Õppeprogrammis tutvuvad õpilased kalade ehituse ja tunnustega, saavad ülevaate Eesti kalade mitmekesisusest, nende eluviisist ja levikust, ökoloogiast ja paljunemisest, elukeskkonnast ja selle muutustest. Arutletakse kalade elurikkuse, kaitse ja jätkusuutliku eluviisi üle. Õpilased määravad, vaatlevad ja kirjeldavad erinevaid kalaliike, lahkavad kala, saavad teada kalade kaitsest ja kalapüügieeskirjadest. Tutvutakse maailma kaladega TÜ loodusmuuseumis. 

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Põhikooli riiklik õppekava  

Lisa 4. Ainevaldkond Loodusained 

2.2.3 Õpitulemused.   

Selgroogsete loomade tunnused.  

Õpilane:  

1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;  

2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;  

3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid. 

 Ökoloogia ja keskkonnakaitse. 

2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;  

 

LIsa 14 2 Läbiv teema:  Keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 

Programmis õpitakse tundma kalaliike, nende eluviisi ja elupaiku, tutvutakse nende kaitsega. Keskkonnaprobleemidega (nt elupaikade saastumine või hävimine, võõrliigid, röövpüük, lubamatute vahenditega ja keelatud ajal kalapüük jm) ja inimese mõju seostamine annab teadmisi elustiku mitmekesisuse ja kalade elupaikade kaitsmiseks, kujundab loodushoidlikku suhtumist, jätkusuutlikku eluviisi ning toimimist. Oluline on vähem ohustada ja rikkuda loodust, käituda loodussõbralikult ja keskkonnasäästlikult, võimalikult vähem jäätmeid tekitada, neid sorteerida  ja materjale taaskasutada, elurikkust ja elupaikasid kaitsta ja hoida nii, et säiliks looduslik keskkond ja looduse tasakaal ning isereguleerumine. 

 

Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega  

Praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud, kalade liikide, eluviiside ja elupaikade tundmine. Kalapüügi eeskirjadega tutvumine ning seostmine inimese mõju ja keskkonnaprobleemidega annavad oskusi elustiku mitmekesisuse kaitsmiseks, jätkusuutlikuks eluviisiks ja toimimiseks.  

Õpitulemused:

Õpilased oskavad eristada tavalisemaid Eesti kalaliike ja nende tunnuseid, oskavad kirjeldada kalaliike, nende sise ja välisehitust, tunnevad nende eluviisi ja kohastumusi, paljunemist ja elupaiku; on lahanud kala ja tunnevad kala siseehitust, teavad vaadeldud maailma kalade liike, nende elupaiku ja eluviisi; tunnevad kaladega seotud keskkonnaprobleeme, tähtsamat infot kalapüügieeskirjades ja kalakaitses; väärtustavad elustiku mitmekesisust, kaitset ja säästlikku eluviisi; on teadlikud jätkusuutlikust eluviisist ja selle tähtsusest.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus

Meetodid ja vahendid:

Õppemeetodid  

Rühmatöö, kalade vaatlemine, kirjeldamine ja võrdlemine, uurimuslik õpe,  kalade lahkamine, kalade määramine infolehe ja määraja abiga, kalade otsimine ja uurimine loodusmuuseumi ekspositsioonis, töölehe täitmine ja ülesannete lahendamine rühmatööna, kokkuvõte rühma ülesannetest ja vaatlustest.  

Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid 

Esitlus (Powerpoint), esitlustehnika ja vahendid (projektor, laptop), kalade määramise infoleht, määraja „Väike kalaraamat“,  töölehed, abimaterjal kalade tunnustest ja kehaehitusest, siseehitusest ning kalade mõõtmisest. Kalade vaatlusalused ja lahkamiseks vahendid, 10–12 Eesti kalaliiki määramiseks, maailma kalade topised loodusmuuseumi ekspositsioonis, kirjutamisalused rühmale, h. pliiatsid, luubid (rühmale), 1–2 binokulaari, joonlaud kalade pikkuse mõõtmiseks.  

Juhis õpetajale:

Õpetaja roll  

Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Enne programmi pole õpetajal vaja teha eeltööd. Palume õpilasi eelnevalt informeerida, et minnakse mikromaailma programmile, kus uuritakse ja õpitakse tundma mikroorganisme. Programmi järel palume koolis meelde tuletada ja üle arutada, mida õppisite programmil ja mis oli kõige huvitavam 

 

Ohutus ja selle tagamine 

Õppekeskkond TÜ loodusmuuseumis ja botaanikaaias on tänapäevane, turvaline ja ohutu. Programmide (sh ka väliprogrammi alguses) tutvustab juhendaja grupile programmi kava ja reegleid (sh ohutust ja käitumisreegelid) ning juhendaja koos õpetajaga jälgib nendest kinnipidamist.  

