Õppeklassis selgitatakse küsimuste/vastuste abil mõisteid kliimavööde, loodusvöönd, kohastumus, biogeograafiline barjäär, jää- ja külmakõrb, tundra, okas-, sega- ja lehtmets, vahemereline põõsastik, kõrb, savann, ekvatoriaalne vihmamets, polaarne, lähispolaarne, parasvöötme mereline ja mandriline, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde. Näitlikustamiseks kasutatakse loodusvööndite ja kliimavöötmete kaarte ning taimede kohastumusi tutvustavat slaidiesitlust. Arutletakse looduse ja inimtegevuse vastastikuse mõju ning kaasnevate keskkonnaprobleemide üle erinevates loodusvööndites. Teadmiste kinnistamiseks saavad õpilased paaristööna gloobust kasutades leida erinevate taimede biogeograafilisi barjääre.
Õppekäigul kasvuhoonetes tutvutakse nägemis-, haistmis- ja kompimismeele ning arutelu abil kõrbe, savanni, vihmametsa ja vahemerelise põõsastiku taimede ning nende kohastumustega. Teadmiste kinnistamiseks viiakse paaristööna piltkaartide abil läbi temaatiline otsimismäng.
Juhendajad varustavad õpilased vajalike õppevahenditega.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm on seotud alljärgnevate III kooliastme geograafia õpitulemustega:
Kaartide kasutamine
3) orienteerub kaardil: leiab riigid, pealinnad, tektooniliselt aktiivsed piirkonnad, suuremad pinnavormid, veekogud, kliimavöötmed, loodusvööndid jms (programmi raames orienteerub õpilane ka gloobusel).
Kliima
4) võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide põhjal eri kohtade kliimat, seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga ning inimtegevuse võimalustega.
Loodusvööndid
1) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate põhjal loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja segametsad, parasvöötme rohtlad, kuivad lähistroopilised metsad, kõrbed, savannid, vihmametsad) looduskomponente ja nendevahelisi seoseid;
2) analüüsib looduse ja inimtegevuse vastastikust mõju loodusvööndites ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme.
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine õpetab mõistma looduskeskkonna haprust ning inimese sõltuvust loodusvaradest ja -ressurssidest. Saadavad teadmised loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonda.
Lõimitud on geograafia, bioloogia ja eesti keel.
Bioloogia: taimeliikide kohastumused.
Eesti keel: töölehtede täitmine ja arutelu toetavad emakeelset eneseväljendusoskust ning temaatilise terminoloogiaga tutvumist.
Õpitulemused:
Õpilane oskab erinevaid kliimavöötmeid ja loodusvööndeid iseloomustada, teab nende paiknemise seaduspärasusi ning peamisi keskkonnaprobleeme nendes. Õpilane oskab kasutada gloobust ja kaarte, leida neilt vajalikku infot (suuremad pinnavormid ja veekogud ehk biogeograafilised barjäärid, loodusvööndid ja kliimavöötmed).
Õpilane väärtustab loodusvööndeid ja kliimavöötmeid ning vastutustundlikku ja säästvat suhtumist elukeskkonda.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: küsimused/vastused, näitlikustamine, arutelu, selgitamine, nägemis-, haistmis- ja kompimismeele kasutamine, paaristöö.
Vahendid: tervele grupile – kaardid kliimavöötmete ja loodusvöönditega, slaidiesitlus; igale paarile – tööleht, kirjutusvahend ja -alus, gloobus biogeograafiliste barjääride leidmiseks, 8 taime pildiga kaardid otsimismänguks kasvuhoonetes.
Juhis õpetajale:
Enne botaanikaaeda tulekut selgitatakse kohapealse kontaktisiku poolt õpetaja ootused programmi ja selle läbiviimise kohta, lisaks palume eelnevalt anda teada, kui osalevad erivajadusega õpilased. Korraga võtame vastu maksimaalselt 32 õpilast, kes jaotatakse kahe juhendaja vahel. Võimalus on valida programmi algusaeg vahemikus 11.00 kuni 13.00. Kohtumispaik on botaanikaaia külastuskeskus. Seoses õpilaste jagamisega kahte rühma on vajalik vähemalt kahe õpilaste hulgas autoriteeti omava koolipoolse täiskasvanu juuresolu, kes innustavad õpilasi programmist aktiivselt osa võtma, jälgivad, et õpilased käituvad vastavalt headele tavadele, vajadusel kutsuvad õpilasi korrale ja lahendavad konflikte ning abistavad õpilasi õpiülesannete täitmisel. Programm toimub sisetingimustes, kõik õppevahendid on kohapeal olemas. Kaasa võib võtta veepudeli ja õppeklassis viibimiseks soovi korral vahetusjalanõud. Õpetaja saab programmi algul tagasisidelehe, mille palume tagastada täidetuna pärast programmi läbimist. Tagasisidelehel on palutud anda hinnang programmile (üldmulje, mis oli meeldiv/ebameeldiv), hinnata programmi pikkuse ja programmi erinevate osade kestuse sobivust, eakohasust, mõistetavust, haakumist riikliku õppekavaga ning kasutegurit kümnepallisüsteemis. Samuti oodatakse hinnangut juhendaja tegevusele (kõne kiirus, hääle tugevus, lastega tegutsemise oskus). Lisaks on võimalik kirjutada omapoolseid kommentaare või ettepanekuid. Vastavalt tagasisidelehtedelt saadud infole korrigeeritakse ja parandatakse programme.
