Programmi käigus õpitakse tundma Arktika piirkonna asukaid ning seal valitsevaid elutingimusi. Jääkarumaailma avastusretkel polaariumis ja kullimäel uuritakse omadusi, mis aitavad maismaa suurimal kiskjal jäävööndis ellu jääda ning tutvustatakse lumekakkude toimetulekut karmides tundratingimustes. Õpilased saavad katsuda, mille poolest on erilised jääkaru karv ning lumekaku suled. Teemade käsitlemise muudavad vahvamaks mitmed mängud. Programmi lõpuks on õpilastel selge, millised tegurid ohustavad Arktika elustikku ning kuidas inimesed saavad olukorda leevendada.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, I kooliaste:
5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng: õppeprogrammi jooksul saab õpilane kogeda vahetult loodust ning tähelepanu pööratakse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on võimalik keskkonnaprobleeme ära hoida.
Õpitulemused:
Õpilane nimetab loomade kohastumusi, mis aitavad külmade elutingimuste korral toime tulla.
Õpilane tunneb pildi järgi erinevaid Arktika piirkonna asukaid ja nimetab õppekäigu jooksul nähtud loomade peamisi saakloomi ja vaenlasi looduses.
Õpilane teadvustab Arktika elustikku ohustavaid inimtegevuste tegureid ja mõistab, et inimene on osa loodusest ja meil kõigil on võimalus midagi kliimamuutuste leevendamiseks ära teha.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: avastusõpe - õppekäik loomaaias, vaatlus, arutelu, mängud grupiga, tunnetamine (sulekatse), mõõtmine/võrdlemine (käpajälg, looma pikkus), viktoriin - individuaalne.
Õppevahendid ja –materjalid: loomaaia ekspositsiooni aedikud ja loomad, stendid, gloobus, pilt tundra suvest, mängukaardid “Kas see loom elab Arktikas?”, näitlikustavad vahendid (jääkaru karv, lumekaku sulg, faasani sulg, jääkarupoja pilt, hülge nahk), viktoriiniküsimuste lehed ja värvilised punktikaardikesed, mängu “Kolm jääpanka” vahendid.
Juhis õpetajale:
Õppeprogammil osalemiseks on vaja saata päring aadressil https://tallinnzoo.ee/telli/. Päringule vastatakse üldjuhul kolme tööpäeva jooksul ning kirjavahetuse teel lepitakse kokku aeg jm täpsemad detailid.
Õppeprogramm viiakse läbi eesti keeles - nõrga eesti keele tasemega gruppidele antud õppeprogramm ei sobi.
Enne loomaaeda tulekut palume õpilastele selgitada, et õppeprogramm on õppetund, millel on kindel teema ja eesmärgid ning kus on erinevaid tegevusi ja ülesandeid. Loomaaias kehtivad reeglid, millest tuleb juhinduda https://tallinnzoo.ee/kulastusreeglid/. Õppeprogrammi ajal peab õpetaja aitama distsipliini hoida. Kui õppeprogrammil osalevad erivajadustega lapsed, palume sellest teada anda programmi broneerimisel.
NB! Õppeprogramm toimub välitingimustes ning iga ilmaga! Palume riietuda ilmastikukindalt.
Kõik õppeprogrammiks vajalikud vahendid on loomaaia poolt olemas.
Kaasasolevalt õpetajalt küsivad juhendajad suulist tagasisidet vahetult pärast õppeprogrammi, lisaks palub Tallinna Loomaaed pärast õppeprogrammi kirjalikku tagasisidet e-kirja teel.
Eel- ja järeltegevused:
Pärast programmikirjelduse läbilugemist on Sinul õpetajana aimdus, millest ja milliseid metoodikaid kasutades loomaaia õppeprogrammil juttu tuleb. Pakume välja eelhäälestuse tegevuse, mille saate ise oma klassile enne meile küllatulekut organiseerida. Kirjuta käsitlemist vajavad mõisted või neid iseloomustavad märksõnad vmt eri värvi paberitele. Lõika paberid tükkideks, jäta enda kätte igast värvist üks tükk ja paiguta ülejäänud klassiruumi nõnda, et need ei oleks kohe esmapilgul nähtavad, aga ka mitte otseselt peidus. Soovitav on paberitükke panna (kinnitada teibiga) ka kohtadesse, kuhu koheselt ei oska vaadata, nt lakke, ukse taha jne. Jaga osalejad gruppidesse ja anna igale grupile üks Sinu kätte allesjäänud värviline paberitükk. Ülesanne õpilastele on leida ruumist ülejäänud selle tükiga sobivad paberitükid ning taastada paber esialgsel kujul. Seejärel palu gruppidel arutleda paberil kirjas oleva mõiste üle, koostada mõistekaart vm sobilik ülesanne just Sinu klassi rühmade jaoks. Lõpus võiks kõik esitleda tehtut ülejäänud gruppidele. Lihtne viis, et tekitada natuke elevust ja luua aktiivne algus edasiseks loomaaeda tulemiseks ning mõistete, teooria või muu taolise käsitlemiseks.
