Õpitoa põhieesmärk on selgitada mõningaid kliimamuutuste tekkeprotsesse. Õpituba toimub avastuskeskuse füüsikaklassis, töötatakse 4...6-liikmelistes rühmades.
Programmi käigus uuritakse, miks keskmine temperatuur Maal pidevalt tõuseb ja kuidas see elu Maal mõjutab. Arutelud vahelduvad demonstratsioonide ja katsetega. Gruppides mõõdame radiomeetrite ja erinevaid termomeetritega.
Programmi käigus selgitatakse, et valgus kannab energiat, mida on saame mõõta ning uuritame mõningaid ilmastikunähtuste tekkepõhjuseid. Selgitatakse tuule ja pilvede tekkemehhanismi ja uuritakse katseliselt süsihappegaasi toimet atmosfäärile. Programm lõpeb aruteluga tarbimise ja reostuse üle, seega ühise arutelu tulemusena teadvustame õpilase argielu võimalusi kliimamuutuste mõju vähendamiseks.
Järeltegevusteks koolis soovitame kasutada kliimamuutuste mõttekaarti ning Arne Männiku (TTÜ) videoloengut (15 min), samuti temaatilisi infokaarte, lookaarte ning küsimusi aruteludeks.
Õpitoa kestus on 45 min.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Antud õppeprogramm toetab järgmiseid riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist.
2.1.3. Õpitulemused. III kooliaste, 7. klassi lõpetaja:
1) õpilane sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused
21) õpilane analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge; põhjendab energiasäästu vajadust;
22) õpilane põhjendab materjalide taaskasutamise olulisust ning pakub materjalide taaskasutamise võimalusi;
2.3. Füüsika. 2.3.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud:
6) õpilane kavandab ja korraldab ohutult katseid füüsikaliste nähtuste ja kehade omaduste uurimiseks, analüüsib katsetulemusi ning teeb põhjendatud järeldusi.
Õppeprogramm toetab õppekava läbivate teemade käsitlemist „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, kus õpilast suunatakse aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest.
Programm toetab ka õppekava läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemist, toetades mõistmist, et tehnoloogilised uuendused mõjutavad inimeste töö- ja eluviisi, elukvaliteeti ning keskkonda.
Selles programmis on 7.-9. klassi õpilasele lõimitud geograafia ja keemia.
Programm on seotud järgmiste riikliku õppekava teemadega:
Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, geograafia, III kooliaste 2.4.4.2. Kliima. Muuseumiõpetaja õpetab selgitava teksti ning piltidega slaidide abil kliimamuutuste põhjuseid ning keskendub inimtekkelistele põhjustele. Ta selgitab inimtegevuse mõju tagajärgi elule Maal erinevates kliimapiirkondades, näiteks migratsioon Põhja-Aafrikast Euroopasse ja tööstuse efektiivsuse tõus pärast II maailmasõda.
Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, geograafia, III kooliaste 2.4.4.2. Euroopa ja Eesti kliima. Õpilased arutlevad väikestes gruppides, mis erinevus on ilmal ja kliimal ning jagavad kõigi teistega oma järeldusi. Muuseumiõpetaja täiendab õpilasi ja juhib arutelu.
Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, geograafia, III kooliaste 2.4.4.2. Euroopa ja Eesti kliima. Õpilased arutlevad väikestes gruppides, mida õpilane saab teha oma igapäevaelus, et kliimamuutuste tagajärgi ja mõju vähendada. Nad jagavad olulisemaid järeldusi kogu klassiga ning muuseumiõpetaja juhib arutelu ja vajadusel täiendab neid. Arutelu käigus mõistab õpilane energiasäästu ja kliimamuutuse uurimise olulisust.
Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, geograafia, III kooliaste 2.4.4.2. Kliima. Õpilased arutlevad väikestes gruppides, mis iseloomustab ilmal ja mis näitaja selgitab kliimat? Nad jagavad kõigi teistega oma peamisi järeldusi. Muuseumiõpetaja täiendab õpilasi ja juhib arutelu.
Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, geograafia, III kooliaste 2.4.4.2. Kliima. Muuseumiõpetaja õpetab selgitava teksti ning piltidega slaidide abil loodusvööndeid ning inimtegevuse tagajärgi kliimale ja loodusele nendes loodusvööndites.
Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, keemia, III kooliaste 2.4.4.2. Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena. Muuseumiõpetaja õpetab selgitava teksti ning piltidega slaidide abil loodusvööndeid ning inimtegevuse tagajärgi kliimale ja loodusele nendes loodusvööndites.
Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, keemia, III kooliaste 2.4.4.2. Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena. Õpilased arutlevad väikestes gruppides, mida õpilane saab teha oma igapäevaelus, et kliimamuutuste tagajärgi ja mõju vähendada. Nad jagavad olulisemaid järeldusi kogu klassiga ning muuseumiõpetaja juhib arutelu ja vajadusel täiendab neid. Arutelu tulemusena mõistab õpilane elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust ja analüüsib enda võimalusi.
Lisaks on programm seotud 7. klassi loodusõpetuse teemadega. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Õpilased arutlevad väikestes gruppides, mida õpilane saab teha oma igapäevaelus, et kliimamuutuste tagajärgi ja mõju vähendada. Nad jagavad olulisemaid järeldusi kogu klassiga ning muuseumiõpetaja juhib arutelu ja vajadusel täiendab neid. Arutelu tulemusena õpilane väärtustab bioloogilist mitmekesisust ja tunneb vastutust elupaikade, liikide hoidmises.
Õpitulemused:
• Õpilane saab aru, kuidas toimub kasvuhooneefekt;
• Õpilane mõistab, kuidas tekivad pilved ja mis rolli omavad need kliima soojenemises;
• Õpilane teab põhilisi kasvuhoonegaase ja kust need pärinevad;
• Õpilane oskab nimetada võimalusi kliimasoojenemise vähendamiseks ning seostada neid enda igapäevaeluga.
• Kiiremad ja nutikamad mõistavad, mis on albeedo.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Eesmärgistamine, töö väikestes rühmades, praktilised/kriitilist mõtlemist nõudvad uurimisülesanded, praktilised ja käelised tegevused väikeses grupis, tulemuste presenteerimine teistele gruppidele, refleksioon, digitaalne esitlus, IKT töövahendid õpilastele, õppemängud, lühivideod.
Töövahendid, näiteks nutitahvlid on kasutusel valikulise lisaülesandena ja rühmatöö edendamiseks.
Juhis õpetajale:
Õpilased võiksid enne programmis osalemist olla kliimamuutuste teemaga koolis tutvunud.
Programm toetab 7. klassi „Süsinikuringe ökosüsteemides. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal“ teema õppimist.
Programm toetab 8.-9. klassile „Kliima“, „Euroopa ja Eesti kliima“, „Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena“ teemade omandamist.
Programm ei vaja eraldi ettevalmistust. Ootame õpetajat osalema kogu programmi vältel ning toetama juhendajat ja õpilasi. Kindlasti palume eelnevalt teavitada õpilaste erivajadustest. Pärast programmi toimumist palume õpetajal täita tagasiside küsimustik (veebis). Peale programmi lõppu on võimalik õpilastel iseseisvalt jätkata keskuse eksponaatidega tutvumist.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Hinnad kehtivad kooligrupile alates 10 inimesest.
Hinna kooligrupile leiate Energia avastuskeskuse kodulehelt:
https://www.energiakeskus.ee/tegevused-post/kliimamuutused/
Energiakeskuses on võimalik kasutada lifti ja invatõstukit, mis tagavad erivajadustega külastajale ligipääsu igale korrusele ja ruumi. Söögipausiks oma toiduga on võimalik kasutada avastuskeskuse puhkeala, kus on lauad ja toolid. Grupi suurus on paindlik.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi Energia avastuskeskuse külastusjuhid, pedagoog või metoodik. Konkreetne läbiviija sõltub töögraafikust.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus ja eesmärgistamine (10 min)
Programmi sissejuhatavas osas muuseumiõpetaja tutvustab keskuse korruseid, et tekitada turvalisuse tunnet, seejärel kogunetakse füüsikaklassi. Moodustatakse kuni 5 tiimi, sõltuvalt õpilaste arvust. Igas tiimis on soovitatavalt 3-5 õpilast. Õpilased istuvad laudade taha.
Muuseumiõpetaja ütleb peamised õpitoa õpitulemused, räägib õpitoa ajakavast ja sellest, et igaüks saab teha 2-3 katset.
Õpilased arutlevad väikestes gruppides, mis iseloomustab ilma ja mis näitajad selgitavad kliimat? Nad jagavad kõigi teistega oma peamisi järeldusi. Muuseumiõpetaja täiendab õpilasi, kirjutab märksõnad tahvlile ja juhib arutelu.
Põhiosa #1 (30 min)
Muuseumiõpetaja selgitab kliimamuutuste põhjuseid ja räägib lähemalt kuidas inimese tegevus mõjutab kliimat.
Seejärel teeme pilvede katse. Muuseumiõpetaja nimetab kolm asja mida on vaja pilve tekkeks. Ta teeb demonstratsioonkatse selleks, kuidas purki saada üks pilv. Seejärel ta palub õpilastel tuua ta laualt omale töövahendid. Ta lubab grupitööga alustada ja jooksvalt juhendab. Kinnistamiseks küsib muuseumiõpetaja üle, mis on need kolm asja, mida on vaja pilve tekkeks. Ta palub seejärel õpilastel töövahendid tagasi panna ja koristada. Huvilistele on lisakatse nutitahvlite abiga liitreaalsuses.
Muuseumiõpetaja tutvustab radiomeetri katset ja kirjutab ka tahvlile märksõnad ja küsimuse/hüpoteesi, millelel neil on vaja vastust leida. Õpilased katsetavad ja pärast koristavad.
Kokkuvõte ja reflektsioon (10 min)
Õpilased arutlevad väikestes gruppides, mida õpilane saab teha oma igapäevaelus, et kliimamuutuste tagajärgi ja mõju vähendada. Nad jagavad olulisemaid järeldusi kogu klassiga ning muuseumiõpetaja juhib arutelu ja vajadusel täiendab neid.