Õpilased kohtuvad retkejuhiga Nõmme turu kõrval Nikolai von Glehni kuju juures. Pärast omavahelist tutvumist tutvutakse põgusalt ka Nõmme asutajaga ja siis minnakse üle jalakäijate silla vaateplatvormile, et kaugele näha - Toompead, vanalinna, merd.
Järgmiseks hakatakse uurima lähemat ümbrust. Meenutatakse, et asutakse Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal ja et selle maastiku loojaks oli mandrijää. Hiljem on olnud maastike muutjaks inimene ning põhjuseks teede jm ehitus. Nõmme mäel ja edasi kuni Harku metsani on selgelt säilinud vana kitsarööpalise raudtee tamm, millel praegu kulgeb kergliiklustee. Sellel kõndides tehakse juttu raudtee tähtsusest inimkonnale ja mõjust keskkonnale. Samas tutvutakse kohalike taime- ja loomaliikidega, sügisel ka seentega.
Mööda nõlvapealset liikudes jõutakse suusahüppetornideni ja sealt edasi Kõrgepea nukini (absoluutne kõrgus 59 m, nõlva kõrgus 30 m) - ilus vaadata, ohtlik laskuda. Nõlvalt laskutakse mööda treppe. Vaadeldakse ja võrreldakse nõlvaaluseid taimi nõlva peal nähtutega. Allpool on taimestiku koosseisus juba aru saada allikate lähedust. Kevadel immitseb nõlvast kuni 24 allikat, millest kuiva suvega jäävad alles vähem kui pooled. Allikate vesi voolab ojasse, sealt tiikidesse ja täidab Nõmme spordikeskuse välibasseinid.
Tagasi mäele liikudes keskendutakse Nikolai von Glehni rajatud ehitistele ja ehitamiseks kasutatud materjalidele. Tegelikult kulgeb ju kogu retk mööda ehitusmaterjali "liiv" ja kõikjal ümberringi kasvab teine ehitusmaterjal "puit". Kas ja kuidas paekivi, liiva, puitu ja teisi toormaterjale varuda keskkonnale kahju tekitamata on oluline aruteluteema.
Glehni lossi juures pargis kasvab palju vanu okaspuid, kelle lähedusse on oma koloonia rajanud kuklased. Uuritakse sipelgate elu-olu ja võrreldakse neid teiste loomariigi esindajatega. Enne programmi lõppu jõutakse veel käia läbi Glehni palmimaja, teha pilti koos Kalevipojaga ja ronida Krokodilli selga. Retk lõpeb von Glehni projekteeritud, 1910 a valminud ja 1960 aastast observatooriumina töötava Tallinna Tähetorni juures. Tähetorni igapäevaselt sisse ei pääse.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus 2.1.3. õpitulemused I kooliaste
10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
19) märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
21) arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;
Läbiv teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" - looduse vahetu kogemine meeltega: rahulolutunne paneb soovima kogetu kordumist ja aitab kaasa teravama keskkonnataju kujunemisele.
Õppeainete lõiming - loodusõpetus, eesti keel (väärtustab eesti keelt, väljendab end selgelt ja asjakohaselt; kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõnekeelt, arvestab suhtlemisel partneriga)
Õpitulemused:
- jääaja mõjust meie maastikele;
- kohalikke looduslikke ehitusmaterjale.
Õpilane oskab
- liikuda looduses kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
- nimetada ja kirjeldada piirkonnale tüüpilisi taimeliike.
Õpilane väärtustab
- kodukoha loodust ja maastike;
- kohalikke loodusvarasid ja nende säästliku kasutamise vajalikkust.
Õpilane kogeb rahulolu looduses viibimisest ja mitmekesisel maastikul liikumisest.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- vaatlus
- arutelu
- lugude jutustamine
- uurimine
- rühmatöö
- rollimäng
- tagasiside
Vahendid:
- kasutatakse kõiki looduse poolt pakutavaid vahendeid;
- õpilane võib piltide tegemiseks kasutada oma nutivahendeid;
- 3ndad klassid saavad soovi korral retkejuhilt kasutamiseks maastikukaitseala kaardid.
Juhis õpetajale:
Programmile registreerimine
- läbi veebi https://keskkonnaharidus.ee/
- pöördudes otse looduskeskuse poole nommeloodusmaja@gmail.com
- edaspidine suhtlus toimub looduskeskuse meili ja/või mobiiliga;
- palume keskust aegsasti informeerida, kui klassis on õpilasi, kelle erivajadusi tuleb retkel eraldi arvestada;
- palume, et klassi saatval õpetajal oleksid kättesaadavad lastevanemate kontaktid (eriolukordadeks).