Pärast õppekäiku ja enne kirjaliku tagasiside edastamist loomaaiale on saatval õpetajal hea võimalus veelkord teha kokkuvõte kogetust. Näiteks uurida lastelt ükshaaval, mis antud õppeprogrammi juures üllatas, mis meeldis, mis ei meeldinud. Alguses võib lapsed jaotada paaridesse, seejärel neljasesse rühma, siis kaheksaliikmeline rühm jne. Järgneb arutelu kogu rühmaga.
Teemade paremaks kinnistumiseks soovitame 1. klassil kunstivaldkonna tunnis nähtud loomi joonistada või meisterdada või näiteks koostada Venni diagrammi, kus võrreldakse ühte Eestis elavat metslooma ja jääkaru. 2. ja 3. klassi puhul võiks iga õpilane koostada ühe Arktika looma kohta ülevaate (välisehitus, toitumine, kasvamine, elupaik, tähtsus looduses, inimese mõju organismidele), kasutades erinevatest allikatest leitud informatsiooni (raamatud, veebikeskkonnad). Lisaks kirjalikule piltidega kokkuvõttele arvutis võiks lapsed teha ka suulise ettekande/esitluse. Teine variant on võrrelda kahte Arktika looma, nt lumekakk vs jääkaru, ning koostada võrdluse kohta (nt välimus, elupaiga tunnused, liikumisviisid, toitumine) Venni diagramm, võrdlev tabel või plakat - õpilane peab tehtut teistele põhjendama. 3. klassis võiks õpetaja klassis pärast õppeprogrammi läbimist katsetada ka ajurünnakut teemal "Milline oleks elu ilma fossiilkütusteta?" (inimeste transport, toitumine, tarbimine). Tegevuse käigus arutletakse, kuidas tagada, et kõikide elusolendite vajadused oleksid kaetud.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Pileteid ei lisandu. Hinnas sisaldub iseseisev loomaaiakülastus pärast õppeprogrammi. Iga 10 õpilase kohta üks täiskasvanud saatja hinna sees.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.425802807936, 24.659671783447
Programmi läbiviija:
Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialistid (loodusalase kõrgharidusega, pikaaegse keskkonnahariduse valdkonna kogemusega): Kristiina Taits, Heiko Kruusi, Kätlin Kukebal, Jana Kilter, Liina Pork, Jaana Emilia Harjula, Kaari Uibomägi.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- SISSEJUHATUS (5 min)
Juhendajad tutvustavad loomaaias kehtivaid reegleid ja eelolevat programmi. Suurema grupi korral (alates 20 last) jagatakse grupp kaheks. Kummalgi grupil on oma juhendaja ja järgnevad tegevused toimuvad paralleelselt - marsruudi järjekord on vastupidine, aga sisult sama.
- TEEMA ARENDUS (78 min)
Arutelu ja loomaliikide mäng (15 min)
Lapsed uurivad juhendaja käes olevat gloobust ning koos arutledes õpitakse selgeks, et Arktika asub põhjapoolkeral - õpitakse ka sõnu “jäävöönd” ja “tundra” ning uuritakse pildi abil, kas ka suvel on seal igal pool lumikate või mitte. Suunavate küsimuste abil pakuvad lapsed, millised aastaajad ja omapärased ilmastikutingimused seal olla võiks.
Järgneb mäng Arktikas elavate loomade kohta, kus lastele näidatakse kahekaupa loomapilte (näiteks jääkaru ja pruunkaru). Laste ülesandeks on käega näidates arvata, kumb neist elab Arktikas. Selgitatakse välja õiged vastused, rõhutades mitmete põhjamaiste loomaliikide nimetusi (polaar- ja põhja- eesliited) ja laste märkamisosavust (kas fotol on lumi? kas see tähendab alati, et see loom elab ainult Arktikas?). Mängu abil saavad lapsed üheskoos aimu põhilistest Arktika asukatest.
