Õpitoas saavad õpilased proovida ise läbi mitmeid optika katseid, mis toetavad õppekavast tuttavate teemade mõistmist ning avardavad silmaringi ka laiemalt. Samuti on meil Avastuskeskuse -1. korrusel optika ekspositsioon, mis tutvustab valguse levimisel ilmnevaid nähtusi ning mida õpilased on oodatud peale töötoa läbimist seda uudistama, et saadud teadmisi kinnistada.
Õpilased avastavad õpitoas, kuidas erinevad olendid maailma näevad – näiteks vaatleme keskkonda mesilase pilgu läbi – ning katsetame nelja erinevat tüüpi prille, et mõista nägemise ja valguse seoseid. Soovi korral tehakse puna-rohetest, mis võimaldab arutada värvinägemise ja valguse tajumise eripärasid.
Tegevuse lõpus toimub lühike arutelu, mille käigus õpilased annavad tagasisidet, mis neile oli huvitav, kuidas see seostub nende eelteadmistega ning mis jäi keeruliseks, et juhendajal oleks võimalik vajadusel lisaselgitusi anda.
Programmi esmaseks eesmärgiks on avada õpilastele 8. klasside optika teema avatud õpikeskkonnale omases võtmes, mis toetab 8. klassi valgusõpetuse omandamist. Teemat käsitletakse läbi mitmete katsete ning õpilased saavad ise erinevaid katsevahendeid kasutada.
⏱️ Õpitoa kestus: 60 minutit
✨ Õppimine läbi katsetamise, avastamise ja vahetu kogemuse!
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab põhikooli füüsika õppekava teemat „Valgusõpetus” ja käsitleb seda läbi lihtsate katsete.
Õppeprogramm toetab järgmiste riikliku õppekava tulemuste saavutamist. 2.3.3. Õpitulemused. Valgusõpetus.
- Õpilane tunneb erinevaid valgusallikaid; liigitab valgusallikaid nende suuruse ja valguse spektraalse koostise järgi;
3. Õpilane rakendab valguse murdumise seaduspärasust läätse tööpõhimõtte selgitamiseks ja probleemülesandeid lahendades;
5. Õpilane tunneb erinevate läätsede omadusi ja seostab kujutiste tekkimist läätsede omadustega; konstrueerib kiirte käiku kumer- ja nõgusläätses, eristab tõelist ja näivat kujutist;
8. Õpilane selgitab silma kui optilise süsteemi tööpõhimõtet ning lühi- ja kaugnägemise põhjuseid;
Programm toetab järgnevate õppekava läbivate teemade käsitlemist:
„Keskkond ja jätkusuutlik areng” toetades arusaama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest (seejuures tuginetakse õpilase igapäevakogemusele).
Teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisega suunatakse aktiivõppe ja diskussiooni kaudu mõistma erinevate elektromagnetkiirguste ohtlikkust, nägemismeele tähtsust ja nägemishäirete korrigeerimise võimalusi.
„Tehnoloogia ja innovatsioon” teemaga seoses toetatakse õpilase mõistmist, et tehnoloogilised uuendused mõjutavad inimeste töö- ja eluviisi, elukvaliteeti ning keskkonda.
Lisaks toetab õppeprogramm põhikooli riikliku bioloogia teemade omandamist:
- Bioloogia teema „Infovahetus väliskeskkonnaga“. Õpilane analüüsib silma mudeli abil silma osade ja aju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel. Ta mõistab silma osade, näiteks läätse paiknemist ja funktsiooni.
- Bioloogia teema „Infovahetus väliskeskkonnaga“. Õpilane katsetab erinevate prillidega, tutvub jooniste ja selgitustega plakatil ja selgitab töölehel (vajadusel täiendab suuliselt) kaug- ja lühinägelikkust ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise;
Õpitoas on lõimitud füüsika ja bioloogia valgusõpetuse ja inimese nägemise teemadel.
Õpitulemused:
- Õpilane mõistab elektromagnetkiirguse olulisust energiakandjana;
- Õpilane oskab tuua näiteid erinevatest valgusallikatest;
- Õpilane teab, kuidas valgus murdub, neeldub või peegeldub ning oskab tuua näiteid tasapeegli, kumerpeegli ja nõguspeegli kasutamise kohta;
- Õpilane oskab kirjeldada kumerläätse, nõgusläätse, prillide ja valgusfiltrite otstarvet ning toob nende kasutamise näiteid;
- Õpilane saab aru, kuidas toimib inimese silm ning kuidas näevad teised liigid;
- Õpilane oskab kasutada optika õppimist toetavaid katsevahendeid.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Eesmärgistamine, töö väikestes rühmades, praktilised/kriitilist mõtlemist nõudvad uurimisülesanded, demonstratsioon- ja osaluskatsed, töölehtede täitmine, refleksioon.
