Sissejuhatus (~10 min) 

Tervitusring ja tutvumine. Arutelu: “Kuhu oleme tulnud? Mis teeb metsa maagiliseks?” Matkaja meelespea: prügi ei jäeta maha, taimi ei murta, üksteist hoitakse. Lepitakse kokku ohutus- ja käitumisreeglid (grupis püsimine, teel liikumine, taimestiku mitte kahjustamine ehk jätkusuutlik looduse tarbimine tihedalt külastatavatel aladel). Iga laps tervitab metsa oma nimega ja leiab endale sõbra – rõhk koostööl ja sõbralikkusel.

Peamised tegevused (130 min)-  iga tegevuse vahel toimub ka kogemine, jooksvad vestlused ja liikumine järgmisesse punkti.

1. peatus – metsahaldjad ja Tölp (~10 min)

Kuulatakse juttu metsahaldjatest ja Tölbist – allikate kaitsevaimust.
Arutletakse, miks inimesed uskusid müstilistesse metsavaimudesse ja kuidas need lood õpetasid loodust austama. Õpitakse tundma, mis on allikas ja mille poolest see erineb teistest veekogudest.

Vahepeal metsas liikudes  söödavate ja mürgiste taimede vaatlus ja meenutamine.

2. peatus – Salasilmad ja metsavaimud (~5 min)

Otsitakse „silmadega“ puid ja arutatakse, kas ja kuidas mets meid jälgib. Kuulatakse looduse hääli, vaadeldakse puid ja oksi – räägitakse metsavaimude rollist ja sellest, kuidas inimesed neid austasid.

3. peatus – Südamepuu (~10 min)

Arutelu, kas puukoorde kraabitud tekstid on head või halvad teod, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab.
Õpitakse andestuse rituaali: jalgevahelt läbi vaadates südamele andeks palumine – seos vanarahva uskumustega.

4. peatus – Haavapuu ja rebaselugu või Tamme ja vanapagana lugu(~10 min)

Retkejuht jutustab Rebase ja haava muinasjuttu, mis seletab, miks haavapuu lehed värisevad. Lapsed jäljendavad haavalehte ja väristavad end nagu tuules värisev puu – õpitakse seost loodusliku põhjusega (leherootsu ehitus). Teine võimalik variant (sügisel) Tamme ja vanapagana lugu, mis seletab, miks tamme lehed jäävad talveks puule kinni.

5. peatus – Pihlaka vägi ja kaitsekett (~15 min)

Tutvustatakse uskumust pihlaka rolli kaitse- ja õnnepuuna.
Ühise tegevusena valmistatakse pihlakakett – iga laps paneb niidi otsa ühe marja ja mõtleb samal ajal soovi. Pihlakakett võetakse kaasa oma klassi/rühma või kingitakse hiies Tölbile.
Arutelu: „Kas sina usud pihlaka või mõnda muuse väesse?“

6. peatus – Veekogude mäng (~10 min)

Kordame läbi erinevad veekogud (meri, järv, jõgi, oja, tiik, allikas).
Läbi kehaliigutuste mängitakse veekogude omadusi (nt meri – suur kätering, allikas – iga laps keerleb ümber enda). Mäng toetab veekogude sisulist õpet ja mitmekesisuse märkamist. Õpitakse vee liikumise ja puhtuse olulisust.

7. peatus – Looduse uurimine (~10 min)

Otsitakse metsast elumärke – putukaid, mustreid, seeni.
Retkejuht räägib siklastest ja nende rollist ning tähtsusest metsas.  Lapsed uurivad, kuidas putukad ja seened aitavad lagundada puitu ja hoida metsa elujõulisena. Arutelu, miks seened on tähtsad. Katsutakse pehkinud puitu.

8. peatus – Võluväravad ja soovimine (~10 min)

Lapsed ronivad kahe puu vahelt läbi, et soovida „võluvõimeid“ – kuulda nagu hunt, näha nagu kotkas, olla tugev kui karu.
Soovimäng ja kujutlusvõime arendamine.

9. peatus – Siniallikas (~15 min)

Jõutakse sihtpunkt – Saula Siniallikate hiis.
Retkejuht räägib allikate tekkest, veeringest ja allikate rahvapärastest uskumustest.
Tegevused:

• Vaikuseminut – kuulatakse vee häält. 
• Tölbile kingitus: pihlakaketi või laulu/luuletuse kinkimine.
• Allikavee vaatlemine ja veeringe selgitus. 

10. peatus – Piknik ja „metsiku“ loits (~20 min)

Piknikul puhkus ja joomine.
Tegevus: punutakse heinanukk „Metsik“, kellele sosistatakse oma mure või halb harjumus.
Üheskoos loetakse mureloitsu ja nukk viiakse metsa – sümboolne muremõtte vabastamine.

Lõpuring (5min)

Seistes ringis igaüks ütleb, mis tänasest retkest meeldis ja ka oma sõpradele või vanematele sooviksid jagada.