Mets kui kooslus jahimehe pilgu läbi. I ja II kooliaste

Ökokratt

Programm käsitleb inimese ja looduse vahelisi suhteid ning nende suhete muutumist ajas. Õpime tundma metsa kui loomade elupaika ja uurime loomade välisehituse seoseid nende eluviisiga, käsitleme metsa toiduvõrgustikke. Otsime metsloomade tegutsemisjälgi ja tutvume jahimeeste tegemistega. Pöörame tähelepanu metsloomade toitmisega kaasnevatele ohtudele.

Hea õpetaja,

Ubari Loodustarkuse Keskus ja Puhta vee teemapark õppeprogrammide tellimusi saab teha meie veebis: www.okokratt.ee/register/

Küsimuste puhul klikkige palun küsimärgil ja kui vajate ikkagi abi helistage palun Priit Adler 5132149.

Book program Give feedback

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Loodusõpetus I kooliaste.

Väärused ja hoiakud.
Hoolib elusolenditest ja nende vajadustest.

Liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

Uurimisokused.

1)Teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;

2) sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;

6) kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes.

Loodusvaatlused.

3) märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;

4) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel;

Organismide mitmekesisus ja elupaigad.

5) kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;

Loodusõpetus II kooliaste.

Üldised loodusteaduslikud teadmised:

1) tunneb igapäevaelus ära loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi;

3) tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi;

4) selgitab teaduslikele faktidele tuginedes põhjuse-tagajärje seoseid;

Elu mitmekesisus Maal

Praktiline töö: 4. Taimede ja loomade kohanemise uurimine muutuvates keskkonnatingimustes

5. Organismide eluavalduste uurimine looduses.

Mets elukeskonnana:

1) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;

5) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

6) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;

Praktilised tööd

1. Tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga.

4. Metsloomade tegutsemisjälgede uurimine.

Õppekavas ette nähtud praktiline töö: metsloomade tegutsemisjälgede uurimine.

Läbiv teema: keskkond ja säästev areng.

Õpitulemused:

Õpieesmärgid:
I ja II kooliastme õpilased
• tutvub metsa kui elupaigaga;
• tutvub loomade tegutsemisjälgedega looduses;
• tutvub erinevate ulukite karvkatte, kolpade ja ekskrementidega ja oskab neid seostada loomade eluviisidega;
• teab, millega tegelevad jahimehed;
• väärtustab elusloodust, arutleb looduse ja inimese vaheliste suhete üle;

I kooliastme õpilased
• Oskab koostada lihtsamaid, metsale omaseid toiduahelaid;

Lisaks sellele II kooliastme õpilane
• toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta eri aastaaegadel;
• oskab koostada metsakooslusele omaseid toiduvõrgustikke.

Üldpädevused:

enesemääratluspädevus

kultuuri- ja väärtuspädevus

mänguoskused

matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus

õpipädevus

sotsiaalne ja kodanikupädevus

suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Vaatlemine ja võrdlemine, arutelu, mäng (lavastus), valede väidete eristamine tõest, praktiline töö karvkatte ja kolju järgi loomade määramine; suvise või talvise karvkatte eristamine, taim- ja loomtoiduliste loomade eraldamine, ekskrementide järgi imetajate ja nende soo määramine, häälte tuvastamine ja matkimine

Metsloomade (20 liigi) karvkatte näidised, viie imetaja ekskrementide (halljänes, metskits, punahirv, põdralehm ja -pull) ja koljude kogu (ilves, karu, hunt, kobras, metsnugis), loomade häälte näidised, erinevate silma- ja purihammaste kogu, sarved, erinevate loomade poolt söödud käbide näidised.

Juhis õpetajale:

Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta, et õpilastel oleks võimalus omandatud teadmisi looduses rakendada. Peale õppekäiku soovitame koolis programmil kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.

Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.

Kirjeldavad märksõnad:

mets

jahiuluk

sõraline

tippkiskja

eluskooslus

Sihtrühm:

1-3 klass I kooliaste

4-6 klass II kooliaste

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

300€

Lisainfo:

Õpperada on tavaline metsarada pikkusega 1 km, mille läbimisega ei ole õpilastel probleeme. Külma ja või märja ilmaga toimuvad põhilised vaatlustegevused soojades indiaani püstkodades.

Programm on kohandatav erivajadustega (sh liikumispuudega) õpilastele. Keskuse juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabikursuse.

Palume õpilastel võileib ja jook kaasa võtta. Kodus reisikotti pakkides tuleks igaühel läbi mõelda, kuidas looduses einestada nii, et ei tekiks mingeid jäätmeid.

Juhendajate hariduslik valmisolek.

Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.

Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.

Läbiviimise koht:

Ubari Loodustarkuse Keskus

Läbiviimise asukoht:

59.487372869655, 25.267524719238

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Sissejuhatus – 15 min

Õppekäigu eesmärkide tutvustamine. Kuidas käituda metsas ja õppekäigul, ohutusreeglite selgitamine.

Tegevused: I kooliastme õpilased

Õpilased uurivad, vaatlevad ja tunnetavad meeltega: - 25 min;

erinevate imetajate karvkatteid, eristavad suvist ja talvist karvkatet ning pealis- ja aluskarva;

vaatlevad imetajate koljusid ja hammastikku, eristavad kiskjaid saakloomadest; arutavad loomade toiduobjektide üle;

arutletakse inimese sekkumise mõju üle loomade arvukuse muutustesse (millin mõju on vaktsineerimisel, küttimisel, lisasöötmisel, metsade raiel).

Õppekäik palu- ja laanemtsas. Mets kui loomade elupaik. Loomade tegutsemisjäljed looduses – 30 min;

Rühmatöö. Õpilased jagunevad rühmadeks. Eesmärk on märgata looduses imetajate tegevusjägi ja ekskremente. Märgralinnaku külastamine ilma loomi häirimata. Veel võib kohata põdra, rebase kähriku ja metskitse tegevusjälgi ja/ või ekskremente.

Söögipaus püstkojas - 30 min

Teema: Erinevate organismide eluavaldused ja nende seos erinevate aastaaegadega:
Õpilased kuulavad loomade häälitsuste salvestusi: põder, sokk, rebane ja matkivad neid – 10 min;
Arutelu: mida metsloomad söövad, kuidas vastavalt sellele erinevad nende hammaste ehitus ja asetus? Millised loomad söövad taimi ja millised söövad teisi loomi? Kas on olemas „häid“ ja „halbu“ loomi? Kuidas elavad loomad üle talvise toidupuuduse? Miks on kiskjaid looduses vaja? – 10 min;
Rühmatöö: Lavastus. Toiduahelad metsas. Iga rühm koostab mõttelise toiduahela, kus üks lüli on mõni õppepäeval käsitletud loom. Kindlasti on käsitletud/nähtud/kuuldud- mäger, rebane, põder, metskits, orav, hiir . Kõik rühmad tutvustavad (mängivad) oma toiduahelaid. – 30 min;
Tutvutakse jahimeeste tegevustega looduses. Miks ja kuidas jahimehed looduse eest hoolitsevad? Dilemma probleemi lahendamine kas jaht on metsale "kasulik" või "kahjulik" ? Kuidas suhtuda metsloomade talvisesse lisasöötmisse? Millised on lisasöötmise võimalikud ohud? Kuidas muutub loomade arvukus ja käitumine kui nad leiavad inimeste elamute lähedalt liiga lihtsalt toidupoolist? – 20 min;

Tegevus II kooliastme õpilastele:

Õpilased uurivad, vaatlevad: - 25 min;