Programm on uurimusliku suunitlusega. Sissejuhatavas osas tutvutakse klassiruumis veekogusid iseloomustavate parameetrite ja sealsete organismidega. Praktilise töö esimene osa toimub tiigi ääres, kus mõõdetakse rühmatööna Vernieri andmekogujate abil vee temperatuuri, pH-d ja tehakse kokkuvõtteid veekogu seisundi kohta. Seejärel võetakse kahvadega veeselgrootute proovid. Praktilise töö teine osa toimub õppeklassis, kus uuritakse mikroskoopidega veeorganisme ning otsitakse vastust tunni alguses püstitatud uurimisküsimusele.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, II kooliaste:
3) sõnastab koos kaaslastega loodusteadusliku uurimisküsimuse või hüpoteesi, kavandab ja teeb uurimuse kodukoha veekogu, asula, metsa, niidu vms põhjal, kogub ja vormistab andmeid ning esitleb uurimistulemusi;
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
13) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile;
18) iseloomustab katsete põhjal vee, õhu ja mulla koostist ning omadusi; seostab need looduses toimuvate protsessidega;
Õppekava läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng: Tiigiloomi lähemalt kui eales varem (mikroskoobi abil) tundma õppides luuakse looduskogemus, millel on suur mõju, et õpilased kasvaksid vastutustundlikeks ning keskkonnateadlikeks inimesteks. Õpilasi suunatakse kogu õppeprogrammi vältel väärtustama bioloogilist mitmekesisust ning ökoloogilist tasakaalu.
Väärtused ja kõlblus: Õpilane tunnustab väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid loomaaiakülastuse vältel nii inimeste kui teiste elusolendite puhul.
Õpitulemused:
Õpilane saab mikroskoopimise ja vee omaduste mõõtmise kogemuse, kasutades erinevaid vahendeid.
Õpilane töötleb mõõtmiste tulemusi ja teeb järeldused veekogu vee seisundi kohta.
Õpilane õpib tundma ja määrama mageveekogu selgrootuid loomi, kasutades määramistabeleid.
Õpilane väärtustab looduslikku mitmekesisust ning vee-elustiku tähtsust looduses.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: õppetunnis kasutatakse avastusõppe ja probleemõppe meetodeid - uurimisküsimuse püstitamine, proovide võtmine veekogust, parameetrite mõõtmine, rühmatöö, arutelu, vaatlus ja liikide määramine mikroskoopidega, analüüsi andmete põhjal järelduste tegemine.
Vahendid: selgrootute määramistabelid, lühifilm „Tiigielustik“, tööleht, harilik pliiats, mapp, Vernieri andmekogujad ja temperatuuriandurid, pH indikaatorpaberid, kahvad, vannid, mikroskoobid, Petri tassid, lusikad, pipetid.
Juhis õpetajale:
Õppeprogammil osalemiseks on vaja saata päring aadressil https://tallinnzoo.ee/telli/ Päringule vastatakse üldjuhul kolme tööpäeva jooksul ning kirjavahetuse teel lepitakse kokku aeg jm täpsemad detailid.
Õppeprogramm viiakse läbi eesti keeles - nõrga eesti keele tasemega gruppidele antud programm ei sobi.
Enne loomaaeda tulekut palume õpilastele selgitada, et õppeprogramm on õppetund, millel on kindel teema ja eesmärgid ning kus on erinevaid tegevusi ja ülesandeid. Loomaaias kehtivad reeglid, millest tuleb juhinduda https://tallinnzoo.ee/kulastusreeglid/. Õppeprogrammi ajal peab õpetaja aitama distsipliini hoida. Kui õppeprogrammil osalevad erivajadustega lapsed, palume sellest teada anda programmi broneerimisel.
NB! Õppeprogramm toimub osaliselt välitingimustes ning iga ilmaga! Palume riietuda ilmastikukindalt ning eraldi tähelepanu pöörata jalanõudele (ei tohiks olla libeda sileda tallaga). Osa tegevusest toimub klassiruumis. Kuna programm on tempolt kiire ja intensiivne, soovitame igaühel kaasa võtta joogivee pudeli.
Kõik õppeprogrammiks vajalikud vahendid on loomaaia poolt olemas.
Kaasasolevalt õpetajalt küsivad juhendajad suulist tagasisidet vahetult pärast õppeprogrammi, lisaks palub Tallinna Loomaaed pärast õppeprogrammi kirjalikku tagasisidet e-kirja teel.
Õppeprogramm sobib õpilastele paremini kordavaks tegevuseks, kui koolis antud teemad juba läbitud, ent on kindlasti põnev ka teema sissejuhatuseks - spetsiaalseid eelteadmisi otseselt ei vaja - lihtsalt info maht võib sel juhul pisut liiga suur olla.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Pileteid ei lisandu. Hinnas sisaldub iseseisev loomaaiakülastus pärast õppeprogrammi. Iga 10 õpilase kohta üks täiskasvanud saatja hinna sees.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.417340264768, 24.657719135284
Programmi läbiviija:
Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialistid (loodusalase kõrgharidusega, pikaaegse keskkonnahariduse valdkonna kogemusega): Kristiina Taits, Heiko Kruusi, Kätlin Kukebal, Jana Kilter, Liina Pork, Jaana Emilia Harjula, Kaari Uibomägi.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- SISSEJUHATUS (5 min)
Juhendajad tutvustavad loomaaias kehtivaid reegleid ja eelolevat programmi. Kogunetakse keskkonnahariduskeskuse õppeklassi.
