Tarmo Kõuts, PhD, Meresüsteemide instituut, TTÜ
Läänemeri kattub igal talvel suuremal või vähemal määral jääga, mis muudab põhjalikult navigatsioonitingimusi laevadele. Karmidel talvedel ulatub jääpaksus kuni 80cm, jäädes siiski enamasti 30-50cm piiresse, mis tingib asjaolu et jääs sõitvad kaubalaevad peavad olema selleks ettevalmistatud - omama jääklassi. Vaatamata ettevalmistustele, ei ole kaubalaevad siiski võimelised päris ise kõikides jääoludes liikuma, vajalik on spetsiaalset tüüpi laevade, jäälõhkujate tugi. Suur osa kaubalaevadest on tankerid, millede õnnetuste ja avariidega kaasneb õlireostuse oht. Looduse poolt vaadatuna on jääolud vähemal või suuremal määral muutlikud ja rasked navigatsiooniolud võivad teatud merealal tekkida tundide jooksul, samas püsida ka pikka aega muutumatuna. Talvise navigatsiooni põhiliseks iseloomustajaks on selle sujuvus ja selleks ei piisa ühe osapoole pingutustest vaid käsikäes peavad efektiivselt ja optimaalselt toimima kaubalaevade ettevalmistatus, jäälõhkujate valmisolek ja opereerimine, logistika kaubasadamates ning jääolude seire ja prognoos. Kogu seda kompleksi nimetatakse talvise navigatsooni süsteemiks mis siis toimib iga konkreetse riigi poliitilis-rahalises kontekstis. Maailmas on 9 riiki, üks neist Eesti, millised peavad talvise navigatsiooni organiseerimisega tegelema. Töötoas vaatlemegi Läänemere jääolusid, talvise navigatsiooni organisatsiooni Eesti näitel ja võimalusi navigatsioniohutuse tõstmiseks.