Õppeprogramm lähtub keskkonnaameti poolt koostatud õppemängust “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum” ning õppeprogrammi läbiviimiseks koostatud juhendist. Õppeprogrammi peamine eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust energia- ja ressursisäästu teemadel.
Õppeprogrammi abil tõuseb teadlikkus igapäevaelu ressursi- ja energiakasutusest, mis on seotud meie toidu-, vee-, soojuse-, transpordi-, elektri- ja heaoluteenuste kasutamisega ning jäätmete tekitamisega – saadakse teavet säästlikust tarbimisest – mõistetakse säästva arengu põhimõtet. Õppeprogrammi käigus teadvustatakse inimeste igapäevast Maa ressursside kasutust – tutvustatakse inimeste erinevaid kodumajapidamisi õppemängu “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum” abil.
Võrreldes erinevaid kodumajapidamisi on õpilastel võimalik tõmmata paralleele enda eluga ning paremini mõista erinevate valdkondade omavahelisi seoseid ning prioriteete. Just erinevate valdkondade võrdlemine annab õpilastele võimaluse mõista, et kõik tooted ja teenused on ühel või teisel viisil seotud energia- ja ressursitarbimisega. Õppemängus “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?" vaadeldakse järgmisi valdkondi: Transport, toit, soojus, elekter, jäätmed, vesi, heaoluteenused.
Vahetu looduskontakt luuakse programmi keskel juhendaja poolt antud ülesandega loodusmaja juures.
Programmi lõppedes saab iga õpilane välja tuua isiklikud energiasäästmise võimalused, mille läbi kontrollitakse teema omandamist.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos riikliku õppekavaga:
Bioloogia III kooliaste Ökoloogia- ja keskkonnakaitse 5) mõistab rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme, leiab eakohasel moel võimalusi nende leevendamiseks.
Ainetevaheline lõiming: bioloogia, matemaatika (arvutuste tegemine, hindamine).
Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng- Teadvustatakse inimtegevuse mõju loodusvaradele ja keskkonnale (energia-, vee-, toidu- ja toormekasutus, jäätmed). Mõistetakse säästva arengu põhimõtteid ja nende rakendamist igapäevaelus. Õpitakse hindama oma isiklikku tarbimiskäitumist ning leidma viise keskkonnamõju vähendamiseks (nt energiasäästlikkus, jäätmete vähendamine).
Tervis ja ohutus - Seostatakse ressursi- ja energiakasutuse mõju elukeskkonna kvaliteediga, mis omakorda mõjutab inimeste tervist ja heaolu.
Teadus ja tehnoloogia - Uuritakse, kuidas tehnoloogilised lahendused (energiatõhusad seadmed, taastuvenergia) aitavad vähendada energiakulu ja keskkonnamõju.
Õpitulemused:
et kõik tooted ja teenused on seotud energia- ja ressursitarbimisega.
Õpilane oskab:
põhjendada energiasäästu vajadust;
analüüsida enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju;
seostada õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega;
mõista inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi keskkonnale.
Õpilane väärtustab:
vastutustundlikku suhtumist elukeskkonda, väärtustades jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
vastutustundlikku suhtumist keskkonda, järgides säästva arengu põhimõtteid;
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Arutelu, argumenteerimine, seoste loomine, grupitöö, tulemuste esitlemine.
Vahendid: Õppemängu komplekt "Kus on elu säästlikum ja mõistlikum". Juhend https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2022-03/Metoodiline_juhend_t2iendatud_2022.docx.pdf. Igale grupile pliiats, paber, kirjutamisalus.
Mõõdulint vahetu kontakti loomisel taime mõõtmiseks - igale grupile.
Juhis õpetajale:
Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Sobib kõigile erivajadustega õpilastele, kuid erivajadustega õpilastest palume meid ette teavitada. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega õpilast abistada.
Programm toimub Vapramäe loodusmajas ja selle lähiümbruses. Ilusa ilmaga saab kogu programmi läbi viia õues. Riietuda tuleks ilmale vastavalt, Loodusmajas palume kasutada vajadusel vahetusjalanõusid. Õpetajal on programmi jooksul toetav ja innustav roll.
Ratastooliga juurdepääs on olemas. Toidupaus palume vajadusel teha enne või pärast programmi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Saame korraga vastu võtta ühe klassi/rühma. Samas saame teisele klassile pakkuda etteteatamisel teist programmi.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.252481219571, 26.463207169629
Programmi läbiviija:
- Inga Tennokese. Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnoökoloogia õppekava. Magistrikraad. 2020 Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika ja juhtimise õppekava. Inga on sõbralik, lapsi toetav ja suunav. Püüab tekitada igas lapses uudishimu teema ja ümbruse kohta. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2023.
