Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni ja arengulugu, kivimeid ja maavarasid. Õpilased uurivad ja võrdlevad kivimikihtide levikut geoloogilisel kaardil ja läbilõigetel ning seostavad kivimikihtide teket Baltika kontinendi paleogeograafiliste ja -klimaatiliste tingimustega erinevatel geoloogilistel ajastutel.
Vaadatakse õppefilmi "Puuraugud ja puursüdamikud" ning erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamikes (ekspositsioon).
Uuritakse erinevate kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoobiga ning määratakse enamlevinud mineraalid ja maavara kasulik komponent. Arutatakse Eesti maavarade tulevikupotentsiaali ja strateegilist tähtsust lähtuvalt rohepöörde ja kliimamuutuste kontekstist.
Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust kujundades arusaama maapõue uurimise ja loodusressursside jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest, et hoida looduse terviksüsteemi kestlikkust.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava
2.4. Geograafia
2.4.3. Õpitulemused
Kaartide kasutamine. Õpilane:
1) kasutab nii paber- kui ka digikaarte ja teisi ruumiinfot edastavaid mudeleid, et leida infot, iseloomustada objekte ja nähtusi, analüüsida, teha järeldusi ja ruumilisi otsuseid ning neid põhjendada.
Geoloogia. Õpilane:
3) iseloomustab ja võrdleb setteid ning eri tekkeviisiga kivimeid, teab nende kasutamise võimalusi;
5) seostab kivimite ja setete, sh maavarade paiknemise ja tekke Eesti geoloogilise ehitusega.
Pinnamood. Õpilane:
2) selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse toimel;
Läbivad teemad:
Elukestev õpe ja karjääri kujundamine: tutvustatakse geoloogia uurimisvaldkonda, Eesti maapõue uurimise eesmärke, puurimismeetodeid, kivimite/setete mineraalse koostise uurimist.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: maapõue uurimise ja maavarade kasutuse arutelu ja teabe alusel kujuneb loodusressursse säästev ja keskkonda hoidev tarbimiskäitumine.
Tehnoloogia ja innovatsioon: tutvutakse e-maapõue andmestikuga; internetipõhiste Eesti geoloogiliste kaardimaterjalide kasutamine.
Ainete lõimimine:
Ajalugu: käsitletakse Eesti kivimite kasutust eelajaloolistel perioodidel (raua sulatamine), paekivi kasutamist Muinas-Eesti ning keskaja linnuste ja linnade ehitistes ning tsemendi- ja põlevkivitööstuse arengut 19-20.sajandil.
Keemia ja füüsika: käsitletakse Eesti maavarade koostises olevaid keemilisi ühendeid ehk mineraale, nende keemilisi ja füüsikalisi omadusi lähtuvalt kasutusalast.
Õpitulemused:
- teab maapõue uurimise ja puurimise eesmärke;
- tunneb peamisi Eesti kivimeid, nende koostist ja kasutust maavarana;
- väärtustab looduskeskkonna kestlikkust ja loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist rakendades maapõue kasutusest tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks vajalikke meetodeid (säästlik tarbimine, jäätmete/materjalide taaskasutamine).
Õpilane oskab:
- selgitada Eesti geoloogilist arengulugu;
- võrrelda erinevaid kivimikihte ja setteid geoloogilisel kaardil ja läbilõikel;
- selgitada Eesti maavarade strateegilist tähtsust ja tulevikupotentsiaali rohepöörde ja kliimamuutuste kontekstis.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Vaatlus, võrdlus, uurimuslik õpe (määramine, eristamine), arutelu.
Vahendid: Kivimite, mineraalide ja setete õppekogud, püsiekspositsioon (kontakt loodusobjektiga), stereomikroskoobid.
Rühmatöö (2-4 liikmeline).
Juhis õpetajale:
Õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist õppeprogrammi tegevustes koos õpilastega. Õpilased peaks olema ette valmistatud õppeprotsessiks sarnaselt koolis läbiviidava õppetööga ning et omandatavad teadmised on vajalikud kooliprogrammi vastava õppeaine läbimisel/hindamisel.
Eelteadmised teemast ei ole vajalikud. Õppeprogrammi läbimisel arvestatakse õpilaste vanuse ja oskustega (sh erivajadustega). Eelnevalt täpsustatakse õpetajaga programmi läbiviimise võimalused/erisused.