Enne programmi palume õpetajal
- teavitada õpilasi, millal, kuhu, miks ja kuidas minnakse;
- selgitada õpilastele, mis neid retkel ees ootab - 3 km kõndimist kergliiklusteel, metsateel ja teedeta alal, ronimist Mustamäe nõlvast alla ja üles (enamasti mööda treppe);
- anda soovitusi, kuidas retkel paremini hakkama saada - ilmale vastav riietus (külmal ajal kindlasti kindad-sall-müts) ja midagi vihma kaitseks; jalga kinnised mugavad jalanõud, mis ronides jalast ei kao; kaasa kindlasti veepudel (külmal ajal termos sooja joogiga) ja kerge eine;
- vastavalt aineõpetaja soovile on võimalik programmis mingid teemad esile tõsta ja nendega süvendatult tegeleda, kolmandatele klassidele saab lisada teema "kaart" - kindlasti palume oma soovidest aegsasti teada anda;
- palun vaadake üle lahter "Lisainfo"
Programmi ajal palume toetada retkejuhti programmi käigus turvalisuse tagamisel ja abistada rühmadeks jaotamisel; kui õpetaja ise tunneb taimi, siis palume abistada ka taimede äratundmisel.
Pärast programmi palume õpetajal koos klassiga meenutada retkel kogetut. Kasutades õppeprogrammi kirjeldust võib õpetaja koostada teema kohta kordamisküsimusi, looduskeskuselt saab vajadusel lisainfot.
Kindlasti palume tagasisidet kas vabas vormis looduskeskuse meilile nommeloodusmaja@gmail.com või keskkonnaharidus.ee kaudu programmi tutvustuse juures "Anna tagasisidet" klahvi kasutades ja küsimustele vastates. Aitäh!
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Liigutakse mööda kergliiklusrada, jalgteid ja teedeta metsaalust, nõlvast alla-üles minnakse trepist.
Grupi suurus - üks klass. Väikeklasside puhul ka 2-3 klassikollektiivi, kui konkreetsete klasside õpilased on võimelised koos üksteist häirimata tegutsema.
Erivajadused - programm sobib kuulmis- ja/või nägemispuudega ning HEV õpilastele, kuid ei sobi kehalise erivajadusega inimesele (liikumine teedeta alal ja mäest alla-üles).
Mida kaasa võtta - kohustuslik on retkele kaasa võtta individuaalne veepudel (külmal ajal termos sooja joogiga), soovituslik on kaasa võtta kerge eine.
Mida selga panna - jälgige ilmateadet ja tulge retkele ilmastikukindlas õueriietuses, mis kannatab kokkupuudet loodusega; vajalikud on kinnised, hästi jalas istuvad jalanõud: retkel on palju ronimist, ka lahtise liiva ja oksapuru sees, jalanõude valikul peaks sellega arvestama
Võimalikud allergeenid – olenevalt aastaajast õietolm, putukad jms.
Keskkonnamuutused - talvisel ajal paksu lumega liigutakse ainult teedel ja radadel.
Kaardi kasutamine - 3.klassid saavad soovi korral harjutada rühmatööna kaardi kasutamist; sobiv koht ja aeg selleks on vaatlusplatvormil ja programmi esimeses pooles liikumise ajal; kaitseala kaardid annab retkejuht, vastava soovi avaldab õpetaja klassi programmile registreerides.
Programmi kestvus - 3 tundi (koos söögipausiga), retke pikkus sõltuvalt aastaajast umbes 3 km.
Transport - Nõmme turu juures peatuvad bussid 10, 23, 27, 33, 36, 45 (peatus Nõmme). Programm lõpeb Tallinna Tähetorni juures (buss nr 10 peatus Tähetorni, bussid 10, 27 ja 33 peatus Hiiu jaam).
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.390033373624, 24.683258735416
Programmi läbiviija:
Evelyn Toom - Nõmme Huvikooli loodusringide õpetaja, kogemus antud programmiga 4 aastat
Leelo Rood - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 5 aastat
Margit Salmar - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 5 aastat
Eva Luure - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 8 aastat
Lada Mehikas - olnud 30 aastat loodusringide õpetaja, kogemus antud programmiga üle 10 aasta
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus Nikolai von Glehni kuju juures (10 min)
- liikumiskava arutamine;
- teede kõrval ja looduses ohutu liikumise reeglites kokkuleppimine (kuidas nõlval liikuda, kõrvad ja silmad on vabad, taimi ega pinnast ei lõhuta, prahti maha ei jäeta jne);
- Nõmme looja ja tema tegevuse lühitutvustus.
