Sissejuhatus (5 min)
Esmalt tervitatakse teineteist ning sõlmitakse kokkulepped. Õpilased istuvad 3-4-liikmelistesse gruppidesse. Toimub lühike sissejuhatus teemasse ning tutvustatakse, töövahendeid ja -käiku. Kõik õpilastele vajalikud töövahendid on eelnevalt laudadele laotatud.

Programmi põhiosa (45 min)

Esmalt saavad õpilased ülesandeks mõelda, mis aastaaeg praegu on ning kuidas seda ära tunda. Neil on grupi peale laual 4 eri värvi kaarti, mis tähistavad erinevaid aastaaegasid. Nende peal ei ole kirjas kevad, suvi, sügis või talv, vaid vastavale aastaajale iseloomulik päeva pikkus, temperatuur, sademete hulk ja üks iseloomulik tunnus. Õpilaste ülesandeks on mõelda, milline kaart neist sobib praegust aastaaega kirjeldama. Õpetaja palub oma valiku üles tõsta ning sellele järgneb lühike arutelu. (3min)

Seejärel luuakse laual olevatest esemetest praegusele aastaajale vastav stseen ehk pilt sellele iseloomulike tunnustega. Rühmade pilte võrreldakse omavahel ning õpetaja lisab enda tahvlile need tunnused, mis kõigil olid ühiselt pildile pandud (nt sügisel värvunud lehed). Arutletakse nende tunnuste üle, mis rühmadel erinesid, nt kui talvel rähn mõnel pildil on ja mõnel ei ole, siis õpilased põhjendavad, miks nad selle valiku tegid. Õpetaja selgitab juurde, et rähn on paigalind ja võib pildil olla, aga kui õpilase selgitus puudutab hoopis seda, et nugis oli rähni minema ajanud, siis põhjendusena sobib ka see. Selle arutluse eesmärk on, et õpilased ise tooksid välja sellele aastaajale iseloomulikke tunnuseid ning õpetaja vajadusel korrigeerib ning suunab küsimustega. Mõned ekslikud elemendid aastaaegade juures võivad olla seostatavad aga kliimamuutustega. Sellisel juhul pööratakse nendele jooksvalt tähelepanu. Alustatakse alati aastaajast, mis parasjagu käsil on. (10 min)

Edaspidi on õpilastel stseeni loomise käik selge ning selle peale kulub vähem aega. Tõstetakse üles järgmist aastaaega kirjeldav värviline kaart, luuakse järgmine pilt ning sellele järgneb arutelu. (3x10 min) 

Kui on näha, et õpilaste tähelepanu hakkab hajuma, tehakse vastavalt vajadusele liikumismänge. Muuseumiõpetajal on kaasas iga aastaaja kohta mõni objekt muuseumi õppekogust, mida õpilastele valikuliselt vastavalt arutelule näidatakse. Iga aastaaja kohta võetakse umbes 10 minutit.

Kirjeldused eri aastaaegadest:

Kevadel tuleb juttu pungadest, taimede õitsemisest, kuklastest ja kuidas nad taimede seemneid metsa all laiali veavad, paiga- ja rändlindudest, pesakuhila käikudesse soojust viivatest töösipelgatest, nugise poegadest ja rähni pesaehitusest. (vajadusel mängime toiduahela koostamise liikumismängu, kus õpilased moodustavad 4-lülilised toiduahelad stseenides kasutatavatest tegelastest) 

Suve stseeni arutelus suunab õpetaja fookuse sipelgatele, kes töötavad erinevate ülesannete kallal nagu pesakuhila ehitamine, pesa kaitsmine, toidu otsimine, munade, vastsete ja nukkude eest hoolitsemine, uue territooriumi avastamine ja pulmalend. Lisaks tuleb juttu ka sellest, kuidas imetajad oma poegade ja linnud oma tibude eest hoolitsevad ja kuidas sinililled küll ei õitse, aga on sellegipoolest elus. 

Sügisel värvuvad lepa lehed kollaseks, rändlinnud lendavad ära, sipelgad muutuvad uimasemaks ja aeglasemaks, nugised ja rähnid on aktiivsed. (vajadusel mängime rähni toitumisega seotud liikumismängu, kus õpilased hääletavad "sööb" või "ei söö" kehaliste liigutustega, nt kükki, püsti)

Talvel suur osa elusorganismidest säästavad energiat ja puhkavad, sh sinilill ja sipelgad sügaval maa all. Rändlinnud on ära lennanud, nugis ja rähn on aktiivsed. Talve stseeni juures laseme õpilastel katsuda talve- ja suvekarvas nugise topiseid (vajadusel mängime liikumismängu, kus oleme nugised ja raputame ning pühime endalt talvekarva maha).

Kokkuvõte (10 min)

Kui aastaring on läbitud, võtame tunni koos õpilastega kokku. Täpne meetod sõltub tundi läbiviiva muuseumiõpetaja heaksarvamisest. Näiteks võib tunni lõpetada järgmiselt - laseme õpilastel hetkeks vaikuses mõelda selle üle, millistele muutustele looduses tähelepanu pöörata. Õpilased, kes soovivad, saavad vastata. Lisaks küsime küsimuse, mida uut nad tunni jooksul veel teada said ning õpilased vastavad.