Peale programmi läbimist saab õpetaja rakendada/seostada õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Maksumus
Grupile kuni 25 õpilast 200.00 (koos käibemaksuga); grupile 26 ‒ 32 õpilast 300.00 (koos käibemaksuga).
Programmile saab tulla ühiskondliku transpordiga ning see sobib kõikidele õpilastele (liikumispuue vm ei ole takistuseks). Juhendaja ja õpetaja viibivad kogu programmi vältel õpilaste juures. Kasvuhoonetes liigub juhendaja grupi ees ning gruppi saatev koolipoolne täiskasvanu on viimane. Enne õppekäiku ja mängu piltkaartidega selgitab juhendaja erinevate kasvuhoonete paiknemist ning neis kehtivaid reegleid. Iseseisev orienteerumine kasvuhoonetes on lihtne ning kokku lepitakse aeg, mil õpilased peavad iseseisva töö lõpetama ning algsesse kogunemiskohta tagasi jõudma.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.469824526927, 24.8783611
Programmi läbiviija:
Juhendajatel on pikaajaline kogemus nii õppekavakohaste programmide läbiviimisel kui botaanikaaia kollektsioonide tutvustamisel õpilastele ja täiskasvanutele.
Krista Kaur – kõrgharidus, MSc, agronoomia, waldorfpedagoogika kursus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Tiia Jaanus – kõrgharidus, MSc, bioloogia-botaanika, bioloogia- ja keemiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Ave Visnapuu – kõrgharidus, MSc, agronoomia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Merlyn Pajur – kõrgharidus, MSc, geograafiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Marit Kasemets – kõrgharidus, MSc, geoökoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Pille Hermann – kõrgharidus, MSc, entomoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2012.
Tiina Marjapuu – keskeriharidus, aednik, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2014.
Õnne Kuriks – kõrgharidus, MSc, sotsiaalteadus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2022.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
10 minutit – sissejuhatus, vastuvõtja tutvustab botaanikaaeda, programmi kava ja tegevusi, lepitakse kokku käitumisreeglid. Grupp jaotatakse kahe juhendaja vahel, kes õpilastega tegelevad. Igale õpilasi saatvale õpetajale antakse täitmiseks tagasisideleht.
Tegevus õppeklassis:
25 minutit – küsimuste/vastuste abil selgitatakse mõisteid kliimavööde, loodusvöönd, kohastumus, jää- ja külmakõrb, tundra, okas-, sega- ja lehtmets, vahemereline põõsastik, kõrb, savann, ekvatoriaalne vihmamets, polaarne, lähispolaarne, parasvöötme mereline ja mandriline, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde. Näitlikustamiseks kasutatakse kliimavöötmete ja loodusvööndite kaarte ning taimede kohastumusi tutvustavat slaidiesitlust. Erinevate kliimavöötmete ja loodusvööndite nimetused kirjutatakse paari peale antud töölehele.
15 minutit – arutletakse looduse ja inimtegevuse vastastikuse mõju ning kaasnevate keskkonnaprobleemide üle erinevates loodusvööndites. Arutelu eesmärgiks on looduskeskkonna hapruse ning inimese sõltuvuse mõistmine loodusvaradest ja -ressurssidest ning elukeskkonda vastutustundliku ja säästva suhtumise kujundamine.
10 minutit – küsimuste/vastuste abil selgitatakse mõistet biogeograafiline barjäär. Teadmiste kinnistamiseks saavad õpilased paaristööna gloobust kasutades leida erinevate taimede biogeograafilisi barjääre ehk suuremaid pinnavorme ja veekogusid. Vastused kirjutatakse töölehele. Selgitatakse, et inimene suudab biogeograafilise barjääre ületada ning viia taime(looma)liike piirkondadesse, kuhu nad ise ei leviks ning mis võivad olla sellise tegevuse tagajärjed.
Tegevus kasvuhoonetes:
35 minutit – õppekäigul kasvuhoonetes tutvutakse nägemis-, haistmis- ja kompimismeele ning arutelu abil kõrbe, savanni, vihmametsa ja vahemerelise põõsastiku taimede ning nende kohastumustega. Juhendaja suunab arutelu küsimustega nagu millised võiksid olla erinevate taimede kohastumused kõrbes või vihmametsas kasvamiseks jms. Grupp on piisavalt väike, et kõik õpilased saaksid erinevaid taimi näha, nuusutada, katsuda.
15 minutit – teadmiste kinnistamiseks toimub paaristööna piltkaartidega otsimismäng, mille käigus tehakse kindlaks kaheksa taime (habetillandsia, harilik melonipuu, portulak-turdleht, pappel-pudelpuu, Grusoni siilkaktus, Ameerika agaav, kääbuspalm, Vahemere küpress) kuuluvus loodusvöönditesse ning kohastumused seal kasvamiseks. Vastused kirjutatakse töölehele.
10 minutit – kokkuvõtte tegemine, otsimismängu vastuste kontroll. Juhendaja palub õpilastel rääkida programmil tehtust ning kogetust. See võimaldab juhendajal aru saada, kas õpitulemused on saavutatud. Õpetaja annab juhendajale täidetud tagasisidelehe.