Liigutakse jalakäijate sillale, kust on hästi näha suur osa Mustamäest. Üle silla asub vaateplatvorm (kõrgus merepinnast üle 60 m), mille juurest selge ilmaga näeb Toompead (kõrgus alla 40 m) ja muud huvitavat. (15 min)
Ajalooline jutustus nõlva tekkimisest kuni tänapäevani, tegelased: mandrijää, taanduv meri, muistsed rändurid, paiksed elanikud. Õpilastest ajatelje moodustamine: jääaeg, meri, esimesed inimese tegevuse jäljed (4000 a tagasi), Kadaka küla (keskaeg), Mustamäe algus (1960 a). (15 min)
Retk kulgeb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, piki nõlva, mille kõrgus on kohati 30 meetrit. Uuritakse nõlva peal kasvavaid taimeliike. Nõlvaga paralleelselt asetseb kitsarööpalise raudtee tamm ja seda ääristav kaskede allee. Arutelu: miks on raudtee tähtis (ajalugu, tänapäev) ja kuidas mõjutab raudteede rajamine keskkonda (näit Rail Baltic). (20 min)
Rühmadesse jagamine. Rühmatöö: igast rühmast läheb üks loodusesõber retkejuhi juurde „meistriklassi“ – meelde tuleb jätta kümmekond antud kohale tüüpilist taimeliiki (sobitatult aastaajaga). Loodusesõber läheb ja õpetab samad taimed selgeks oma rühmale. Rühmas arutatakse, millised võiks olla määramise tunnused, mille järgi iga konkreetset taime kõige lihtsam on meenutada. (20 min)
Jätkatakse liikumist nõlval, retkejuht (ja klassi õpetaja) küsivad õpilastelt äsja õpitud liikide nimesid ja tunnuseid, mille järgi nad taimi meelde jätsid. Jälgitakse üksteise vastuseid, vajadusel lisatakse veel mõni tähtis või põnev tunnus. (20 min)
Jõutakse treppideni, minnakse mäest alla, liigutakse allika-ala poole. Rühmatöö: otsitakse uusi puid, keda nõlva peal ei kasvanud. Nüüd kirjeldatakse kõigepealt tunnuseid ja seejärel saadakse retkejuhilt (või oma õpetajalt) teada liigi nimi. (15 min)
Kui kaugele allikate alal saab liikuda, sõltub aastaajast ja veehulgast. Jutustus põhjaveest.
Liigutakse tagasi nõlvale, tutvutakse Nikolai von Glehni projektide järgi ja osaliselt ka tema enda poolt ehitatud lossi ja palmimajaga ning Kalevipoja ja Krokodilli kujudega. Palmimajas ja Krokodilli peal tohib natuke ronida. Arutelu: millest on tehtud need ehitised (paas, rändkivid); milliseid lisamaterjale ehitamisel veel vaja on (liiv, lubi, vesi, puit, tellis, raud); kas kõiki neid materjale leidub meie looduses; kuidas säästlikult meie loodusvarasid kasutada. (25 min)
Glehni pargis kasvab palju eakaid kuuski ja nende vahel võib näha mitmeid kuklaste pesakuhilaid. Hajusalt leidub pesakuhilaid suuremal osal maastikukaitsealast. Jutustus kuklaste elust-olust ja nende tähtsusest metsa hoidjatena. (10 min)
Retk lõpeb von Glehni projekteeritud, 1910 a valminud ja 1960 aastast observatooriumina töötava Tallinna Tähetorni juures. Tähetorni igapäevaselt sisse ei pääse, väga suure huvi korral on aga võimalik külastust korraldada, võttes ühendust Tallinna Tähetorni Seltsiga.
Tagasiside: Tähetorni juures lõpuringis võtab iga osaleja endale uue identiteedi, mis on seotud läbitud programmiga (näit mõni taim, materjal, loodusnähtus vms) ja räägib paari lausega, kuidas tema tegelaskuju on seotud Nõmmega. (15 min)
Tegevustele ja liikumisele määratud aeg on ligikaudne. Einele arvestatud aeg (15 min) paigutatakse vastavalt kokkuleppele õpetajaga mistahes sobivasse kohta programmi teekonnal/ajaskaalal.