Õppeklassis arutletakse mõistete õistaim, vili, seeme, lihak- ja kuivvili, sulg- ja avavili, luuvili, mari, õunvili, kõrvitsvili, pomerants ehk hesperiid, kupar, kõder, kaun, pähkel, tõru, seemnis, teris, ise-, tuul-, inim- ja paisklevi tähenduse ning olulisuse üle. Näitlikustamiseks kasutatakse erinevaid seemneid ja erinevatesse viljatüüpidesse kuuluvaid peamiselt kodumaist päritolu vilju. Teadmiste kinnistamiseks kirjutatakse iseseisva tööna töölehele näiteid erinevate viljatüüpide ja levimisviiside kohta.
Õppekäigul kasvuhoonetes tutvutakse erinevate meelte (nägemine, haistmine, kompimine) ning arutelu abil subtroopiliste ja troopiliste taimede, nende viljade ja levimisviisidega. Teadmiste kinnistamiseks toimub paaristööna piltkaartidega otsimismäng, mille käigus tehakse kindlaks 6 taime vilja tüüp ja levimisviis. Vastused kirjutatakse iseseisva tööna töölehele.
Juhendajad varustavad õpilased vajalike õppe- ja töövahenditega (töölehed, kirjutusvahendid, seemnete ja viljade näidised, piltkaardid).
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm on seotud alljärgnevate III kooliastme bioloogia õpitulemustega:
Taimede tunnused ja eluprotsessid
6) analüüsib sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid eri taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;
7) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid (programmi raames keskendutakse erinevatele viljatüüpidele ja levimisviiside olulisusele).
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme (programmi raames keskendutakse viljade mitmekesisusele).
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ raames edendatakse erinevate viljatüüpide ning levimisviiside tundmaõppimise kaudu õpilase looduse mitmekesisuse mõistmist ning luuakse eeldusi vastutustundlikuks ja säästvaks suhtumiseks elukeskkonda.
Lõimitud on bioloogia ja eesti keel.
Eesti keel: töölehe täitmine ja arutelu toetavad emakeelset eneseväljendusoskust ning temaatilise terminoloogiaga tutvumist ja bioloogilise teaduskeele korrektset kasutamist.
Õpitulemused:
Õpilane oskab tuua näiteid erinevate viljatüüpide ja levimisviiside kohta.
Õpilane väärtustab viljade mitmekesisuse olulisust ning erinevaid levimisviise.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: arutelu, näitlikustamine, paaris- ja iseseisev töö, nägemis-, haistmis- ja kompimismeele kasutamine.
Vahendid: tervele grupile – erinevatesse viljatüüpidesse kuuluvad viljad ja erinevalt levivad seemned; igale paarile – piltkaardid otsimismänguks kasvuhoonetes; igale õpilasele – tööleht ja kirjutusvahend.
Juhis õpetajale:
Enne botaanikaaeda tulekut selgitatakse kohapealse kontaktisiku poolt õpetaja ootused programmi ja selle läbiviimise kohta, lisaks palume eelnevalt anda teada, kui osalevad erivajadusega õpilased. Korraga võtame vastu maksimaalselt 32 õpilast, kes jaotatakse kahe juhendaja vahel. Võimalus on valida programmi algusaeg vahemikus 11.00 kuni 13.00. Kohtumispaik on botaanikaaia külastuskeskus. Seoses õpilaste jagamisega kahte rühma on vajalik vähemalt kahe õpilaste hulgas autoriteeti omava koolipoolse täiskasvanu juuresolu, kes innustavad õpilasi programmist aktiivselt osa võtma, jälgivad, et õpilased käituvad vastavalt headele tavadele, vajadusel kutsuvad õpilasi korrale ja lahendavad konflikte ning abistavad õpilasi õpiülesannete täitmisel. Programm toimub sisetingimustes, kõik õppevahendid on kohapeal olemas. Kaasa võib võtta veepudeli ja õppeklassis viibimiseks soovi korral vahetusjalanõud. Õpetaja saab programmi algul tagasisidelehe, mille palume tagastada täidetuna pärast programmi läbimist. Tagasisidelehel on palutud anda hinnang programmile (üldmulje, mis oli meeldiv/ebameeldiv), hinnata programmi pikkuse ja programmi erinevate osade kestuse sobivust, eakohasust, mõistetavust, haakumist riikliku õppekavaga ning kasutegurit kümnepallisüsteemis. Samuti oodatakse hinnangut juhendaja tegevusele (kõne kiirus, hääle tugevus, lastega tegutsemise oskus). Lisaks on võimalik kirjutada omapoolseid kommentaare või ettepanekuid. Vastavalt tagasisidelehtedelt saadud infole korrigeeritakse ja parandatakse programme.
