Programm toimub koolis. Kooli ruumidesse luuakse 8 interaktiivse tegevuskeskusega Loodusmuuseumi õppekogudel põhinevat näitus-laborit, mille juurde kuuluvad õppematerjalid ja -vahendid. Programmi viib läbi Loodusmuuseumi õpetaja. Õpilased võtavad kaasa kirjutusvahendi ning grupi peale vähemalt ühe interneti ja QR-koodi lugemise võimalusega nutiseade.

Õpilased jagunevad 8 tegevuskeskuse vahel kuni 5- liikmelisteks gruppideks vastavalt klassi suurusele. Programmi vältel läbivad õpilased 4 teemat. 

Sissejuhatus ja programmi tutvustus (5 min)

Teema juhatatakse sisse suunavate küsimuste abil, mille eesmärk on luua õpilastes isiklik seos Läänemerega ja tuletada meelde eeltegevuses teada saadud info. Lepime õpilastega kokku käitumisreeglid, et tagada turvaline, tõhus ja koostöine õpikeskkond. Tutvustame programmi ülesehitust, andes ülevaate tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest.
 

Grupitöö tegevuskeskustes (60 min)

Õpilased töötavad tegevuskeskustes rühmades, kus soovi korral võib jaotada ülesanded grupisisese tööjaotuse alusel. Tegevuskeskuste juures on rühmale täitmiseks tööjuhistega tööleht, infomaterjalid ja ülesannete läbimiseks vajalikud õppematerjalid ning -vahendid. Iga tegevuskeskus sisaldab vähemalt ühte praktilist ülesannet, mis eeldab rühmaarutelu ning teemapunkti infomaterjaliga tutvumist. Iga teemapunkti töölehel on esitatud suunav küsimus, mis aitab õpilastel mõtestada inimese või kliimamuutuste mõju Läänemerele vastava teema kontekstis.

Rühmadele antakse enne 15 minuti lõppemist kolme- ja üheminuti hoiatusteated, mille järel korrastatakse tegevuskeskus ning liigutakse järgmisesse, numbriliselt suuremasse tegevuskeskusesse. Kaheksas tegevuskeskus suunatakse esimese juurde.

Õpilased tegutsevad tegevuskeskustes iseseisvalt. Programmi läbiviivad õpetajad jälgivad protsessi, suunavad õpilasi vajaduse korral õige lahenduseni abistavate küsimustega ning tagasisidestavad lahendusi. 

Tegevuskeskused:

Tegevuskeskus „Võõras või oma“ eesmärgiks on 1) määrata lisamaterjali abil mõningad Läänemeres elavad kohalikud ja võõrliigid 2) mõista inimeste rolli võõrliikide levikus 3) mõista võõrliikide mõju kohalike liikidele ja mere ökosüsteemile.

Esimese ülesandena otsivad õpilased mererannaheitest bingolehel nimetatud liigid. Seejärel analüüsivad nad infomaterjalide abil, millised neist on võõrliigid ning millistel viisidel võisid need liigid Läänemerre sattuda. Teise ülesandena jaotavad õpilased liigiinfokaardid kahte rühma: Läänemere kohalikud liigid ja võõrliigid. Seejärel seostatakse liigikaartidel esitatud teave vastava liigiga, mis on esitatud kas märgpreparaadi, kuivatatud eksemplari või fotona. Rühmaarutelu käigus analüüsivad õpilased, millisel võõrliigil võib olla Läänemere ökosüsteemile kõige negatiivsem mõju ning põhjendavad oma seisukohti.

Tegevuskeskus „Inimene ja meri“ eesmärgiks on 1) osata eristada inimtegevuste negatiivset ja positiivset või neutraalset mõju Läänemerele 2) mõista kui palju inimtegevus Läänemerd mõjutab 3) osata hinnata enda käitumise ja valikute mõju Läänemerele. 