Vajalikud õppevahendid on õppekeskuse poolt, ja arvestatud rühmatööks. Õpilased võivad kasutada telefoni õppematerjalide pildistamiseks või kui õppetöö osa eeldab interneti kasutamist (õppekeskuses vaba wifi).
Toitlustus on kooli/õpetaja organiseerida. Võimalik kasutada Kurgja Talumuuseumi toitlustust (kokkuleppimine ja ettetellimine otse Kurgjaga). Programmi aja sisse ei ole planeeritud söögipausi aega.
Õpetajalt küsitakse tagasisidet kirjalikult paberkandjal programmi lõpus.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õppekeskuses on tänapäevane õpikeskkond, turvaline ja ohutu. Õppeklassidesse on ligipääs ratastooliga, olemas inva-WC. Õppekeskusel puudub kompetents erivajadustega õpilastega tegelemiseks, vajalik tugiisiku kaasasolek.
Õppeprogrammis saab korraga osaleda ainult üks grupp. Suuremate klasside/gruppide puhul lepitakse eelnevalt kokku, kas on võimalik pakkuda õppekeskuse poolset tegevust või kool/õpetaja planeerib omapoolset tegevust teisele grupile (nt. Kurgja Talumuuseumi külastus; loodusvaatlus väljas; söögipaus).
Õppeprogrammi hind 240 eur. Tasuta õppeprogrammid ainult KIKi rahastuse puhul.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.657223776075, 25.23981055
Programmi läbiviija:
Maris Rattas, kõrgharidus, PhD (TÜ geoloogia). Kogemus: Särghaua õppekeskuses keskkonnahariduslike tegevuste juhtimine, ürituste korraldamine, õppeprogrammide ja töötubade juhendamine ning õppematerjalide koostamine alates 2015. aastast.
Ursula Toom, kõrgharidus (TÜ geoloogia), PhD (TTÜ geoloogia). Kogemus: Keskkonna- ja loodushariduslike tegevuste kogemus >20 aasta Taltech geoloogia instituudis, alates 2014 Särghaua õppekeskuse juures. Loodushariduslike ürituste korraldamine, õppeprogrammide ja töötubade juhendamine paleontoloogia (sh elu areng ja evolutsioon) ja kivimite/mineraalide teemadel.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava (3x45 min)
1. Sissejuhatus programmi (5 min): töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine.
2. Teema esitlus (50 min).
Antakse ülevaade Eesti geoloogilise ehituse põhijoontest ja arenguloost, kivimitest ja maavaradest. Õpilased uurivad ja võrdlevad erinevate kivimikihtide levikut geoloogilisel kaardil ja läbilõigetel kasutades Eesti geoloogiliste kaartide internetipõhist andmestikku ning seostavad erinevate kivimikihtide teket Baltika kontinendi paleogeograafiliste ja -klimaatiliste tingimustega erinevatel geoloogilistel ajastutel.
Õpilased saavad ülevaate Eesti maavaradest ja nende kasutusest (sh ajalooliselt) ning arutatakse maavarade tulevikupotentsiaali ja strateegilist tähtsust rohepöörde ja kliimamuutuste kontekstis. Kasutatakse õppekeskuse kivimite, mineraalide ja maavarade õppekogusid (kontakt loodusobjektiga).
3. Õppefilmi „Puuraugud ja puursüdamikud“ vaatamine ning puursüdamike ekspositsiooni külastus (40 min). Saadakse ülevaade maapõue uurimise ja puurimise eesmärkidest ning vaadeldakse erinevate kivimikihtide järjestust ja üleminekuid puursüdamikes.
4. Rühmatöö: Kivimite ja setete uurimine mikroskoobiga (30 min). Õpilased uurivad erinevate kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoobiga ja määravad enamlevinud mineraalid ja maavaralist komponenti (kvarts liivakivis või liivas, kivistised fosforiidis jne).
5. Kokkuvõte ja tagasiside (10 min). Kordame üle 3-4 fakti, mille õpilased omandasid või vajab selgitamist. Õpetaja täidab tagasiside lehe (kaasatud ka õpilaste arvamus).