Töövahendid, optikavahendid, näiteks mesilasprillid on kasutusel rühmatöö edendamiseks.
Juhis õpetajale:
Soovitame õpituba 8. klassi õpilastele, kes on juba optikat koolis käsitlenud – õpituba aitab neid teadmisi paremini kinnistada. Õpituba sobib ka gümnaasiumiõpilastele (ja 9. klassile) optika teema meelde tuletamiseks ja kinnistamiseks. Programm toetab põhikooli füüsika õppekava teemasid „Valgusõpetus” ja programm on seotud põhikooli bioloogia õppekava teemaga „Infovahetus väliskeskkonnaga“.
Programm ei vaja eraldi ettevalmistust. Ootame õpetajat osalema kogu programmi vältel ning toetama juhendajat ja õpilasi. Kindlasti palume eelnevalt teavitada õpilaste erivajadustest. Pärast programmi toimumist palume õpetajal täita tagasiside küsimustik (veebis). Peale programmi lõppu on võimalik õpilastel iseseisvalt jätkata keskuse eksponaatidega tutvumist.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Hinnad kehtivad kooligrupile alates 10 inimesest.
Hinna kooligrupile leiate Energia avastuskeskuse kodulehelt:
https://www.energiakeskus.ee/tegevused-post/aristotelese-opituba-optika/
Energiakeskuses on võimalik kasutada lifti ja invatõstukit, mis tagavad erivajadustega külastajale ligipääsu igale korrusele ja ruumi. Söögipausiks oma toiduga on võimalik kasutada avastuskeskuse puhkeala, kus on lauad ja toolid. Grupi suurus on paindlik.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi Energia avastuskeskuse külastusjuhid, pedagoog või metoodik.
Mari Urb, Energia avastuskeskuse pedagoog, PhD Neuroteadused, Tartu Ülikool, 2020.
Mari on läbinud Tartu Ülikooli pedagoogika täiendõppeprogrammi ja LAK-õppe põhimõtted muukeelse inimese õpetamiseks (Eesti Muuseumiühing ja Avatud Kool).
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus ja eesmärgistamine (10 min)
Programmi sissejuhatavas osas muuseumiõpetaja tutvustab keskuse korruseid, et tekitada turvalisuse tunnet, seejärel kogunetakse füüsikaklassi. Moodustatakse kuni 6 gruppi, sõltuvalt õpilaste arvust ja õpilased istuvad laua taha. Igas tiimis on 3 õpilast. Tutvustatakse õpitoa tööpõhimõtteid ja korraldust ja jagatakse kätte õpimapid.
Elektromagnetkiirguse plakati abil selgitab muuseumiõpetaja erinevaid kiirguseid ja nende lainepikkust, energia hulka. Selgitusi annab ta arutelu ja dialoogi vormis. Plakatil näeme mitmesuguseid rakendusi igapäevaelus ja meditsiinis ning arutleme oma kogemuste üle seoses erinevate kiirgustega.
Põhiosa #1 (40 min)
Muuseumiõpetaja jagab grupile kätte esimese töölehe. Õpilased suunduvad esimesse tööjaama, katsetavad optika vahenditega ja vastavad töölehe küsimustele kirjalikult. Täidetud tööleht tuuakse muuseumiõpetajale tagasisideks ning grupp saab uue töölehe ning liigub vastavasse tööjaama lahendama ja katsetama. Muuseumiõpetaja liigub vahel gruppide juurde, juhendab, selgitab vajadusel ülesannet ja vastab noorte küsimustele jooksvalt. Muuseumiõpetaja tuletab meelde ajapiirangut ehk kokku on aega 30 min, et lahendada kuni 3 töölehte. Katsed on põnevad ja lihtsad ning noorte omavahelised arutelud on huvitavad, seetõttu peavad nad keskenduma lahenduse leidmisele ja arvestama ajapiiranguga.
Lühike reflektsioon (5 min)
Väike grupp koguneb muuseumiõpetaja juures. Ta meenutab mõnda õpitoa tegevust ning annab grupile 2 min omavahel arutleda, mida nad täna õpitoas tegid ja mida uut õppisid. Iga õpilane jagab, mida nad täna tegid ja mida uut õppisid. Tagasiside ja reflektsioon toimuvad sageli arutelu vormis, õpilased kuulavad teisi ja muuseumiõpetaja juhib tekkivat arutelu. Arutleme koos, mida uut õppisime? Mis oli kõige meeldejäävam fakt? Mis oli raske? Mida uut teada said? Kuidas tiimitöö läks?