- Mats Hansen Kõrgharidus Tartu Ülikool, loodusteadused. Doktorikraad (neurokeemia ja molekulaarne neurobioloogia) (PhD) Suurema tõenäosusega satute retkejuht Matsiga teadmisi saama järgmiste programmide käigus: „Majandusprogramm – Taastuvenergia“, „Päev looduses”, kuid heade loodusteadmiste tõttu võib teda kohata ka teistel programmidel. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus 2014. aastast.
- Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
Õppeprogrammi juhendajad on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviijad.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (15 min): Tutvumine, käitumisreeglid, gruppidesse jagamine, lühike sisu tutvustus.
Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust. Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid. Õppemängus ettetulevate mõistete selgitus. Juhendaja selgitab arutelus õpilastega õppemängus ettetulevaid mõisteid. Nt: kubu, hübriidajamiga auto, kollektor, tsentraalne küte, ressurss, heaoluteenus, energiaklass, biojäätmed, soojustamine, mahetoit.
Praktiline tegevus I osa Õppemäng “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?" (40 min)
Õpilased jagatakse gruppidesse. Järgneb töö gruppides, õpilastest moodustatakse neli rühma. Iga rühm tõmbab loosiga endale majapidamise (Lepikud, Sarapikud, Kuusikud, Tamm ja Tõru). Rühmadel tuleb hinnata erinevate majapidamiste ( energiakasutust. Hinnanguid kommenteeritakse ja võrreldakse mängu koostanud ekspertide arvamustega. Arutletakse, mis on majapidamises suurema energakuluga ja leitakse säästmisvõimalusi.
Võrreldakse järgmisi valdkondi: Transport, toit, soojus, elekter, jäätmed, vesi, heaoluteenused.
Transport: Millised on erinevate pereliikmete peamised sõidumarsruudid ja -vahendid. Põhikooli III astmes (7-9. klass) arutatakse täiendavalt alternatiive (juhendi peatükk 2.1.). Üheskoos leitakse arutelus vastused küsimustele (juhendi peatükk 2.2.):
- Kuidas noor saab osaleda pere transpordiks kuluva energiahulga vähendamisel?
- Kuidas soodustada jalgrattaga sõitmist aastaringselt?
Toit: Kust pärineb toit pere toidulaual? Milline on toidu elutsükkel?. Põhikooli III astmes (7-9. klass). Üheskoos leitakse arutelus vastused küsimustele (juhendi peatükk 3.2.):
- Kuidas noor saab osaleda toidule kuluva energiakulu vähendamises?
- Miks on levinud arusaam, et mahetoit on kallim kui tavatoit?
Soojus: Milliste tehnoloogiatega tagatakse toasoe kütteperioodil? Kui hästi on hoone soojustatud? Põhikooli III astmes (7-9. klass) arutatakse täiendavalt alternatiive (juhendi peatükk 4.1.). Üheskoos leitakse arutelus vastused küsimustele (juhendi peatükk 4.2.):
- Kuidas noorel on võimalik mõjutada soojatarbimist?
- Mis on mõistlik eluruumi suurus ühe inimese kohta?
Sirutuspaus. Vahetu kontakt loodusega. 10 minutit. Iga grupp tõmbab liisu teel juhendajalt ülesande otsida Vapramäe loodusmaja juurest üks konkreetne taim, mõõta selle kõrgus ja kirjeldada tema kasvukoht.
Praktiline tegevus II osa Õppemäng “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?" (40 min)
Elekter: palju kodumasinad elektrit tarbivad? Millistest allikatest toodetakse elektrit? Põhikooli III astmes (7-9. klass). Üheskoos leitakse arutelus vastused küsimustele (juhendi peatükk 5.2.):
- Millised kodumasinad on hädavajalikud, millistest oleks võimalik loobuda?
- Mille peale kulutab keskmine Eesti kodu enim elektrienergiat?
Jäätmed: Mil määral taaskasutatakse ja korduskasutatakse? Kui palju sorteeritakse jäätmeid? Kui palju jäätmeid üldse tekib? Põhikooli III astmes (7-9. klass). Üheskoos leitakse arutelus vastused küsimustele (juhendi peatükk 6.2.):
- Eestis moodustavad biojäätmed uuringu kohaselt 31,8% kogu jäätmete liigilisest koosseisust. Kuidas saab noor panustada toidukao vähendamisse?
- Kuidas noor saab osaleda oma kortermaja/eramaja jäätmemaja korraldamises/arendamises?
Vesi: Millise süsteemi läbi jõuab vesi majja? Kui läbimõeldult vett tarbitakse? Põhikooli III astmes (7-9. klass). Üheskoos leitakse arutelus vastuse küsimusle (juhendi peatükk 7.1.):
- Kuidas kodus veetarbimist vähendada ja vett võimalikult vähe reostada?
Heaoluteenused: Kui energiamahukad on erinevad heaoluteenused - puhkus, saun, spa jne?
Kokkuvõte (15 min)
Programmi lõppedes võrreldakse grupiga saadud tulemust ekspertide tulemustega. Iga grupp esitleb oma tulemuse koos ekspertide võrdlusega.
Õpetaja täidab tagasisidelehe.