilmaoludest 2-2,5 tundi, mille keskel on ka võimalus teha ka piknikupaus (lisaks 20-30 min).