Õppeprogramm avab õpilastele omanäolise koosluse - raba. Tutvutakse rabale omase taimestiku ja loomastikuga; vaadeldakse älveid, laukaid ja servamäre; saadakse tuttavaks jääksooga. Ligi 3 km pikkusel rajal mööda metsa- ja laudteed tunnetatakse raba keskkonda erinevate meeltega, kasutades selleks erinevaid vahendeid (luubid, binoklid, lakmuspaberid jms). Õpilased saavad teada kuidas on erinevat tüüpi sood sh rabad tekkinud, millised ekstreemsed elutingimused on rabas ja kuidas elusorganismid on eluks rabas kohastunud, millest tekib turvas ning milleks on inimene sooalasid kasutanud ja kuidas see on looduskeskkonda mõjutanud. Õpilased mõõdavad, vastavad küsimustele ja täidavad töölehti. Töölehel on küsimused raba tekke ja arengu ning turba kaevandamisega seotud ohtude kohta. Samuti süsinikuringe ja märgalade tähtsuse, soode taastamise mõju kohta kliimamuutustele. Vastused leiavad õpilased infotahvlitelt ja juhendaja jutust.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
II kooliaste loodusõpetus 2.1.3 õpitulemused
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
28) selgitab soode kujunemist ja arengut ning põhjendab soode rohkust Eestis;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
32) seostab hapniku ja süsihappegaasi põlemise, kõdunemise ning hingamise fotosünteesiga; toob näiteid ainete ringkäigu kohta looduses;
Läbivat teemat keskkond ja jätkusuutlik areng käsitletakse soode tähtususega kliimamuutustele ja nende taastamise vajaduse kontekstis.
Lõimitud on loodusõpetus ja liikumisõpetus.
Õpitulemused:
* millal ja kuidas on tekkinud Eestimaa sood;
* mis on süsinikuringe ja milla soo seob ning millal eraldab süsinikku;
* kuidas turba kaevandamine on seotud kliimamuutustega.
* milleks on vajalik ning kuidas toimub jääksoode taastamine
Õpilane oskab nimetada:
* soo arenguetappe;
* milleks inimesed soid kasutavad;
* mis on jääksoo
* rabadega seotud loomi
Õpilane oskab iseloomustada:
* raba kui kasvukeskkonna eripärasid;
* rabataimede kohastumusi
Õpilane käitub:
* loodushoidlikult
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
* vaatlus luupidega ja binoklitega (rabataimed; jääksoo; älved, laukad, võimalikud loomaliigid rabas);
* lauka ja rabavee omaduste väljaselgitamine - sügavus, läbipaistvus (Secchi ketas, mõõdulint), pH (lakmuspaberid), värvus ja maitsmine (topsid);
* käte ja jalgadega tunnetamine, kompimine (raba pinnas)
* rabapinnase temperatuuri mõõtmine ja võrdlemine (termomeetrid)
* toiduahela moodustamine (etteantud piltkaardid)
Õppevahendid: töölehed, kirjutusvahendid, mõõdulint, Secchi ketas, binoklid, luubid, kraanivesi pudeliga (võrlduseks rabaveele), termomeetrid, pildikomplekt toiduahela moodustamiseks.
Töövahendeid jagatakse kas paari peale üks või mõne ülesande puhul 5-6 liikmelise grupi peale üks.
Töövahendid on kõik juhendaja poolt.
Juhis õpetajale:
Õpetajatelt palume enne õppeprogrammile tulemist õpilaste teavitamist õppeprogrammi teemast ja kohast. Palume meelde tuletada, et selga ja jalga panna ilmastikule vastavad riided ja jalanõud (vihmase ilma korral võib laudtee olla libe, seega mittelibisevad jalanõud). Kaasa võtta õpilastel oma võileib ja jook.
Õppeprogrammi jooksul liigub õpetaja koos õpilastega, aidates tagada täiendavat turvalisust ning vajadusel õpilasi juhendada.
Pärast õppeprogrammi toimumist saadetakse õpetajale tagasiside link, kus palutakse hinnata programmi sisu, ülesehitust ja läbiviimist.
Vastavalt saadud tagasisidele vaadatakse programmi regulaarselt üle ja vajadusel tehakse parandusi ja täiendusi.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmile on võimalik võtta korraga 2 klassi 2 juhendajaga. Programm toimub eesti keeles, kuid eelneval kokkuleppel on võimalik seda läbi viia ka vene keeles. Laudtee algus ja vaatetorn on läbitavad ka ratastooliga, kuid kogu laudteed ratastooliga läbida ei ole võimalik. Juhul kui grupis on ratastooli kasutavaid lapsi, on võimalik teha kohandatud programmi, mille jooksul ei läbita kogu rada, vaid pööratakse vaatetorni juurest tagasi.
Turvalisus. Rada on üldiselt turvaline, kuid vihmase ilmaga muutub laudtee libedaks, sellepärast on oluline kanda mittelibisevaid jalanõusid. Sooja ilma korral võib olla sääski, rabataimede õitsemise ajal ka allergiatekitajaid.
Turvalisuse tagamiseks liiguvad juhendaja ja õpetaja koos grupiga. Juhendaja on läbinud esmaabikursuse.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.472942176556, 25.641816782031
Programmi läbiviija:
Kauri Kivipõld – bakalaureuse kraad geoökoloogias bioloogia lisaerialaga (Tallinna Ülikool), magistrikraad maastiku hoolduse ja kaitse erialal (Eesti Maaülikool), programmi on läbi viinud alates 2017 aastast,
Meriliis Kotkas - bakalaureuse kraad maastiku kaitse ja hoolduse erialal, magistrikraad rakendusbioloogias (Eesti Maaülikool), Läbinud Tartu Ülikooli pedagoogikakursuse. Õppeprogrammi on läbi viinud alates 2017. aastast.
Aigi Bremse - Tallinna Ülikoolis magistrikraad ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal. Alates 2018. aastast viib läbi keskkonnahariduslikku programmi.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
SISSEJUHATUS (15 min)
* Grupi tervitamine Viru raba parklas
* Juhendaja tutvustab ennast ja algavat programmi. Instrueerib kuidas programmi jooksul ohutult käituda.
* Õpilastele jagatakse kätte paari peale kirjutusalus, tööleht ja kirjutusvahend. Muud vahendid annab juhendaja konkreetsete tegevuste juures õpperajal.
TEGEVUSTE KÄIK (140 min)
* Programmi vältel toimub pidevalt õpilastega arutelu looduses nähtu üle ning õpilased lahendavad rajal kindlates puntides erinevaid ülesandeid, kasutades selleks erinevaid meeli ja töövahendeid.
Ülesanded on järgmised:
- juhendaja vihjete ja skeemi abil õpilaste poolt soode sh raba tekkimise legendi kokku panemine;
- rabapinnase tunnetamine (käega niiske turbasambla tunnetamine, jalaga kuivemal rabasaasaarel rabapinnase tunnetamine) ja arutelu soode veemahutavuse üle ja mis teeb selle võimalikuks (turbasambla rakuline eripära). Soo kui veeringe osa;
- turbasammalde uurimine luubiga ja arutelu kuidas ja millest tekib turvas ning mis turba teket soodustab;
- rabavee vaatlus (värvus, läbipaistvus Secchi ketta abil) ja soovi korral maitsmine. Rabalauka sügavuse mõõtmine. Rabavee happelisuse määramine (pH testimiseks lakmuspaberid). Rabavee võrdlemine kraaniveega ning soovi korral mõne õpilase kaasa võetud joogiga.
- tüüpilisemate rabataimde vaatlus retke jooksul ja rabapinnase
temperatuuri mõõtmine mättal ning madalamas kohas. Vaatlusest lähtuvalt raba kui kasvukeskkonna iseloomustamine ning rabas kasvavate taimede kohastumuste üle arutlemine (kidurad männid, taimede nahkjad lehed, turbasambla veeimavus, taimede vee kättesaadavus jms).
- raba vaatlemine vaatetornist kasutades binokleid. Märkamine kus on laukad, kus älved, kus on liikumine ilma laudteeta turvaline, kus mitte. Arutelu, kellele on raba koduks. Torni juures gruppides (5-6 liiget) etteantud piltkaartidega toiduahelate moodustamine.
- jääksoo ääres arutelu, milleks inimesed soid kasutavad ja milleks on vaja turvast. Süsinikuringe kirjeldamine skeemi abil - millal soo seob süsinikku, millal eraldab ja millist rolli süsinikuringes ning kliimamuutuste mõjutajana mängib jääksoo.
Kuidas toimub ja miks on vajalik jääksoode taastamine.
KOKKUVÕTE (15 min)
- iga õpilane nimetab vähemalt kaks uut teadmist/kogemust, mida ta programmi jooksul teada sai/koges.
SÖÖGIPAUS (20 min)
- Raja lõpus kaasavõetud lõunasöögi söömine.