Programmi käigus uuritakse elurikkust mikromaailmas, vaadeldakse mikroskoobi abil mikropreparaate erinevatest elurühmadest ja õpitakse ise preparaati valmistama. Õpilase tutvuvad mikroskoobi ehituse ja tööpõhimõtetega. Õpilased teevad praktilisi ülesandeid mikroskoobiga ja vormistavad vaadeldud objektidest mikromaailma piltidega raamatu. Arutatakse looduse kaitset, loodushoidlikku ja jätkusuutlikku eluviisi. Programm toimub muuseumi õppeklassis, lõpuosas on loodusmuuseumi külastus.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1. Loodusõpetus
2.1.3 Õpitulemused
6 klassi lõpetaja:
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
13) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
27) põhjendab olmejäätmete sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;
Lisa 14 Läbiv teema:
2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
Programmis õpitakse tundma l erinevatest rühmadest loomade ja taimede ehitust, eluviisi ja elupaiku, tutvutakse nende kaitsega, ehituse ja keskkonnaprobleemidega seostamine annab teadmisi elustiku mitmekesisuse kaitseks, loodushoidliku suhtumise kujundamiseks ja jätkusuutlikuks eluviisiks ning toimimiseks. Olles rohkem teadlik loomade ja taimede ehitusest mikroskoobi uurimuslike ülesannete abil saab olulisi ja huvitavaid teadmisi nende eluviisist ja elupaikadest ning nende vajadustest ja kaitsest.
Loodusõpetuse lõimimine muude õppeainetega (lugemine, kirjutamine, kirjeldamine (eesti keel), vesikirbu pikkuse hindamine ja mõõtmine (matemaatika), liikumine (kehaline kasvatus), joonistamine (kunstiõpetus)
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega
Praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu mikroskoobiga mikroobjekte uurides, suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja kujunevad säästva eluviisi harjumused ning loodushoidlikud hoiakud. Loomade ehituse uurimine, eluviisi ja elupaikade tundmine ja praktilised ülesanded annavad teadmisi elustiku mitmekesisuse kaitseks, jätkusuutlikuks eluviisiks ja toimimiseks.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid
Rühmatöö või individuaalne töö, vaatlused, võrdlemine, mikrobjektidega raamatu valmistamine ja joonistamine, mikroskoobiga uurimine, püsipreparaadid, preparaatide ise tegemine, praktilise töö käigus tekkinud prügi sorteerimine, mikroskoobis vaadeldavatest objektidest fotodega esitlus, kokkuvõte rühma ülesannetest ja vaatlustest.
Kasutatavad vahendid ja materjalid
Püsipreparaadid ja objektid vaatlemiseks, salvrätikute ribad puhastamiseks ja kuivatamiseks, veenõu, kraan ja kraanikauss õppeklassis, pikendusjuhtmed 10 mikroskoobi ühendamiseks õppeklassis, Mikroskoobid (1–10), binokulaarid (2), alus- ja katteklaasid (15), pintsetid, skalpellid, pipetid, prepareerimisnõelad, muud alused (Petri tassid) ja purgid (vann), fotod objektidest ja nende ehitusest (esitlus), A4 paber rühmale, kirjutusalused, liimid, käärid, pliiatsid mikroobjektide raamatu valmistamiseks, luup, klammerdaja ja klambrid.
Juhis õpetajale:
Õpetaja roll
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Enne programmi pole õpetajal vaja teha eeltööd. Palume õpilasi eelnevalt
informeerida, et minnakse mikromaailma programmile, kus uuritakse ja õpitakse tundma
mikroorganisme. Programmi järel palume koolis meelde tuletada ja üle arutada, mida õppisite programmil ja mis oli kõige huvitavam.
Ohutus ja selle tagamine
Õppekeskkond TÜ loodusmuuseumis ja botaanikaaias on tänapäevane, turvaline ja ohutu. Programmide (sh ka väliprogrammi alguses) tutvustab juhendaja grupile programmi kava ja reegleid (sh ohutust ja käitumisreegleid) ning juhendaja koos õpetajaga jälgib nendest kinnipidamist.
Tagasiside
Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult programmi lõpus.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Õuesõppe tundide puhul palun arvestada riietumisel ilmastikuga. Muuseumis on riidehoid, kuhu saab jätta oma riided, muuseumi ja õppeklassi tegevused toimuvad välisjalanõudes.
Info ja tellimine: koduleht https://natmuseum.ut.ee/et/oppeprogrammid ; e-post loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.373517025786, 26.7162334
Programmi läbiviija:
Juhendaja
Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.
Kogemus. Töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005. TÜ loodusmuuseumis alates 2006. aastast loodushariduse koordinaator: keskkonnaprogrammide koostamine ja juhendamine, õppematerjalid, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused. Tamme Gümnaasiumi zooloogiakursuse juhendaja.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1 . Sissejuhatus. Mikroskoobi ehituse ja töö tutvustamine (õppeklassis). 15 min.
Tutvustatakse ajakava ja töökorraldust, ohutust ja käitumisreegleid, mikroskoobi ehitust ja töötamise põhimõtteid.
2. Mikropreparaatide vaatamine, preparaatide tegemine. (õppeklassis) 90 min.
Mikroloomade vaatlus. Mikroloomade ja taimede püsipreparaatide uurimine mikroskoobis (raku ehitus, ühe- ja hulkraksed loomad, kingloom, vesikirp, liblika ja mesilase suu osad, vihmaussi ristlõige, taimelehe ehitus, pärna ristlõik jm). Lihtsamate preparaatide ise valmistamine taimest (sibula kattekude, taimelehel õhulõhed). Uurimise käigus valmib igal rühmal mikromaailma joonistatud või kleebitud piltidega raamat uuritud objektidega. Abiks on ka piltidega määraja objektidest. Ise koostatud raamatu võtavad õpilased kaasa. Töö toimub mikroskoobi juures kahe kuni kolmekesi rühmas, oleneb grupi suurusest.
Kokkuvõte praktilisest tööst toimub iga ülesande lõpus. Praktilise töö tulemusel tekkinud prügi sorteeritakse. Arutatakse loodushoidu ja jätkusuutlikku eluviisi ning jäätmete vähendamise ja taaskasutuse tähtsuse üle.
Mikroskoobis loomade ja taimede vaatluse ja uurimise kaudu suureneb teadlikkus loomade elurikkusest, nende ehitusest, eluviisist ja elupaikadest. Näiteks veeselgrootute vaatlusel räägime nende eluviisist, liikumisest ja hingamisest, nende olulisustest seostest vee toiduahelates, taimede puhul arutame, miks on taimed väga tähtsad kogu maa elustikule ning liblika suu ehituse vaatlemisel arutame nende eluviisist ja seostest toitumisega ning palju muud huvitavat. Olles teadlik loomade ja taimede ehitusest mikroskoobi uurimuslike ülesannete abil, saab teadmisi nende eluviisist ja elupaikadest ning nende vajadustest ja kaitsest.
3. Loodusmuuseumiga tutvumine. 30 min.
Vaatleme selgrootuid muuseumi ekspositsioonis. Ülesanded: märkige raamatusse viis selgrootut, keda tutvustatakse loodusmuuseumis: jõekarp, kiritigu, meritäht, triiplutikas ja karukimalane; täpsustage, mis värvi need loomad on; kes neist on kõige väiksem. Räägime nende ehitusest ja eluviisist.
Kokkuvõte tehakse koos õpilastega: mis jäi meelde ja mida huvitavat avastasime tänases programmis ja TÜ Loodusmuuseumis.