“Kivististe jahiga” anname lastele esimese kogemuse, et eluta loodust on põnev uurida. Mängulisel õppekäigul tutvuvad 1.–3. klassi õpilased kivististega ning õpivad näidiste ja leidude põhjal eristama kahte Ida-Virumaale omast kivimit: paekivi ja põlevkivi. Programmi alguses uuritakse väikese väljapaneku juures kivististe näidiseid ning harjutatakse lihtsaid vaatlustunnuseid (värv, kuju, muster/jälg) ja vaatluslausete sõnastamist. Seejärel minnakse aherainemäele kivistisi otsima “aardejahile”, kus rühmad sorteerivad leide, võrdlevad neid pildikaardi/määrajaga ning teevad ühiselt kokkuvõtte.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga
- PRÕK loodusõpetus, I kooliaste: 2.1.4.1 (sh „Elus ja eluta”) ja 2.1.4.4 („Mõõtmine ja võrdlemine”).
Lõiming
- Eesti keel: vaatluslausete ja “leidude kirjeldamise” harjutamine (mis ma leidsin, kuidas ma tean?).
- Matemaatika: võrdlemine (suurem–väiksem, raskem–kergem), loendamine (mitu eri leidu rühmal on).
Läbivad teemad
- Keskkond ja jätkusuutlik areng: arutame lihtsas keeles, kuidas inimene kasutab loodusvarasid ja mis jälje see maastikule jätab (aherainemägi).
- Tervis ja ohutus: kokkulepped, ohutusreeglid ja turvaline liikumine kivisel
Õpitulemused:
• teab mõisteid kivim ja kivistis ning oskab lihtsalt selgitada, et kivistis on kivisse talletunud muistse elusolendi/taim või osa sellest;
• tunneb näidiste põhjal ära kaks kivimit: paekivi ja põlevkivi, ning teab, et neid leidub kaevandusaladel ja ka aherainemäel
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• oskab juhendaja toel teha lihtsat vaatlust, kirjeldada kivistist (värv, suurus, muster), võrrelda 2–3 leidu ja sorteerida “sarnased kokku”;
• oskab kasutada lihtsustatud määrajat/pildikaarti ning leida ja määrata paekivi, põlevkivi ja vähemalt 2–3 erinevat kivistist(rühmas).
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• tegutseb õppekäigul turvaliselt ja hoolivalt, väärtustab looduse ja õpikeskkonna hoidmist ning nimetab 1–2 tegu, kuidas saab seda ise teha
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Juhendatud mänguline vaatlus, paaris- ja rühmatöö, otsimine, võrdlemine, lihtne määramine, ühine kokkuvõte.
Juhis õpetajale:
- Enne programmi. Teavitada õpilasi õigest riietumisest. Selgitada, et minnakse kivisele ja ebatasasele maastikule, kus liigutakse koos, ei joosta, kive ei loobita, kuulatakse juhendajat. Kontrollige varustust: ilmastikukindel riietus, kinnised jalanõud, vajadusel vihmakeep; soovituslikult joogivesi. Kui klassis on erivajadusi (liikumine, tähelepanu, sensoorne tundlikkus), andke sellest eelnevalt teada, et saaksime tegevust kohandada (tasasem lõik, rohkem tegevusi väljapaneku juures või mäe jalamil).
- Programmi ajal (õpetaja roll)
- Toeta rühma ohutut liikumist ja rühmatöö sujuvust (rollijaotus rühmas: vaatleja, protokollija, esitleja).
- Kinnistada õppekäigul nähtut. Näiteks näidata õpilastele kivististe pilte. “Minu lemmikleid” joonistus/kirjeldus 2–3 lausega või väike näitus fotode põhjal.
- Teema sidumine “inimtegevuse jälg maastikul”: mida tähendab aherainemägi ja kuidas saab keskkonda hoida.
- Eeltöö (soovituslik):
- Sõnavara soojendus: arutage piltide või esemete abil, mis on elus ja mis on eluta loodus. Sealt edasi kaks uut sõna: kivim = “maa materjal / kivi”, kivistis = “kivis olev jälg või osa kunagisest elusolendist/taimest”
- Vaatlusoskuse harjutus (“Näen – kirjeldan”): andke lastele 2 erinevat kivi (või pildid) ja paluge öelda 3 tunnust: värv, suurus, muster, siledus-karedus, jne.
- Järeltöö ideed (valik):
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Rühmade vastuvõtuvõimekus: tavapäraselt 1 rühm korraga, kokkuleppel maksimaalselt 2 rühma. Sõltub ka klsside suurusest.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi kogenud keskkonnahariduse juhendajad; kvalifikatsiooni ja kogemuste kirjeldus on toodud kodulehel. https://www.matkaklubi.ee/koolitajad/
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevuste käik (1 h 30 min)
- Sissejuhatus ja ohutus (5 min).
Teema ja eesmärgid (kivistis, paekivi, põlevkivi). Ohutus: liikumiseeskiri kivisel pinnasel, „näen–mõtlen–ütlen” reegel (enne kui liigun, vaatan kuhu astun), kokkulepped (ei loobita kive, püsime juhendaja lähedal). Lühike aktiveeriv küsimus: „Mis võib kivisse alles jääda?” - Näidiste vaatlus väikese väljapaneku juures (15 min).
Tutvume kivististe näidistega ning kahe kivimiga paekivi ja põlevkivi. Õpime lihtsad vaatlustunnused (värv, kuju, muster/jälg) ja proovime koos sõnastada 1–2 vaatluslauset („Minu kivis on…”, „See meenutab…”) - Rühmade moodustamine ja vahendite jagamine rühmadele (5 min).
- Kivististe jaht aherainemäel (35 min).
Praktiline otsimine ja määramine: rühmad otsivad leide ja võrdlevad neid lihtsustatud välimääraja piltidega. Juhendaja liigub rühmade vahel, aitab määrata ning suunab küsimustega: „Mis tunnus paneb sind nii arvama?” (vaatlus → lihtne järeldus). - Leidude “mininäitus” ja ühine arutelu (15 min).
Iga rühm sorteerib “sarnased kokku” ja asetab lihtsustatud välimäärajale vastava kivistise pildi juurde. Seejärel vaadatakse koos üle milliseid kivistisi rühmad leidsid. Milliseid oli kõige enam ja milliseid jällegi kõige vähem. Kokkuvõte ja tagasiside (10 min).
„Üks leid – üks teadmine – üks tegu” (mida ma täna avastasin, mida õppisin, kuidas käitun edaspidi looduses/õpikeskkonnas).