Õppeprogrammis käsitletakse maavara kui olulise maapõue loodusressursi ja majanduse tootmisobjekti uurimise ja kaevandamise geoloogilisi, tehnoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte. Käsitletakse maavara olemust, mis tingimustel saab ühest maapõues levivast kivimist maavara. Käsitletakse maavara uurimise ja kaevandamise/töötlemise etappe ja kaasnevaid keskkonnariske.
Vaadeldakse ja õpitakse tundma erinevaid maavarasid lähtuvalt kasutussuunast: energeetilised, metallurgia, keemiatööstuse toore ja ehitusmaterjalid. Arutletakse Eesti maavarade tulevikupotentsiaali energiamajanduse, rohepöörde ja kliimapoliitika arengu valguses. Kasutatakse õppekeskuse kogusid (kontakt loodusobjektiga).
Praktilises töös analüüsivad õpilased kivimilasundi maavaralist potentsiaali, selle kaevandamise võimalikkust ja kaevandamisega kaasnevaid keskkonnariske ja nende vältimise/minimeerimise võimalusi.
Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arendab kestliku majandamise hoiakuid ja säästlikku ressursikasutust, et vähendada maavarade kasutust ja sellega kaasnevat nii keskkonna kui sotsiaalmajanduslikku mõju.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Gümnaasiumi riiklik õppekava.
2.3.3. Geograafia õpitulemused
II kursus „Maa kui süsteem“ . Litosfäär. Õpilane:
1) on omandanud ettekujutuse geoloogide tööst ja mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust;
6) eristab kivimeid, selgitab nende teket ning seostab kivimiringega.
III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“. Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid. Õpilane:
1) arutleb maailma energiamajanduse muutuste üle ning seostab energiamajanduse arengu kliimapoliitikaga; 4) arutleb energiamajanduse jätkusuutlikkuse teemadel.
2.4.3. Keemia õpitulemused
II kursus „Anorgaanilised ained“. Õpilane:
4) teab levinumaid metallide looduslikke ühendeid ja nende rakendusi;
12) kirjeldab õpitud mittemetallide ja nende ühendite tähtsust looduses ja/või rakendamise võimalusi praktikas, seostades seda vastava keemilise elemendi ja ainete omadustega.
Läbivad teemad:
Elukestev õpe ja karjääri kujundamine: tutvustatakse geoloogia uurimisvaldkonda, maavarade uurimise ja kaevandamise meetodeid; kivimite/setete mineraalse koostise uurimist.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: käsitletakse maapõue ja maavarade kasutamise vajadusest tulenevaid keskkonnariske ja mõju looduskeskkonnale. Arutelude ja teabe kaudu kujuneb jätkusuutlik tarbimiskäitumine ja arenevad kestliku majandamise hoiakuid.
Tehnoloogia ja innovatsioon: tutvustakse maavara kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnasõbralikumaid ja -säästvamaid tehnoloogilisi ja innovaatilisi lahendusi (süsinikneutraalsus, robotkaevandamine, toormete/jäätmete väärindamine ja ringlussevõtt)
Ainete lõimimine:
Ajalugu: käsitletakse erinevate maavara kasutuselevõttu eelajaloolistel perioodidel, kõrgkeskajal ning tööstusrevolutsiooni perioodidel, mis on olnud ühiskonna tehnoloogia ja majanduse arengu aluseks.
Keemia ja füüsika: käsitletakse maavarades esinevaid keemilisi ühendeid (metallid, mittemetallid, süsivesinikud), nende keemilisi ja füüsikalisi omadusi, mis määravad maavara kasutusala.
Õpitulemused:
- maavara mõistet ja nimetada maavarade uurimise/töötlemise etappe;
- nimetada maake ja maakmineraale, millest saadakse levinumaid metalle (Fe, Al, Cu, Au);
- levinumaid mittemetallilisi maavarasid (sh Eesti maavarad, fossiilsed kütused) ja neis sisalduvat kasulikku komponenti lähtuvalt kasutusalast.
Õpilane oskab:
- hinnata maavara kaevandamisväärsust ja kaevandamisega kaasnevaid keskkonnariske (etteantud andmete/skeemide põhjal);
- arvutada kaevandusjäätmete kogust ja hinnata nende kasutamise võimalikkust;
- arutleda maapõuevarade, sh energeetiliste maavarade, jätkusuutliku majandamise ja arengu teemadel lähtudes kestliku ressursikasutuse vajadusest ja selle mõjust looduskeskkonnale.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlus, uurimine, võrdlus, uurimuslik õpe (analüüsimine etteantud andmete põhjal, keskkonnamõju ja riskide hindamine), arutelu.
Vahendid: Kivimite ja mineraalide, maavarade, setete õppekogud (kontakt loodusobjektiga), stereomikroskoobid.
Individuaaltöö, paaristöö.
Juhis õpetajale:
Õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist õppeprogrammi tegevustes koos õpilastega. Õpilased peaks olema ette valmistatud õppeprotsessiks sarnaselt koolis läbiviidava õppetööga ning et omandatavad teadmised on vajalikud kooliprogrammi vastava õppeaine läbimisel/hindamisel.
