Sadu miljoneid aastaid tagasi olid Eesti alad ürgse mere põhjaks. Õppeprogrammi käigus saavad osalejad ülevaate laamtektoonika teooriast ning Eesti ja kogu baltikumi paiknemisest Maal mineviku erinevatel ajajärkudel. Laamade liikumine ja paiknemine seostatakse ka kliimamuutustega. Õpilased uurivad milline võis olla elukeskkond mineviku meredes ning kuidas teadlased on selliste teadmisteni jõudnud. Õpitakse tundma erinevaid kivimitüüpe ning seostama kindlaid kivimeid ürgse mere olemasoluga.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1. Bioloogia
IV kursus „Inimene ja keskkond“
Ökoloogia
Õpilane: 3) selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ja seda ohustavaid tegureid; 4) toob näiteid organismide kooseluvormide kohta ja analüüsib nende toimimist;
Keskkonnakaitse
Õpilane: 2) selgitab elurikkuse kaitse olulisust ning väärtustab iga inimese vastutust selle eest, näitab üles ühiskondlikku aktiivsust, mis tugineb loodusteaduslikel teadmistel;
2.3. Geograafia
II kursus „Maa kui süsteem“
Litosfäär
Õpilane: 1) on omandanud ettekujutuse geoloogide tööst ja mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust; 2) selgitab laamade liikumist ja kaasnevaid geoloogilisi protsesse; 6) eristab kivimeid, selgitab nende teket ning seostab kivimiringega;
Atmosfäär
Õpilane: 4) teab kliimamuutusi põhjustavaid tegureid; 5) arutleb kliimamuutuste võimalike tagajärgede ning kliimamuutustega kohanemise võimaluste üle.
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
Läbiva teema käsitlemisega gümnaasiumis taotletakse õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes elab ning toimib vastutustundlikult, pidades silmas jätkusuutlikku tulevikku, ja on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.
2.1. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast: 1) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust; 3) aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest, inimese sõltuvusest loodusressurssidest; 4) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest, inimtegevusega kaasnevatest riskidest;
Juhitakse tähelepanu inimeste sõltuvusele mineviku loodusest maavarade näol. Arutletakse inimese ja looduse arengu omavaheliste seoste üle ning otsitakse võimalusi nii mineviku kui ka tänapäeva ressursside säästlikumaks kasutamiseks.
Õpitulemused:
kliimamuutustele. Õpilased oskavad luua seoseid keskkonnatingimuste ning elustiku arengu vahel. Saada teadmisi ürgmere ning Eesti maavarade vahelistest seostest. Osalejad saavad teadmisi kivististe tekkest ning kivististe tähtsusest ürgmere arenguloo avastamisel. Õpilased saavad ülevaate Läänemere arengust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Kuulamine, suunatud diskussioon, rühmatöö, vaatlemine
Kirjutamisalused ning -vahendid, kivimite ja kivististe kogud,
Juhis õpetajale:
Enne õppepäevale tulekut palume teha õpilastele väikese sissejuhatuse programmi teemasse, et kõikidel oleks teadmine eesootavast programmist. Soovituslik on üle korrata teemad: kivimid, kivistised, laamtektoonika, kliimamuutused.
Õpetaja vastutab oma õpilaste eest nii õppeprogrammi toimumise ajal kui ka vaba aja veetmisel.
Õppeprogrammi käigus toetab õpetaja juhendajate tegevust ning vajadusel toetab õpilaste kaasatust õpitegevusse.
Tagasisidet õppeprogrammi kohta küsitakse õpetajalt suuliselt vahetult pärast programmi toimumist. Õpetaja nõusolekul saadame meili peale tagasisidestamise ankeedi.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Õppeprogrammi hind: 7 eurot/osaleja + 50 eurot juhendamise tasu
Suurema grupi puhul pakume juurde teise juhendaja ning alternatiivse programmi, sellisel juhul tuleb arvestada 2 programmi hinnaga.
Keskuses on olemas lift, juurdepääs ratastooliga on tagatud.
Et kõigil oleks meeldiv ja turvaline tutvu meie kodukorraga.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.5268921, 26.6739163
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammi juhendajad
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus ~10 min
Juhendaja tutvustab ennast ning teeb osalejatele sissejuhatuse teemasse ning tutvustab tegevuskava. Osalejad jagatakse rühmadesse kasutades rühmatöö teemadest koostatud sedeleid.
Teema arendus ~20 min
Jääaja Keskuse ekspositsiooni põhjal toimub arutelu Maa arenguloost. Räägitakse laamtektoonika protsessist ning vaadatakse viimase 800 miljoni aasta jooksul toimunud suuremaid mandrilisi liikumisi. Koos arutletakse laamade liikumist kui üht kliimamuutuste põhjust Maal. Korratakse üle kliima tsüklilisus ja muutuste suuremad põhjused. Õpilased seostavad kliimamuutuse inimtegevusega - kui kaugel minevikus leiame inimese mõju kliimale.
Rühmatööd ~30 min
Programmi alguses kokku saanud rühmad hakkavad eraldiseisvalt oma teemaga tegelema. Rühmadele antakse lehed märkmete tegemiseks ning iga rühma eesmärk on teha endale oma teema selgeks ning ette valmistada olulisem info teistele jagamiseks. Rühmad saavad abimaterjalina kasutada Jääaja Keskuse ekspositsiooni ning kogusid.
Rühmad on:
Elustik meres - ürgmere elustiku muutumine ajas, selle kirjeldamine ning seostamine kliimatingimustega. Veekeskkonna olulisus liikide arengus.
Kivimid - rühma ülesanne on kirjeldada erinevat tüüpi kivimite teket, ning seostada neid ürgse merega. Eestile olulisemate settekivimite tekkimine, seostamine ajaga ning kliimatingimustega.
Kivistised- õpilased uurivad erinevaid kivistisi, valivad enda jaoks silmatorkavamad välja ja püüavad kirjeldada, millised need loomad võisid elades olla. Mõeldakse välja kivististe olulisus mineviku uurimisel. Seostatakse kivististe mitmekesisus ja rohkus aja ning merekeskkonna iseloomuga.
Läänemeri - õpilased uurivad läänemere arengulugu viimase jääaja järgsel perioodil. Kirjeldatakse Läänemere peamisi arenguetappe. Võrreldakse Läänemere elustikku ürgmere elustikuga, kas leitakse sarnasusi. Osalejad võrdlevad tänapäeval mere põhja tekkiva sette iseloomu mineviku mere setetega.
Kokkuvõtted rühmatöödest ~30 minutit
Kõik rühmad kogunevad ühte ruumi kokku ning esitletakse teemasid. Toimub avalik arutelu tehtud tööde osas ning leitakse seoseid teemade vahel. Eesmärk on, et kõikide rühmade olulisem info jõuaks kõikide osalejateni. Juhendaja pöörab tähelepanu Eesti tähtsamatele maavaradele ning põhjendab nende olemasolu. Koos arutletakse nende maavarade kasutamisest tulenevatest keskkonnariskidest. Osalejad leiavad võimalusi maavarade säästmiseks, et vähendada nende kaevandamisest tulenevaid riske.