Osalejad saavad ülevaate eluslooduse arengust ning mitmekesisusest jääajajärgsel Eestimaal. Jääaja Keskuse 2. korruse ekspositsiooni kasutades õpivad programmis osalejad rühmatöö käigus tundma erinevate kliimaperioodide taimestikku ja loomastikku ning mõistavad, et kliimamuutused toovad kaasa muutuseid eluslooduses. Võrreldakse erinevatel kliimaperioodidel esinenud elutingimusi ning õpitakse seostama eluslooduse muutusi kliimatingimuste muutumisega. Koos looduskeskkonna arenguga uuritakse ka inimese liikumist Eesti aladel ning inimeste kohanemist vastavalt looduskeskkonna muutumisele. Koos arutletakse inimtegevuse mõju üle looduskeskkonnale.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1. Loodusõpetus
II kooliaste 6. klassi lõpetaja:
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi; 17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad); 35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
2.2. Bioloogia
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Õpilane: 4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele; 6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
2.1. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustab jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.
2.2. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast: 1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest; 2) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest; 3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Rühmatöö, töölehe täitmine, info otsimine ekspositsioonist, suunatud diskussioon, mänguline element.
Kirjutamisalused ja -vahendid, tööleht, värvikaardid, pehmed pallid
Juhis õpetajale:
Enne õppepäevale tulekut palume teha õpilastele väikese sissejuhatuse programmi teemasse, et kõikidel oleks teadmine eesootavast programmist.
Õpetaja vastutab oma õpilaste eest nii õppeprogrammi toimumise ajal kui ka vaba aja veetmisel.
Õppeprogrammi käigus toetab õpetaja juhendajate tegevust ning vajadusel toetab õpilaste kaasatust õpitegevusse.
Tagasisidet õppeprogrammi kohta küsitakse õpetajalt suuliselt vahetult pärast programmi toimumist. Õpetaja nõusolekul saadame meili peale tagasisidestamise ankeedi.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Programmi hind: 7 eurot/inimene + 50 eurot juhendamise tasu
Suurema grupi puhul pakume 2 juhendajat, millega lisandub ka teise programmi tasu
Programm toimub siseruumis, keskuses on olemas lift, juurdepääs ratastooliga on tagatud.
Et kõigil oleks meeldiv ja turvaline tutvu meie kodukorraga.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammi juhendajad.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus - ca 15 minutit
Õpilastele tehakse sissejuhatus teemasse ning tutvustatakse aja- ja tegevuskava. Viiakse läbi mänguline element tutvumiseks. Õpilased jagatakse kuni 4-liikmelistesse rühmadesse. Rühmade moodustamiseks võib kasutada ka värvikaarte, mis tähistavad ühte kindlat kliimaperioodi.
Teema arendus - 60 minutit
1. Õpilastega arutletakse miks tekivad jääajad. Millal lõppes viimane jääaeg ja kui paks oli siis jää Eesti pinnal. Kuidas mandrijää tekib ja liigub. Kuidas jääajad mõjutavad elusloodust. Peale seda arutelu mõistavad õpilased, miks me räägime nüüdisaja Eesti looduse arengul jääajajärgsest perioodist.
2. „Ajamasin“
Rühmatöö Jääaja Keskuse ekspositsiooniga. Juhendaja tutvustab töölehte ning erinevate kliimaperioodidega ekspositsiooni osa ja annab näpunäiteid ülesannete täitmiseks. Töörühm liigub esimesse ajastusse (hilisjääaeg, metsatundra jne) vastavalt programmi alguses saadud värvikaardile. Ühe kliimaperioodi ülesannete valmimisel liigub rühm järgmise perioodi juurde. Selle käigus jälgib juhendaja, et ühes perioodis ei viibiks liiga palju õpilasi samaaegselt, vajadusel suunab rühma järgmisesse perioodi. Eesmärgiks on, et kõik rühmad tutvuksid 5 erineva kliimaperioodiga alustades jääaja lõpuga ning jõudes looduskeskkonnani.
3. Ühine ajaretk.
Juhendaja viib „ajamasinaga“ kogu grupi varasesse jääajajärgsesse tundrasse. Juhendajaga koos „rännatakse“ läbi muutunud looduse kuni tänapäevani ning kontrollitakse, kas töölehe tabel on õigesti täidetud. Juhendaja pöörab tähelepanu kliima ja elustiku seostele ning toob välja liigid, keda meie looduses enam ei esine. Iga perioodi juures arutletakse inimese ja looduskeskkonna omavaheliste seoste üle ning lõpuks leitakse periood, kus inimese poolne mõju ümbritsevale keskkonnale on kõige suurem.
Kui tänapäeva on tagasi jõutud, valib iga õpilane oma lemmikperioodi ja saab vastavat värvi kaardi.
Kokkuvõte - ca 15 minutit
Õpilased moodustavad vastavalt oma värvilistele kaartidele poolkaares aegrea. Juhendaja näitab, kus on jääaja lõpp ja kus tänapäev. Juhendaja nimetab kliimaperioodi ja vastava värvikaardiga õpilased kogunevad määratud ajarea lõigule. Iga perioodi kohta palub juhendaja 1-2 õpilasel põhjendada valikut. Kokkuvõttest selgub, missugust perioodi on kõige enam valitud.
Lõpetuseks tehakse toiduahela teemaline mäng, millest tuleb välja, et tasakaal looduskeskkonnas on paigast ära ning seostatakse see inimkonna mõju kasvuga. Osalejatega arutletakse mitmekesise looduse kaitsmise vajadust ja leitakse võimalusi, kuidas vähendada enda mõju ümbritsevale loodusele. Mängu võib teha ka õppepäeva keskel nn vahetunnina.