Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased lühidalt mineraalide ja kivimitega (tardkivimid, settekivimid, moondekivimid) ning nende tekke ja määramistunnustega. Tutvustatakse püriiti, kaltsiiti, dolomiiti, kvartsi, malahhiiti, galeniiti, hematiiti, lubjakivi, põlevkivi, graniiti, kilta, gneissi, marmorit, savi, turvast jt mineraale, kivimeid ning setteid. Tutvustatakse ka Eesti maavarade kaevandamise ja  kasutamisega seotud probleeme. Arutatakse elurikkuse ja elupaikade kaitset, loodushoidlikku ja jätkusuutliku eluviisi. Binokulaarmikroskoobiga ja luubiga vaadatakse mineraale ja kivimeid. Ekspositsioonil põhinevate ülesannete käigus kinnistatakse omandatut. Programmi käigus täidetakse tööleht. Programm toimub muuseumi õppeklassis ja näitusesaalides.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Põhikooli riiklik õppekava 

Lisa 4. Ainevaldkond Loodusained 

2.4. Geograafia 

2.4.3. Õpitulemused 

Geoloogia 

Õpilane: 

3) iseloomustab ja võrdleb setteid ning eri tekkeviisiga kivimeid, teab nende kasutamise 

võimalusi; 

4) teab murenemise tähtsust looduses, seostab murenemise kivimite omaduste ja kiimaga; 

5) seostab kivimite ja setete, sh maavarade paiknemise ja tekke Eesti geoloogilise ehitusega; 

 

Õppeainete lõiming - programm on seotud keemiaga (mineraalide-kivimite koostis, maavarade kasutamine), matemaatikaga (sümmeetria kristallide kuju määramisel). 

 

Lisa 14 2. Läbiv teema:  “Keskkond ja jätkusuutlik areng” -  taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 

 

Käsitletakse   lühidalt Eesti maavarade (põlevkivi, paekivi ja turba) kaevandamise ja  kasutamisega seotud keskkonna-alaseid probleeme (elupaikade vähenemine, jäätmed ja prügi looduses, elurikkuse vähenemine jm), olmejäätmete sortimist - metalli ja plastiku taaskasutus on võimalus maavarade säästlikumaks  kasutamiseks. Kujundatakse arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest. Inimese mõjudega seostamine annab teadmisi elustiku mitmekesisuse kaitsmiseks, loodushoidliku suhtumise kujundamiseks ja  jätkusuutlikuks eluviisiks ning toimimiseks.  

Teaduspõhisus ja seosed 

Programm lähtub teaduslikust maailmavaatest. Programm laiendab ja täiendab riiklikus õppekavas kirjeldatud teadmisi-oskusi Eesti mineraalide ja kivimite, sh Eesti maavarade  kohta.  Mineraalide, kivimite ja setetega  seonduvad maavarade (sh  põlevkivi, paekivi, turvas) kaevandamise, kasutamise ja keskkonnakaitse teemad, mis haaravad nii majanduslikku, looduslikku, sotsiaalselt kui ka kultuurilist keskkonda. 

 

Õpitulemused:

Õpilased teavad mineraalide ja kivimite määramistunnuseid, tunnevad Eesti olulisemaid mineraale, setteid ning kivimeid – need on ühtlasi ka meie olulisemateks maavaradeks. Programmi käigus käsitletakse lühidalt Eesti maavarade ( näiteks põlevkivi, paekivi ja turba) kaevandamisega seotud keskkonna-alaseid probleeme, mille tulemusena suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja arusaamine varude säästvast kasutamisest. Suurendatakse teadlikkust olmejäätmete sortimiseste - metalli ja plastiku taaskasutusest kui võimalusest maavarade säästlikumaks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks. Kujundatakse arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus

Meetodid ja vahendid:

Õppemeetodid  

Vaatlused, võrdlemine, töölehe täitmine, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu ja kokkuvõte. 

Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid 

Mineraalide ja kivimite õppekogu, binokulaarmikroskoobid, luubid. Abimaterjal õpilastele, töölehed, kirjutamisalused, pliiatsid. Geoloogiasaali mineraalide ja kivimite vitriinid.  