Eeldatavalt on omandatud põhikooli teadmised loodusainetest: aine- ja kiviringe looduses, tahkete ainete keemilised ja füüsikalised omadused, Eesti geoloogiline ehitus. Õppeprogrammi läbimisel arvestatakse õpilaste vanuse ja oskustega (sh erivajadustega). Eelnevalt täpsustatakse õpetajaga programmi läbiviimise võimalused/erisused.
Vajalikud õppevahendid on õppekeskuse poolt, olenevalt grupi suurusest kas rühma-, paaris- või individuaalseks tööks. Õpilased võivad kasutada telefoni õppematerjalide pildistamiseks või kui õppetöö osa eeldab interneti kasutamist (õppekeskuses vaba wifi).
Toitlustus on kooli/õpetaja organiseerida. Õppekeskus toitlustust ei paku. Võimalik kasutada Kurgja Talumuuseumi toitlustust (kokkulepe ja ettetellimine otse Kurgjaga). Programmi aja sisse ei ole planeeritud söögipausi aega.
Õpetajalt küsitakse tagasisidet kirjalikult paberkandjal programmi lõpus.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õppekeskuses on tänapäevane õpikeskkond, turvaline ja ohtutu. Õppeklassidesse on ligipääs ratastooliga, olemas inva-WC. Õppekeskusel puudub kompetents erivajadustega õpilastega tegelemiseks, vajalik tugiisiku kaasasolek.
Õppeprogrammis saab korraga osaleda ainult üks grupp. Suuremate klasside/gruppide puhul lepitakse eelnevalt kokku, kas on võimalik pakkuda õppekeskuse poolset tegevust või kool/õpetaja planeerib omapoolset tegevust teisele grupile (nt. Kurgja Talumuuseumi külastus; loodusvaatlus väljas; söögipaus).
Õppeprogrammi hind 240 eur. Tasuta õppeprogrammid ainult KIKi rahastuse puhul.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.657223776075, 25.23981055
Programmi läbiviija:
Maris Rattas, kõrgharidus, PhD (TÜ geoloogia). Kogemus. Särghaua õppekeskuses keskkonnahariduslike tegevuste juhtimine, ürituste korraldamine, õppeprogrammide ja töötubade juhendamine ning õppematerjalide koostamine alates 2015. aastast.
Karin Robam, kõrgharidus, MSc (TTÜ geotehnoloogia). Kogemus. Keskkonna- ja loodushariduslike tegevuste kogemus 10 aastat TalTech geoloogia instituudis ning Särghaua õppekeskuse juures. Kooliõpilastele suunatud õppematerjalide koostamine ning töötubade ja loengute läbiviimine maavarade, ringmajanduse, geotehnoloogia ja mäenduse teemadel.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava (3x45 min)
1. Sissejuhatus programmi (5 min): töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine.
2. Teema esitlus (50 min). Õppeprogrammis käsitletakse maavara kui olulise maapõue loodusressursi ja majanduse tootmisobjekti uurimise ja kaevandamise geoloogilisi, tehnoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte. Arutletakse maavara olemuse üle, mis tingimustel saab ühest maapõues levivast kivimist maavara ning mis tingimustel on seda võimalik ja tasuv kaevandada (kaevandamisväärsus). Käsitletakse maavara uurimise ja kaevandamise/töötlemise etappe kuni kaevandatud ala korrastamiseni ja kaasnevaid keskkonnariske.
Uuritakse visuaalselt erinevaid maavarasid lähtuvalt kasutussuunast: energeetilised, metallurgia, keemiatööstuse ja ehitusmaterjalide toore. Arutletakse Eesti maavarade tulevikupotentsiaali energiamajanduse, rohepöörde ja kliimapoliitika arengu valguses. Kasutatakse õppekeskuse maakide, maavarade, kivimite ja mineraalide kogusid (kontakt loodusobjektiga).
3. Individuaal- või paaristöö (ülesanne): Leida maavara kirjeldusele vastav kivim/mineraal fotol ja õppekogust (20 min). Kontrollimine, arutelu.
4. Individuaal- või paaristöö: Kivimilasundi maavaralise potentsiaali hindamine (50 min). Õpilased analüüsivad etteantud joonise ja algandmete põhjal kivimilasundi maavaralist potentsiaali, selle kaevandamise võimalikkust ja meetodeid, arvutavad kaevandusjäätmete koguse. Hinnatakse keskkonnariske (nt maapinna püsivus, veerežiim, tootmisjäätmete ladustamine või kasutamine) ning kaevandatud ala taastamise võimalusi. Tulemuste võrdlemine ja arutelu rühmade vahel.
5. Kokkuvõte ja tagasiside (10 min). Kordame üle 3-4 fakti, mille õpilased omandasid või vaja selgitamist. Õpetaja täidab tagasiside lehe küsides ka õpilaste arvamust.