Õpilased tutvuvad põneva ja mitmekesise loomariigiga, lahendavad uurimis- ja vaatlusülesandeid erinevatel teemadel: liikide määramine piltide, nahkade, sarvede ja teokarpide järgi; tegevusjälgede määramine loodusest pärit objektide järgi (toitumisjäljed ja ekskremendid): mikroskoobiga uurimine (putuka välimus, liblika tiib); putukate ja konnade areng (liblikas, lepatriinu ja konn). Ülesanneteks on erinevate objektide, nimesiltide ja kirjelduste kaasabil rühmitamine ja järjestamine. Kokku on 12 töökeskkonda. Arutletakse, kuidas järgida loodushoidlikke põhimõtteid looduses liikumisel ja tegevustes. Toimub viktoriin. Õpilaste tegevus toimub rühmades.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava
PRÕK Lisa 4. Ainevaldkond Loodusained
2.1. Loodusõpetus
2.1.3. Õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviisi ja käitumist; oskab vältida loomade ja mürgiste taimedega ja seentega kaasnevaid ohtusid;
13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ja koostab lihtsamaid toiduahelaid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest: toob näiteid sellest, kuidas inimene oma tegevusega loodust mõjutab
Lisa 14 Läbiv teema
2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
Programmis õpitakse tundma erinevaid loomi, eluviisi ja elupaiku, loomade kaitset. Keskkonnaprobleemidega seostamine annab teadmisi elustiku mitmekesisuse kaitsmiseks, loodushoidliku suhtumise kujundamiseks, jätkusuutlikuks eluviisiks ning toimimiseks. Kuidas hoida loodust puhtana ja loodushoidlikult käituda? Looduses käies, loodust uurides ja vaadeldes käitume rahulikult ja räägime vaikselt, hoiame elurikkust ja looduse elupaigad looduslikena. Kõik, mis oled loodusesse kaasa võtnud, vii koju tagasi.
Loodusvaldkonna lõimine muude õppeainetega (lugemine, kirjutamine, kirjeldamine (eesti keel), pikkuste mõõtmine (matemaatika), liikumine (kehaline kasvatus) , joonistamine (kunstiõpetus).
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega
Praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud. Õpilastes kujuneb positiivne ja hooliv hoiak meid ümbritseva looduse elurikkuse ja keskkonna suhtes. Õpilased õpivad mõistma inimese mõju looduses toimuvale, väärtustavad loodushoidlikku ja jätkusuutlikku käitumist.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid
Vestlus, rühmatöö, arutelu, vaatlus ja uurimine, mikroskoobiga uurimine, määramine, kirjeldamine ja võrdlemine, aktiivülesanded, viktoriin, kokkuvõte programmist aruteluna.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Erinevad objektid: imetajate nahad, hirvlaste sarved, loomade tegevusjäljed (söömisjäljed pähklitel, käbidel, okstel ja tüvedel ning talvised ekskremendid), maismaatigude karbid, vapsiku näidis ja liblikate tiivad (mikroskoobi ülesanne), mudelid (liblika, lepatriinu ja konna areng), riidest linnukujud. Mikroskoobid ja luubid. Fotod, sildid liikide nimetuste ja kirjeldustega, abistavad kirjeldused ja juhendmaterjalid. Joonlauad, harilikud pliiatsid, rühma kontroll-lehed, kuhu märgitakse rühma poolt, milline ülesanne on lahendatud.
Juhis õpetajale:
Õpetaja roll
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Enne programmi pole õpetajal vaja teha eeltööd. Palume õpilasi eelnevalt
informeerida, et minnakse mikromaailma programmile, kus uuritakse ja õpitakse tundma
mikroorganisme. Programmi järel palume koolis meelde tuletada ja üle arutada, mida õppisite programmil ja mis oli kõige huvitavam.
Ohutus ja selle tagamine
Õppekeskkond TÜ loodusmuuseumis ja botaanikaaias on tänapäevane, turvaline ja ohutu. Programmide (sh ka väliprogrammi alguses) tutvustab juhendaja grupile programmi kava ja reegleid (sh ohutust ja käitumisreegleid) ning juhendaja koos õpetajaga jälgib nendest kinnipidamist.
Tagasiside
Õpilased saavad tagasisidet vestluse käigus, tööülesannete rühma vastuste kontrollimisel ühiselt ning küsimusi esitades. Õppeprogrammi lõpus toimub viktoriin ja lühike kokkuvõte. Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult programmi lõpus.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, õppekogud, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused. Programmis arvestatakse õpilaste vanuse ja oskustega.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks (paaris ja neljane rühm). Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Muuseumis on riidehoid, kuhu saab jätta oma riided, muuseumi ja õppeklassi tegevused toimuvad välisjalanõudes
Info ja tellimine: koduleht https://natmuseum.ut.ee/et/oppeprogrammid; e-post loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.373517025786, 26.7162334
Programmi läbiviija:
Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.
Kogemus. Töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005. TÜ loodusmuuseumis alates 2006. aastast loodushariduse koordinaator: keskkonnaprogrammide juhendamine, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused.
Loodusmuuseumi juhendaja Aivo Tamm.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja.
Kogemus. Töötab TÜ loodusmuuseumis alates 1987. aastast. Õppeprogrammide koostamine ja juhendamine. Zooloogiaringi juhendaja alates 1994. aastast.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus. Ülesannetega tutvumine erinevates töökeskkondades. Käitumisreeglid. Loodushoid ja kaitse. 20 min.
Sissejuhatus ajakava ja käitumisreeglid programmil. Rühmade moodustamine. Vestlus ja arutelu, kuidas kaitsta elurikkust ning käituda looduse jätkusuutlikult, kuidas hoida loodust puhtana. Looduses käies, loodust uurides ja vaadeldes käitume rahulikult ja räägime vaikselt – see on paljude taimede, loomade ja seente elupaik. Saastus ja prügi on looduses kahjulik. Kõik, mis oled loodusesse kaasa võtnud, vii koju tagasi.
2. Rühmaülesannete lahendamine töökeskkondades ja kontrollimine. 70 min.
Töökeskkondade (12) teemad: konna areng, lepatriinu areng ja eluviis, liblika areng, liblika tiiva ehitus, linnud, imetajate nahad, maismaateod, vapsik, hirvlaste sarved, toitumisjäljed okstel, toitumisjäljed pähklitel ja käbidel, pabulad (ekskremendid). Ülesannete lahenduste ülevaatamine ja lühike kokkuvõttev arutelu toimub iga rühmaga pärast ülesande lahendamist.
3. Viktoriin ja kokkuvõte. 20 min.
Viktoriin õpitud objektide tundmise kohta (5–10 objekti) rühmadena. Vastused kontrollitakse koos üle. Kokkuvõte õpilastega programmist. Mis oli praktilises programmis kõige põnevam ja mida uut saite teada?
4. Loodusmuuseumi külastamine ja tutvumine loomadega. 25 min.