Esimese ülesandena jaotavad õpilased erinevad inimtegevused kahte kategooriasse vastavalt nende mõjule Läänemerele (negatiivne ning positiivne või neutraalne mõju). Ülesande lahendsõnana kujuneb mõiste eutrofeerumine, mille tähendust õpilased oma sõnadega selgitavad. Seejärel arutlevad õpilased rühmades inimtegevuse positiivsete mõjude üle Läänemerele ning toovad välja kaks tegevust, mille kaudu saavad nad ise Läänemere seisundit positiivselt mõjutada. Teise ülesandena uurivad õpilased reaalajas Läänemere laevaliiklust, kasutades rühma peale ühte nutiseadet. Analüüsi käigus selgitatakse välja, millist tüüpi laevad Läänemerel liiguvad ning milliseid laevatüüpe on vaatluse hetkel kõige enam. Õpilased toovad välja laevaliikluse võimalikud negatiivsed mõjud Läänemere ökosüsteemile ning pakuvad välja lahendusi nende mõjude vähendamiseks. Viimase ülesandena uurivad õpilased Läänemere kaarti ning märgivad sellele Läänemere-äärsed riigid ja olulisemad sadamad.

Tegevuskeskus „Mikroplast“ eesmärgiks on 1) mõista kuidas tekib mikroplast ning kuidas see merre jõuab 2) mõista mikroplasti mõju inimesele 3) viia läbi katse ning harjutada praktilist tööd stereomikroskoobiga.

Esimese ülesandena viivad õpilased läbi katse mikroplasti eraldamiseks pesugeelist ning uurivad saadud tulemust mikroskoobi abil. Vaatluste põhjal koostavad nad joonise. Arutletakse, miks kasutatakse mikroplasti hügieenitoodetes. Teise ülesandena uurivad õpilased mikroskoobi all fliisikiu valmispreparaati ning koostavad joonise. Seejärel tuuakse välja kolm võimalust, kuidas mikroplastik võib merre sattuda. Lisaks analüüsitakse mikroplasti võimalikku mõju inimese tervisele. Viimase ülesandena pakuvad õpilased välja kaks konkreetset tegevust, mille abil saaksid nemad vähendada mikroplasti sattumist veekeskkonda.

Tegevuskeskus „Läänemere sügavused“ eesmärgiks on 1) tutvuda Läänemere põhjas olevate maavaradega 2) analüüsida merepõhja maavarade kaevandamise mõjusid keskkonnale ja Eesti majandusele 3) mõista millist infot annavad fossiilid kunagise keskkonna kohta.

Esimese ülesandena asetuvad õpilased rollimängu käigus töörühma liikmete rolli, kelle ülesanne on otsustada, kas lubada ettevõttel alustada Läänemere põhjas raua- ja mangaanimugulate kaevandamist. Õpilased analüüsivad infomaterjali abil kaevandamisega kaasnevaid võimalikke hüvesid ning riske ja kahjulikke mõjusid nii keskkonnale, inimestele kui ka Eesti majandusele. Rühmaarutelu tulemusena kujundatakse põhjendatud seisukoht kaevandamise lubamise või mittelubamise osas. Seejuures on oluline tugineda teaduslikele argumentidele. Teise ülesandena tutvuvad õpilased erinevate fossiilidega ning seostavad need fossiilibingol vastavate liigipiltidega. Lisaks selgitavad õpilased, millist teavet on fossiilide abil võimalik saada keskkonna kujunemise ja muutuste kohta.

Tegevuskeskus „Soolsus, elustik, kliimamuutused“ eesmärgiks on 1) mõista soolsuse, elustiku ja kliima omavahelisi mõjusid 2) analüüsida kliimamuutuste põhjus-tagajärg seoseid 3) mõista kliimamuutuste mõju mereelustikule rannakarbi näitel.

Esimese ülesandena uurivad õpilased soolsuse mõju Läänemeres elavate rannakarpide suurusele. Selleks seostavad nad neli rannakarbi proovi erineva soolsusega veeproovidega ning määravad lisamaterjalide abil proovide päritolu piirkonnad. Lisaks analüüsivad õpilased, kuidas soolsuse erinevused Läänemeres mõjutavad rannakarpide kasvu ja elutingimusi. Teises ülesandes täiendavad õpilased mõistekaarti kliimamuutustest tingitud õhutemperatuuri tõusu võimalike tagajärgedega, luues loogilise põhjus-tagajärg seoste võrgustiku. Rühmaarutelu käigus analüüsivad õpilased, millised tegurid võivad rannakarpide seisundit kõige enam mõjutada, ning põhjendavad oma seisukohti.

