Klaasivalmistamise saladused:
- Millest tehakse klaasi? Mis tingimustel klaas valmib? Milliseid tööriistu kasutatakse käsitsi klaasi valmistamisel? Kuidas looduses tekib klaas?
- Millised masinaid on Järvakandi klaasitehases kasutatud klaastoodangu valmistamiseks? Klaasitehase toodangust minevikus ja tänapäeval.
- Klaasi loodus- ja tervisesõbralikkusest.
- Vana klaasi kasutamisest, miks see kasulik on ja kuidas saame sellele ise kaasa aidata.
- Klaaspakendist ja pakendimärkidest.
- Kuidas nägi välja klaasitehase töölise korter 100 aastat tagasi?
Sellistele küsimustele saab Järvakandi Klaasimuuseumi muuseumitunnis vastused.
Külastame ka tänapäevast klaasistuudiot ning juhul, kui sel ajal seal tööd tehakse, saame seda jälgida.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus I kooliaste:
2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine - asjad ja materjalid
2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti - Eesti kaart
Läbivateks teemadeks keskkond ja jätkusuutlik areng,
Inimene on looduse osa, ta sõltub loodusest ja loodus inimese tegevusest
Ainetevaheline lõiming: eestikeel, loodusõpetus, kunstiõpetus
Õpitulemused:
Teab, mida teha vanade pudelite ja purkidega ja miks on tähtis selliselt käituda.
Teab, millised on pandpakendi märgid pudelitel ning mida need tähendavad.
Teab, et klaasi taas- ja korduskasutamine hoiab kokku olulisi loodusvarasid
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vestlus koos näitlike vahenditega. Vaatlemine, võrdlemine, jutustamine, kuulamine. Töölehtede täitmine. Töölehed, pliiatsid ning kirjutamisalused on muuseumis olemas.
Juhis õpetajale:
Muuseumitund toimub siseruumides, kus saab/võib viibida välisjalanõudes ja -riietuses. Arvestama peab, et külmemal ajal võivad ruumid olla veidi jahedad.
Muuseumil on siseõu, kus sobiva ilmaga saab kaasavõetut süüa.
Koostöös õpetajaga saab vajadusel ajakava muuta.
Kui on soov näha tööd klaasikojas, siis saab muuseumiga nõu pidades valida sobiv päev ja aeg külastamiseks. Sellest, kas klaasistuudios tööd tehakse või mitte, sõltub veidi ka muuseumis veedetud aeg.
Muuseumis on võimalik liikuda ka ratastooliga. Sellisel juhul palume eelnevat teavitamist.
Suuremad grupid saame jaotada kaheks ning teise poolega käib juhendaja õuel asuvas näitusemajas ning klaasistuudios, hiljem vahetame.
Eelneval kokkuleppel klaasistuudioga, saab muuseumitundi ühildada töötoaga või klaasipuhumise demoga stuudios. Klaasitöötuba stuudios ei kuulu haridusprogrammi, selle aeg ning hind tuleb eraldi kokku leppida stuudioga.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Maksumus: 5€ õpilase kohta.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.777589098253, 24.818716049194
Programmi läbiviija:
Külli Muromägi, klaasiteemaliste haridusprogrammide läbiviija alates 2009. aastast. Metsanduslik kõrgharidus
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Jagame töölehed ja pliiatsid ning leiame istumiskoha. Selgitame tunni käiku ja töölehtede täitmist.
Räägime, miks on klaasimuuseum just Järvakandis. Vaatame Eesti kaardilt, kui palju on olnud Eestis klaasikodasid ning otsime kõige vanema asukoha.
Alustame töölehtede täitmist: räägime 400 a vanuse klaasiahju maketi näitel, kuidas sellises ahjus klaasi valmistati, näitame, milliseid tööriistu käsitsi klaasi valmistamiseks vaja on, milliseid tooraineid kasutatakse ning mis tingimustel klaas valmib. Jooksvalt täidame töölehed: töölehel tuleb sellel olevatele piltidele leida sobiv pealkiri. Et asi laabuks, siis juhendaja tõstab jutu käigus sildi sobiva sõnaga ning õpilased leiavad sõnale õige koha töölehel.
Uurime, kuidas saab suurest pudelist aknaklaas
Räägime millistel tingimustel tekib looduses klaas, vaatleme vulgaanilist klaasi - obsidiaani ning räägime selle omadustest. Kestus 25 minutit
2. Tööleht täidetud, liigume järgmisesse tuppa ning tutvustame seal Järvakandi klaasitehases kasutuses olnud masinaid ning kuidas ning mille valmistamiseks neid kasutati. Räägime klaasi valmistamiseks vajaliku liiva omadustest, kus seda Eestis leidub ning võrdleme seda Pärnu rannaliivaga ning Islandi tume-must rannaliivaga. Räägime klaaspakendist, pandipakendi märkidest. Klaasi keskkonnasõbralikkusest, miks on tähtis kasutada vana klaasi, kuidas ma saame selles osaleda ning milleks vana klaasi saab kasutada. Kestus 10 minutit.
Edasi liigume muuseumis ringi, vaatleme klaasist esemeid, räägime klaasi karastamisest. Vaatame, kuidas elasid kunagised klaasivabriku töölised.
Lõpetuseks täidame saadud teadmiste põhjal teise töölehe. Vaatame üle ning õpilased kommenteerivad täidetud töölehti. Küsime lastelt tagasisidet. Mida uut ja huvitavat nad õppisid. Küsime ka õpetajalt tagasisidet, kas kohapeal või hiljem e-maili teel.
Kestus 20 minutit.
Tund sobib ka 4. klassile. Teine tööleht on 1.- 2. klassil ning 3.- 4. klassil erinevad.
Tunni lõppedes heidame pilgu ka muuseumi õuel olevasse näitusemajja ning tänapäevasesse klaasistuudiosse. Kestus 30 minutit