Õppekäik polaariumis (20 min)
Grupiga suundutakse polaariumi ekspositsioonialale jääkarusid otsima. Möödutakse maailma karude ekspositsiooniosast, kus on elusuuruses karude pildid - seal võrreldakse koos kogu grupiga enda/õpetaja ning jääkaru pikkust ja selgitatakse välja maailma suurim karuliik.
Vaadeldakse loomaaia jääkarusid ning arutletakse, mille abil jääkaru nii külmas kliimas toime tuleb. Näitlikustamaks karvastiku olulisust, katsutakse ehtsat kaasavõetud jääkaru karva näidist.
Uuritakse jääkaru koobast ja selle funktsiooni. Foto abil tutvutakse vastsündinud jääkarupojaga. Grupil on võimalus ka ise jääkaru koopasse pugeda ja proovida omal nahal, mis tunne võib jääkarudel koopas olla.
Kui jääkarud ujuvad, vaadeldakse neid veealuselt vaateplatvormilt. Laiade käppade ilmestamiseks saavad lapsed hea õnne korral käe basseiniklaasi vastu pannes võrrelda selle suurust jääkaru käpaga. Kui jääkarud parajasti ei uju, saavad lapsed võrdlemiseks kasutada stendimaterjale, kus asetavad käed suure käpajälje pildi peale.
Basseinide juures õpitakse stendidel asuvate värviliste jooniste näitel selgeks ka jääkarude jahipidamise viisid ja lemmik toiduobjektid. Õpilased saavad katsuda juhendaja kaasavõetud viigerhülge nahka. Arutletakse, mis juhtub kliima soojenedes, kuidas see mõjutab jääkarusid ja mida inimesed saaksid olukorra parandamiseks teha. Selle teema paremaks kinnistamiseks viiakse läbi järgnev mäng.
Liikumismäng “Kolm jääpanka” (10 min)
Juhendaja asetab maha kolm ringi, mis on piisavalt suured, et mahutada ära kõik osalejad. Igale jääpangale antakse nimi. Osalejatel ehk jääkarudel palutakse valida jääpank, millel nad sooviksid elada. Seejärel hoiatatakse osalejaid, et üks jääpank sulab peatselt kliima soojenemise tõttu ja selle elanikud on sunnitud kiiresti evakueeruma mõnele teisele jääpangale. Juhendaja hüüab ühe jääpanga nime. Selle jääpanga elanikud peavad jooksma (ja mahtuma) ülejäänud kahele jääpangale. Mäng jätkub, kuni kõik on mahtunud ühele jääpangale. Mängule järgneb lühike arutelu polaaralade tundlikkuse kohta kliimamuutuste ajal ja mis saab edasi loomadest, kes seal elavad. Samuti arutletakse, mida inimesed saaksid olukorra parandamiseks teha.
Õppekäik kullimäel, sh tunnetuslik katse (18 min)
Kõnnitakse kullimäele. Üheskoos vaadeldakse lumekakku ning arutletakse tema eluviisi ja külmas kliimas toimetulemise mehhanismide üle (nt “sulesaapad”) tundras. Samuti tutvutakse piltide abil lumekaku peamise toiduobjekti, lemminguga.
Lapsed seisavad ringis. Üks laps paneb kaks peopesa enda ette ja silmad kinni - juhendaja silitab ühte kätt ühe, teist kätt teise sulega. Laps tõstab üles käe, kumb tundub talle pehmem. Sedasi selgitame kakkude hääletu lennu põhimõtet, et lumekakk karmis kliimas saagist ilma ei jääks - pehme sule serv on siinkohal suureks abiks.
Viktoriin (15 min)
Läbitud teemade kokkuvõtteks toimub viktoriin. Juhendaja küsib küsimuse. Vastata soovijad tõstavad käe ja üks laps saab võimaluse vastata. Iga õige vastuse eest on võimalik teenida üks värviline punktikaart. Küsimusi küsitakse, kuni kõik õpilased on vähemalt ühe punkti (kasvõi teiste kaasabil) saanud. Lõpus arvutab õpilane ise oma punktid kokku.
- KOKKUVÕTE (7 min)
Tunni lõpus arutletakse, mida lapsed tunnis teada said, mis oli nende jaoks eriti huvitav, mis meeldis vähem ning kas õppetunni eesmärgid said täidetud.