Tegevuskeskus „Väike aga vajalik“ eesmärgiks on 1) mõista planktoni ja teiste mikroorganismide rolli toiduvõrgustikus ja aineringes 2) mõista ainuraksete paljunemise kiirust ning sellest tulenevalt nende rohkust keskkonnas.

Esimese ülesandena uurivad õpilased stereomikroskoobi abil planktoni valmispreparaati, määravad vaadeldava liigi lisamaterjalide toel ning koostavad vaatluste põhjal joonise. Teise ülesandena tutvuvad õpilased ainuraksete organismide kasvu- ja paljunemiskiirusega. Õpilased lahendavad arvutusülesande, mille käigus selgitatakse, kui kiiresti võib ühest ainuraksest tekkida üle tuhande uue isendi. Saadud andmed kantakse graafikule, et visualiseerida ja paremini mõista ainuraksete paljunemise eksponentsiaalset kasvu. Viimases ülesandes tutvuvad õpilased toiduvõrgustiku ja mikroobse lingu mõistetega. Liigipiltide abil koostavad nad aluspildile skeemi toiduvõrgustikust ja mikroobsest lingust ning selgitavad meres elavate bakterite rolli aineringluses.

Tegevuskeskus „Läänemere kalad ja imetajad“ eesmärgiks on 1) mõista, et Läänemere liigiline mitmekesisus on muutuv 2) mõista, et lisaks inimtegevusele mõjutavad elustiku ka muutuseid keskkonnas 3) tutvuda lähemalt Atlandi tuur Mariaga.

Esimeses ülesandes uurivad õpilased Atlandi tuur Maria põhjal koostatud elusuuruses joonist ning täidavad töölehel esitatud teabe Atlandi tuurade kohta. Õpilased võrdlevad oma pikkust samaealise tuura pikkusega ning tutvuvad tuurade erinevate elujärkudega. Lisaks võrreldakse inimese ja Atlandi tuura eluetappe. Teise ülesandena leiavad õpilased Läänemere selgroogsete loomade ajajoonelt ühe looduslike tingimuste muutustega seotud sündmuse ning kirjeldavad, kuidas see võis mõjutada Läänemerega seotud liike, sealhulgas inimest.  

Tegevuskeskus „Läänemere linnustik“ eesmärgiks on 1) tutvuda nelja Läänemere koosluse linnustikuga 2) mõista kuidas on seotud linnu keha- ja nokakuju tema toitumisega 3) arutleda inimtegevuse mõjude üle neljale Läänemerega seotud kooslusele.

Esimeses ülesandes kuulavad õpilased heliklippe nelja Läänemerega seotud koosluse (rannaniit, roostik, kliburand, avameri) kohta ning seostavad kuuldud helid vastavate kooslustega. Lisaks harjutavad õpilased erinevate linnuliikide häälte eristamist. Vajaduse korral kasutavad õpilased lisamaterjale, et tuua välja vastavatele kooslustele iseloomulikke linnuliike. Teises ülesandes  arutlevad õpilased rühmades inimtegevuse mõju esimeses ülesanded tutvutud kooslustele. Õpilased toovad välja vähemalt ühe mõju või muu teguri, mis võib ohustada vastava koosluse linnustiku püsimist või oluliselt mõjutada selle koosseisu. Viimases ülesandes seostavad õpilased linnuliigid neile sobivate toiduvalikutega, analüüsides lindude noka- ja kehakuju.

Grupitööde ettekanded ja kokkuvõte (25 min)

Rühmadele antakse 5 minutit aega, et valmistada ette üheminutiline suuline ettekanne, milles tutvustatakse viimati läbitud teemapunkti. Ettekandes on oluline esile tuua omandatud teadmised ning seostada need programmi käigus käsitletud teemadega. Rühmatööde ettekannete ajal suunab õpetaja vajaduse korral arutelu toetavate küsimustega, et rõhutada teemapunktide eesmärke ning nendevahelisi seoseid. Vajaduse korral kordab programmi läbiviiv õpetaja üle peamised Läänemeres elavad liigid ja nende omavahelised seosed, inimese mõju Läänemere elustikule ning toob näiteid, kuidas seda positiivselt mõjutada.

Õpilastel on võimalik esitada tekkinud küsimusi kogu programmi vältel.