Peale programmi läbimist saab õpetaja rakendada/seostada õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Maksumus
Grupile kuni 25 õpilast 200.00 (koos käibemaksuga); grupile 26 - 32 õpilast 300.00 (koos käibemaksuga).
Programmile saab tulla ühiskondliku transpordiga ning see sobib kõikidele õpilastele (liikumispuue vm ei ole takistuseks). Juhendaja ja õpetaja viibivad kogu programmi vältel õpilaste juures. Kasvuhoonetes liigub juhendaja grupi ees ning gruppi saatev koolipoolne täiskasvanu on viimane. Enne õppekäiku ja mängu piltkaartidega selgitab juhendaja erinevate kasvuhoonete paiknemist ning neis kehtivaid reegleid. Iseseisev orienteerumine kasvuhoonetes on lihtne ning kokku lepitakse aeg, mil õpilased peavad iseseisva töö lõpetama ning algsesse kogunemiskohta tagasi jõudma.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.469824526927, 24.8783611
Programmi läbiviija:
Juhendajatel on pikaajaline kogemus nii õppekavakohaste programmide läbiviimisel kui botaanikaaia kollektsioonide tutvustamisel õpilastele ja täiskasvanutele.
Krista Kaur – kõrgharidus, MSc, agronoomia, waldorfpedagoogika kursus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Tiia Jaanus – kõrgharidus, MSc, bioloogia-botaanika, bioloogia- ja keemiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Ave Visnapuu – kõrgharidus, MSc, agronoomia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Merlyn Pajur – kõrgharidus, MSc, geograafiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Marit Kasemets – kõrgharidus, MSc, geoökoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Pille Hermann – kõrgharidus, MSc, entomoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2012.
Tiina Marjapuu – keskeriharidus, aednik, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2014.
Õnne Kuriks – kõrgharidus, MSc, sotsiaalteadus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2022.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
10 minutit – sissejuhatus, vastuvõtja tutvustab botaanikaaeda, programmi kava ja tegevusi, lepitakse kokku käitumisreeglid. Grupp jaotatakse kahe juhendaja vahel, kes õpilastega tegelevad. Igale õpilasi saatvale õpetajale antakse täitmiseks tagasisideleht.
Tegevus õppeklassis:
30 minutit – arutletakse mõistete õistaim, vili, seeme, lihak- ja kuivvili, sulg- ja avavili, luuvili, mari, õunvili, kõrvitsvili, pomerants ehk hesperiid, kupar, kõder, kaun, pähkel, tõru, seemnis ja teris tähenduse ning olulisuse üle. Näitlikustamiseks kasutatakse erinevatesse viljatüüpidesse kuuluvaid peamiselt kodumaist päritolu vilju. Viljad antakse õpilaste kätte, et nad saaksid neid lähemalt vaadata ja katsuda. Teadmiste kinnistamiseks kirjutatakse iseseisva tööna töölehele näiteid erinevate viljatüüpide kohta.
15 minutit – arutletakse mõistete ise-, tuul-, inim- ja paisklevi tähenduse ning olulisuse üle. Näitlikustamiseks kasutatakse erinevalt levivaid seemneid. Seemned antakse õpilaste kätte, et nad saaksid neid lähemalt vaadata. Teadmiste kinnistamiseks kirjutatakse iseseisva tööna töölehele näiteid erinevate levimisviiside kohta.
Tegevus kasvuhoonetes:
40 minutit – õppekäik, kus arutelu ja erinevate meelte (nägemine, haistmine, kompimine) abil tutvutakse subtroopiliste ja troopiliste taimede, nende viljade ja levimisviisidega. Juhendaja suunab arutelu erinevate küsimustega nagu milliseid troopilisi vilju õpilased on söönud, kuidas need viljad võiksid levida jms. Grupp on piisavalt väike, et kõik õpilased saaksid vastavaid taimi ja vilju näha, nuusutada, kompida.
15 minutit – teadmiste kinnistamiseks toimub paaristööna piltkaartidega otsimismäng, mille käigus tehakse kindlaks 6 taime vilja tüüp ja levimisviis. Vastused kirjutatakse töölehele.
10 minutit – kokkuvõtte tegemine, otsimismängu vastuste kontroll. Juhendaja palub õpilastel rääkida programmil tehtust ning kogetust. See võimaldab juhendajal aru saada, kas õpitulemused on saavutatud. Õpetaja annab juhendajale täidetud tagasisidelehe.