 

Tagasiside 

Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult paberkandjal programmi lõpus. 

Kirjeldavad märksõnad:

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Lisainfo:

TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.  

Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Õuesõppe tundide puhul palun arvestada riietumiselja ja jalanõude valikul  ilmastikuga. Muuseumis on riidehoid, kuhu saab jätta oma riided, muuseumi ja õppeklassi tegevused toimuvad välisjalanõudes. 

Õppeprogrammi info ja tellimine: Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu, Vanemuise 46,loodusmuuseum@ut.ee, tel 737 6076, www.natmuseum.ut.ee

 

Läbiviimise koht:

TÜ loodusmuuseum

Läbiviimise asukoht:

58.373517025786, 26.7162334

Programmi läbiviija:

Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani 

Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.  

Kogemus. Töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005. TÜ loodusmuuseumis alates 2006. aastast loodushariduse koordinaator: keskkonnaprogrammide koostamine ja juhendamine, õppematerjalid, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused. Tamme Gümnaasium zooloogiakursus. 

 

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

1) Sissejuhatus 5 min.  

Tutvustatakse programmi ajakava ja käitumisreegleid. 

 

2) Eesti kalade tutvustus, elustiku kaitse, loodushoid ja jätkusuutlik eluviis. Vestlus. Arutelu. 45 min  

Kalade sise- ja välisehitus ning tunnused, kalade klassi eripärad ja kohastumised eluks vees, kalade levik, sigimine ja ränded (siirdekalad), võõrliigid, kalade mitmekesisus ja kaitse, kalapüük, kalade alamõõdud ja püügikeeluajad, igaüheõigus, harrastuspüügi õigus, kalapüügi eeskirjad ja kalakaitse. Arutelu õpilaste kogemustest kalapüügil ja kalanduses, kalapüügi piirangutest, keskkonnaprobleemidest ja inimeste osast keskkonnamuutustes. Arutletakse looduskaitse tähtsust, kuidas loodushoidlikult ja jätkusuutlikult käituda, millistes elupaikades kalad elavad ja kuidas seostub see nende vajaduste ning eluviisiga. Oluline on looduslike elupaikade säilimine ja kaitsemine, et erinevad kalaliigid saaksid vastavalt oma eluviisile elada, toituda ja paljuneda. Küsimused: miks on kaladel ajalised püügipiirangud ja alammõõdud; miks mõjutab elupaikade muutumine või saastumine kalade elutingimusi. 

 

3) Praktiline Eesti kalade vaatlus (tunnused, liigid, sise-  ja välisehitus). 40 min.  

Praktiline õpe töölehtega õppeklassis, ülesanded rühmatööna. Kala siseehitus ja lahkamine, kalade vaatlus, uurimine ja määramine – liigid ja olulised tunnused. Vaatluse all on 10–12 kalaliiki. Kalade määramine infolehtede ja määraja abil, kalade mõõtmine ja uurimine, saab vaadata soomust ja joonistada binokulaari all. Aktiivne kokkuvõte ja arutelu kalade määramisest uurimisest töö lõpus rühmadega.  

 

4) Tutvumine maailma huvitavate kaladega TÜ loodusmuuseumi ekspositsioonis. 45 min. Ülesanne otsida  ja uurida rühmatööna TÜ loodusmuuseumis maailma huvitavaid kalu maailma eri paigust. Kalade ekspositsioonis on erinevad maailma kalad, kellest paljud ei ela Eestis (haid ja raid, karpkalalised, meripuugilised, ahvenalised, tursalised, lestalised, sõõrsuud jt). Iga rühm vaatleb ja uurib elupaika, levikut ja eluviisi, tunnuseid, kaitset, mis seltsi ta kuulub ja huvitavat infot kolme kala kohta muuseumis ja teeb neist ühe või kahe kohta tutvustuse teistele rühmadele esitamiseks. Valiku uuritavatest kaladest saab rühm juhendajalt. Kokkuvõte toimub muuseumi ekspositsioonis rühmade poolt teistele õpilastele ühe või kahe uuritud kala tutvustuse ja aruteluna. Lõpuks arutatakse õpilastega, mis kalad olid huvitavad ja milliste kohta kuuldi põnevat infot. 

Viimati uuendatud: