Õppeprogrammi eesmärk on anda ülevaade Võrtsjärvest ja tutvustada enamlevinud veetaimi. Selgitada, millised on veetaimede kohastumused ja erinevused võrreldes maismaataimedega. Avatakse mõiste makrofüüdid ehk suurtaimed. Selgitatakse suurtaimede tähtsust veekogude ökosüsteemis (toidubaas vee-elanikele, veekogu keemilise režiimi mõjutamine, suurtaimede kogumikud kui ajutised peatuspaigad või elupaigad veeloomadele, roll kinnikasvamisprotsessis). Räägitakse kaldataimedest. Käsitletakse tuntumaid veetaimi vööndite alusel (kaldaveetaimed, ujulehtedega taimed ja ujutaimed, veesisesed taimed). Õpetatakse tundma ja üksteisest eristama enamlevinud veetaimeliike. Selgitatakse, kuidas veetaimede lehed vee peal püsivad. Räägitakse veekogudes kasvavast võõrliigist – kanada vesikatkust. Räägitakse sellest, kuidas inimene veetaimi saab kasutada. Programmi eesmärgiks on tõsta õpilaste huvi looduse vastu, selgitada, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest.
Vahendid: Õppemängu vahendid, piltmäärajad, töölehed, kirjutusvahendid on juhendaja poolt. Vahendid on arvestatud õpilastele 3-4 liikmelistes gruppides.
Õppemeetodid: Veekogu kaldal liikumine, looduse vaatlemine ja taimevööndite uurimine, taimeliikide määramine ja võrdlemine, loodusvaatluse rühmatöö, arutelu, rühmatöö - töölehtede täitmine, äraarvamismängude abil õppimine, kokkuvõte.
Õpitulemused: Õpilased teavad, milline järv on Võrtsjärv. Õpilased saavad aru maismaataimede ja veetaimede erinevustest, teavad veetaimede kohastumusi. Oskavad taimestikuvöötmes eristada valitseva eluvormi alusel 3 vööndit, nimetada ja üksteisest eristada vöönditele iseloomulikke liike. Teavad ka veekogudes kasvavaid võõrliike ning nende mõju veekogudele. Õpilased teavad veetaimede tähtsust veekogude ökosüsteemis. Õpilased teavad veetaimede kasutusvõimalusi ning mõistavad inimtegevuse mõju veetaimedele.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õpilane
- tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust karjäärist;
- väärtustab eluta- ja eluslooduse mitmekesisust;
- suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
- saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
- arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 4:
2.1.9.1. Inimene uurib loodust. Vaatlus.
2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed. Inimene uurib ökosüsteeme.
2.2.4.1. Bioloogia uurimisvaldkond. Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused. Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused.
2.2.4.5. Taimede tunnused ja eluprotsessid. Taimede peamised ehituse ja talitluse erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õistaimede ja vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Eri taimerühmadele iseloomuliku kasvukoha võrdlus.
2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Looduslik tasakaal. Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus.
Programm seondub riikliku õppekava läbivate teemadega keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.
Ainetevaheline lõiming: keel ja kirjandus, sotsiaalained, kunst, kehaline kasvatus.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vahendid: õppemängu vahendid, piltmäärajad, töölehed, kirjutusvahendid on juhendaja poolt. Vahendid on arvestatud õpilastele 3-4 liikmelistes gruppides.
Õppemeetodid: veekogu kaldal liikumine, looduse vaatlemine ja taimevööndite uurimine, taimeliikide määramine ja võrdlemine, loodusvaatluse rühmatöö, arutelu, rühmatöö - töölehtede täitmine, äraarvamismängude abil õppimine, kokkuvõte.
Juhis õpetajale:
Õpetaja roll: programmile tuleku ettevalmistus (ainealased eeltegevused koolis); eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele (sobilik riietus ja jalatsid, toidukott jms); aktiivselt programmi tegevustes osalemine (õpilaste toetamine ja julgustamine, vajadusel toimivate töörühmade moodustamisel abistamine, turvalisuse ja korra tagamine, abi töövahendite väljajagamisel ja korrastamisel); tagasiside andmine.
Tagasiside: tagasisidestamine toimub programmi lõpus ja pärast programmi. Õpilased annavad lõpuringis teada, mida huvitavat ja uut nad õppisid või kogesid. Lõpuringis võtab sõna ka õpetaja, kes toob välja, mida tema sellel programmil tähele pani ja teada sai. Detailsema tagasiside annab õpetaja elektroonilise tagasisideküsimustiku abil pärast programmi lõppu.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õpetajal palume registreerumisel teavitada grupi suurusest, erisustest (erivajadusega õpilased jm) ning õppeprogrammi sisu erisoovidest, sh ka sellest, kas programm on õpilastele uue teema sissejuhatuseks, laienduseks või kokkuvõtteks. Koostöös kooliga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Riietumisel palume arvestada ilmastikuga, kuna õppeprogramm toimub osaliselt õues, jalga panna kummikud. Järvemuuseumis sees viibimiseks võtta kaasa vahetusjalanõud.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211643728576, 26.11029573501
Programmi läbiviija:
Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc) EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja/ Kairi Kivaste, TÜ bioloog (BSc), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi spetsialist
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja õppetöö käigu tutvustamine. Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, õpilaste eelteadmiste kaardistamine, organisatoorsed küsimused. (10 min).
2. Presentatsioon. Veetaimi tutvustav presentatsioon Järvemuuseumis. Räägitakse veetaimede ehitusest, õpitakse eristama kaldaveetaimi, ujutaimi (lemniidid), ujulehtedega taimi ning veesiseseid taimi. Räägitakse veetaimede tähtsusest ökosüsteemis, inimtegevuse mõjust veetaimedele ja võõrliikidest. (20 min)
3. Õuesõpe
- Veetaimede õppimine Võrtsjärve ääres – jalutatakse koos juhendajaga Järvemuuseumi lähedal Võrtsjärve ääres, otsitakse ja õpitakse erinevaid liike, mis seal kasvavad. Jalutatakse roostikus ning räägitakse roostike tähtsusest ja pilliroo kasutusvõimalustest. (20 minutit)
- Uuritakse väliakvaariumis olevaid erinevaid taimi ja nende tunnuseid ning räägitakse veetaimede kohastumustest eluks vees. Vaadeldakse veetaimede erinevaid rühmi - kaldaveetaimed, ujutaimed, ujulehtedega taimed ja veesisesed taimed (nende tunnused ja erinevused üksteisest). Rühmatööna täidetakse tööleht veesiseste taimede määramise kohta. (20 min).
4. Ekskursioon Järvemuuseumis. Tutvutakse Eesti mageveekogudes leiduvate kaladega ja uuritakse, millised kalad toituvad veetaimedest ja miks on veetaimed kaladele tähtsad. (20 min)
5. Õpitu kordamine, kokkuvõtted ja tagasiside. Õpitu kordamine mänguga “Pall ringleb” - õpilased on ringis ja kelle kätte visatakse pall, vastab küsimusele õpitu kohta. (20min) Arutelu ja kokkuvõte programmil kogetust (lõpuring). (10 min)