Juhis õpetajale:

Õpetaja roll 

Saatvalt õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õpetajal palume õpilasi eelnevalt teavitada et minnakse muuseumisse mineraalide-kivimite programmile. Programmi järel saab teemast rääkida geograafia või keemia tunnis. 

 

Ohutus ja selle tagamine 

Õppekeskkond TÜ loodusmuuseumis ja botaanikaaias on tänapäevane, turvaline ja ohutu. Programmide alguses tutvustab juhendaja grupile programmi kava ja reegleid (sh ohutust) ning juhendaja koos õpetajaga jälgib nendest kinnipidamist. 

  

Tagasiside 

Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult paberkandjale programmi lõpus.   

 

Kirjeldavad märksõnad:

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Lisainfo:

TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused. 

Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. 

Info ja tellimine:  TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia koduleht https://natmuseum.ut.ee/et/oppeprogrammid; e-post loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076 

 

Läbiviimise koht:

TÜ loodusmuuseum

Läbiviimise asukoht:

58.373517025786, 26.7162334

Programmi läbiviija:

Loodusmuuseumi juhendaja Tõnu Pani 

Haridus. TÜ geoloogia, MSc TÜ geoloogia.  

Kogemus. Töötanud TÜs alates 1979. TÜ-s õppetöö: loengud ja praktikumide juhendamine, 1980–1984 ka Tartu loodusmaja geoloogiaringi õpetaja. Alates 1979. aastast TÜ geoloogia/loodusmuuseumis ekskursioonid, õppeprogrammide läbiviimine ja väljatöötamine, koolitused õpetajatele. 

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

1. Sissejuhatus programmi, töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine. 5 min. 

Tutvustatakse töökorraldust, reegleid ja ajakava.   

 

2. Mineraalide, kivimite, setete ja nende määramistunnustega tuvumine õppeklassis. 60 min 

Juhendaja tutvustab mineraale, kivimeid, setteid; mineraalide määramistunnuseid. Igal õpilasel on mineraal mille määramistunnuseid vaadata. Õppekogus olevate mineraalide ja kivimite vaatamine binokulaarmikroskoobiga ja luubiga ja nende määramistunnuste õppimine. Õpilased saavad ka vastava abimaterjali. Tutvustatakse püriiti, kaltsiiti, dolomiiti, fluoriiti, kipsi, kvartsi, malahhiiti, galeniiti, hematiiti, lubjakivi, põlevkivi, graniiti, kilta, gneissi, marmorit, savi jt mineraale ning kivimeid. Õpilased saavad ka vastava abimaterjali. Tutvustuse käigus käsitletakse lühidalt Eesti maavarade kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme ja arutletakse nende ressursside säästliku ja jätkusuutliku kaevandamise ja kasutamise ning keskkonna  taastamise teemadel. Arutatakse taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise ning Eesti keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste üle.  

 

3. Töölehe ülesannete lahendamine. 60 min. 

 Töölehe täitmist alustatakse õppeklassis ja töö jätkub loodusmuuseumis geoloogia püsinäitusel. Tööleht täidetakse individuaalselt, igaühel on oma tööleht. Eesti mineraalide ja kivimitega tutvumisel ja töölehtede küsimustele vastuste leidmisel aitab juhendaja. Töölehe ülesannetena vaadeldakse mineraalide omadusi (värv ja kuju), muuseumi püsinäitusel otsitakse Eesti mineraale, viiburgiiti, marmorit ja vastatakse teistele küsimustele. Töölehe küsimustele saab vastuseid nii õppimise käigus, õpilastele jagatud abimaterjalist kui ka muusemi vitriinidest. Töölehe küsimuste vastused aitavad kinnistada õpitut. 

 

4. Kokkuvõte. 10 min. 

Programmi lõpus vaadatakse üle, korratakse ja arutatakse töölehtede vastuseid koos õpilastega. 

Viimati uuendatud: