Mis üldse on ökosüsteem? Millest see koosneb? Miks on laiskloomad mõnikord rohelised? Kuidas elevandid mõjutavad oma elukeskkonda? Kus kasvavad oliivid ja miks just seal? Miks on lõgisti lõgismao jaoks väga vajalik kohastumus? Kes on saiga? Miks on taigas happelised mullad? Miks põhjapõdrad nii palju samblikku söövad? Maailma ökosüsteemide programmis leiame vastused nendele ja paljudele teistele küsimustele. Õppeprogrammis tutvustatakse maailma ökosüsteeme tundrast vihmametsani – tundra, taiga, parasvöötme mets, rohtla, vahemereline mets, kõrb, savann ja troopiline vihmamets. Käsitletakse iga ökosüsteemi jaoks iseloomulikke keskkonnatingimusi, mullastikku, taimestikku, loomastikku, nende omavahelisi seoseid ning keskkonnaprobleeme. Programmi teises pooles käiakse muuseumis, kus uuritakse, meenutatakse ja korratakse loodusvööndite kohta õpitut erinevates kontekstides. Õpilased saavad teha rühmatööd ning individuaalset tööd.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
GEOGRAAFIA
KAARTIDE KASUTAMINE
3) orienteerub kaardil: leiab riigid, pealinnad, tektooniliselt aktiivsed piirkonnad, suuremad pinnavormid, veekogud, kliimavöötmed, loodusvööndid jms;
KLIIMA
6) teab kliimamuutuste võimalikke tagajärgi ning kliimamuutustega kohanemise võimalusi.
LOODUSVÖÖNDID
1) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate põhjal loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja segametsad, parasvöötme rohtlad, kuivad lähistroopilised
metsad, kõrbed, savannid, vihmametsad) looduskomponente ja nendevahelisi seoseid;
2) analüüsib looduse ja inimtegevuse vastastikust mõju loodusvööndites ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme.
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega:
Programmi tulemusena suureneb laste keskkonnateadlikkus. Arusaam, et igas maailma ökosüsteemis on oma keskkonnaprobleemid ja et kliimamuutus mõjutab veel omakorda kõike, võiks suurendada elurikkuse väärtustamist. Õppematerjalide säästlik kasutamine on eeskujuks jätkusuutlikule materjalide kasutamisele.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Rühmatöö, individuaaltöö. Arutelu, kuulamine, töölehtede täitmine, võrdlemine. Esitlus, töölehed, pliiatsid, muuseumi eksponaadid, loomade, koosluste jm pildid.
Juhis õpetajale:
Enne programmile tulekut palume õpetajal õpilastele selgitada, kuhu tullakse. Programmi käigus ootame õpetajalt koostöövalmidust ja koos lastega aktiivset osalemist programmi tegevustes. Samuti palume, et õpetaja aitaks programmi ajal jälgida, et õpilased käituksid headele tavadele vastavalt.
Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat varakult grupi erisustest (näiteks erivajadustega õpilased jm) ja soovidest. Programmis arvestatakse laste vanuse ja oskustega. Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Muuseumis on riidehoid, kuhu saab jätta riided. Muuseumi ja õppeklassi tegevused toimuvad välisjalanõudes. Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult programmi lõpus.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.373517025786, 26.7162334
Programmi läbiviija:
Loodusmuuseumi juhendaja, loodushariduse spetsialist Elen Metspalu.
Haridus: TÜ bioloogia MSc, pedagoogika kursus.
Kogemus: Töötanud Tapa Gümnaasiumis bioloogia õpetajana ning loodusringi juhendajana (2012–2013) ja TÜ loodusmuuseumis giid ja loodushariduslike õppeprogrammide juhendaja alates 2016. a.
Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus: TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.
Kogemus: Töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005 ja TÜ loodusmuuseumis alates 2006. a loodushariduse koordinaator, keskkonnaprogrammide koostamine ja juhendamine, õppematerjalide koostamine, koolitused ning üritused.
Tartu Ülikooli juhendaja Janek Urvik.
Haridus. Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, MSc (Tartu Ülikool 2020), bioloogia PhD, (Tartu Ülikool 2018).
Kogemus. Alates 2020. aastast Tartu Ülikooli meditsiinilise bioloogia assistent ja alates 2023 samal alal lektor. Aastail 2017–2020 töötas TÜ loodusmuuseumis giidina ja loodushariduslike ürituste korraldajana.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Käitumisreeglid ja sissejuhatus programmi (10 minutit).
Arutatakse üle käitumisreeglid. Kerge meeldetuletus, mis on ökosüsteem ja mis komponentidest see koosneb.
2. Ettekanne, arutelu maailma ökosüsteemide teemal (65-70 minutit).
Räägime ja arutame läbi erinevad maailma ökosüsteemid – tundra, taiga, parasvöötme mets, rohtla, vahemereline mets, kõrb, savann ja troopiline vihmamets. Käsitleme iga ökosüsteemi jaoks iseloomulikke keskkonnatingimusi, mullastikku, taimestikku, loomastikku, nende omavahelisi seoseid ning keskkonnaprobleeme, sh inimese ja kliimamuutuse mõju, vaatame ka nende ökosüsteemide asukohta kaardil. Õpilased täidavad jooksvalt töölehte. Oluline koht on vestlusel ja arutelul. Jooksvalt kordame ja testime uusi teadmisi veidi erinevates kontekstides. Vahepeal on väike sirutus- ja venituspaus.
3. Aktiivülesanne muuseumis (20 minutit).
Tutvume loodusmuuseumis maailma ökosüsteemide ja nende elustiku eksponaatidega. Õpilased arvavad eksponaatide põhjal, mis ökosüsteemiga on tegu ning ise räägivad, mida nad nende ökosüsteemide kohta teavad.
4. Aktiivülesanne – töölehed (15-20 minutit).
Õpilased uurivad iseseisvalt või väikestest rühmades muuseumi eksponaate ning täidavad nende põhjal töölehte maailma ökosüsteemide kohta. Kontrollime.
5. Aktiivülesanne kordamiseks ja lõpu kokkuvõtted (20 minutit).
Õpilased panevad jällegi enda uued teadmised proovile, üritades õigesti sorteerida keskkonnaprobleemid ja fotod erinevatest keskkondadest ning loomadest õigete maailma ökosüsteemide juurde.