- TEEMAARENDUS (80 min)
Tegevus klassiruumis - arutelu, video, rühmatöö teoreetiline osa (25 min)
Sissejuhatava ülesandena peab klass koostööülesandena loetlema 10 erinevat veekogutüüpi, mis meelde tuleb. Järgneva arutelu käigus koos juhendajaga võrreldakse omavahel jõe-järve, mere-järve vm veekogupaari - vestluse tulemusena selgub, et veekogusid iseloomustavad tunnused on väga erinevad ning sellest sõltuvalt ka elustik (nt haikala ei saa elada Eesti järves).
Teise koostööülesandena peab kogu klass ükshaaval loetledes nimetama loomarühmi, kes võiksid tiigis elada - tahvlile koostatakse ühine mõistekaart. Selgub, et neid on väga eriilmelisi - alustades putukatest, lõpetades vesirotiga. Järgneb lühivideo “Tiigielustik” vaatamine, milles tutvutakse konkreetsemate liikidega, keda tiigist sageli leida võib - nt ujur, liuskur, vesikirp jm. Video taustal tutvustame ka loomaaia kahvasid ning näitame kuivalt ette põhilised töövõtted, mida hiljem õues vaja läheb.
Õpilased jagatakse 3-5-liikmelisteks gruppideks. Igale grupile jagatakse tööleht ja pliiats ning üheskoos tutvutakse praktilise tööga, mis ees ootab - demonstreeritakse Vernieri andmekoguja tööpõhimõtet temperatuurianduriga ja õpitakse, kuidas indikaatorribaga pH-d mõõta. Arutelu käigus tuuakse näiteks erineva pH-ga veekogudest maailmas - vulkaanijärv, rabajärv jmt.
Töölehele kirjutatakse grupi liikmete nimed ning õppeprogrammi põhiline uurimisküsimus - kas loomaaia tiik on elurikas? Järgneb väikse arutelu elurikkuse teemal - mis see on, milleks vaja. Õpilased peavad suunavate küsimuste abil ise välja nuputama, kuidas elurikkust mõõta saab - kas on oluline, et liike on palju erinevaid või on olulisem isendite arv, isegi kui need vaid ühest liigist. Üheskoos jõutakse järelduseni, et iga organism on oluline ning just liigiline mitmekesisus tagab ökoloogilise tasakaalu ja jätkusuutliku elukeskkonna kõigile, sh inimesele.
Tegevus tiigi ääres - praktiline rühmatöö osa (30 min):
Kõnnitakse keskkonnahariduskeskuse kõrval paikneva tiigi juurde. Juhendajad selgitavad tiigi ääres käitumise ohutusreegleid. Igale rühmale jagatakes kätte Vernieri andmekoguja, temperatuuriandru ning pH indikaatorpaber. Õpilased viivad läbi vastavad mõõtmised (õhutemperatuur, veetemperatuur, pH, läbipaistvus visuaalsel hindamisel) ning märgivad tulemused töölehele. Õpilased teevad saadud mõõtmistulemuste põhjal töölehele järeldused tiigi vee kvaliteedi ja võimaliku liigirikkuse kohta.
Juhendajad demonstreerivad klassile, kuidas korrektselt kahvaga loomi püüda. Seejärel jagatakse igale grupile kahv, vann ning lusikas ning õpilased püüavad tiigist ise selgrootuid loomi, mis võetakse vannidega klassi kaasa.
Tegevus klassis - praktiline rühmatöö laboritarvetega (25 min):
Juhendajad selgitavad klassile mikroskoobiga töötamise tööpõhimõtteid ning tutvustavad Petri tassi, pipetti jm vahendite kasutamist. Õpilased uurivad oma grupiga tiigist leitud selgrootuid loomi esmalt luubiga ja seejärel mikroskoobiga (üks mikroskoop paari peale). Tiigiloomi lähemalt kui eales varem (mikroskoobi abil) tundma õppides luuakse põnevust täis looduskogemus, millel on suur mõju, et õpilased kasvaksid vastutustundlikeks ning keskkonnateadlikeks inimesteks. Uurimise käigus püüavad õpilased ära määrata nii palju erinevaid elustikurühmi, nagu piiratud ajaga jõuavad - selleks kasutatakse määramistabeleid ning loomaaia juhendajate suuniseid. Kõik leitud ja määratud liigid kirjutatakse töölehel olevasse tabelisse.
Iga rühm nimetab ühe looma, kelle tiigielustikust tuvastas - erinevate liikide arv loetakse kokku. Õpilased teevad järelduse loomaaia väikse tiigi elurikkuse kohta ehk vastavad tunni alguses püstitatud uurimisküsimusele. Lühidalt arutletakse veel iga looma vajalikkust veekogus ja laiemalt looduses. Püütud loomad viiakse pärast õppeprogrammi elusana tiiki tagasi.
- KOKKUVÕTE (10 min)
Tunni lõpus arutletakse, mida õpilased tunnis omandasid, mis oli nende jaoks eriti huvitav, mis meeldis vähem ning kas õppetunni eesmärgid said täidetud.