Õppeprogramm „Eesti kalad“ tutvustab Eestis elavaid kalaliike, nende kohastumusi ning kalade tähtsust inimese jaoks.
Programmi esimeses osas tutvuvad õpilased pildiprogrammi abil Eesti kalade mitmekesisusega. Nutivahendite toel õpitakse kalaliike määrama erinevate välistunnuste alusel, nagu uimede kuju ja paiknemine, kehakuju, värvus ning mustrid. Pildimaterjali alusel seostatakse kalade välisehitus nende elupaiga ja liikumisega.
Programmi teises osas keskendutakse kalade välis- ja siseehitusele. Õpilased õpivad kalu määrama, mõõtma ja kaaluma ning tutvuvad nende kalade välisehitusega. Tehakse soomusproov, mille abil õpitakse määrama kalade vanust. Kalade lahkamisel uuritakse siseelundeid ning õpitakse määrama kalade sugu. Töö toimub paarides ning selle käigus täidetakse tööleht.
Programmi kolmandas osas tutvustatakse kalade kasutamist inimese poolt. Esitluse ja näitvahendite abil tutvutakse erinevate kalapüügivahenditega. Seejärel osalevad õpilased rollimängus, kus 3–4-liikmelistes rühmades käsitletakse kaladega seotud rolle, nagu harrastuskalur, kutseline kalur, kalakaitseinspektor, kokk ja kalagiid. Rollimäng aitab mõista erinevaid vaatenurki ning seoseid looduse hoidmise ja inimtegevuse vahel. Programm lõpeb kalavõileibade valmistamise ja maitsmisega, mille käigus väärtustatakse kohalikku kala kui tervislikku ja kestlikku toiduallikat.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab järgmisi bioloogia õppekava III kooliastme õpitulemuste saavutamist:
p 2.2.3.
Selgroogsete loomade tunnused
Õpilane
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.
Õpitulemused:
Õpilane tunneb ära tavalisemad kalaliigid.
Õpilane seostab kalade meelte toimimist nende elukeskkonnaga.
Õpilane oskab kala lahata ja tema sugu kindlaks teha.
Õpilane teab, miks peab kalu mõõtma ja soomusproovi võtma, oskab anda hinnangut kala vanusele.
Õpilane teadvustab kalade rolli meie elus ning väärtustab kala kui toiduainet.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid:
- praktilised määramisharjutused nutimäärajate abil;
- piltide analüüs (kalapiltide järgi elupaiga, toitumise jt kohastumuste hindamine).
- kala praktiline uurimine (välis- ja siseehituse kirjeldamine, mõõtmine ja kaalumine, soomusproovi võtmine, kala vanuse hindamine tema pikkuse ja kaalu järgi)
- rollimäng
Vajalikud vahendid: kalad, neid tutvustav slaidiprogramm, kandik, käärid, skalpell, kaal, joonlaud, mikroskoop, kalade õpimapp, skeem kalade lahtilõikamisest, skeem kalade siseelunditest, tabel kalade kasvukiiruse ja vanuse seostest, kätepaber, kummikindad, töölehed ja rollimängu juhendid, kalapüügivahendite näidised.
Juhis õpetajale:
Palume lapsed ette valmistada värskete kaladega kokkupuutumiseks ja nende lahtilõikamiseks. Programmis saavad osaleda ka erivajadustega lapsed, kellel ei ole füüsilist liikumispuuet. Palume õpetajal õppetegevust jälgida ja vajadusel õpilasi abistada.
Oluline on, et lapsed oleksid hommikust söönud. Vajadusel saame teha söögipausi enne programmi algust või selle keskel. Kaasa võiks võtta veepudeli ja väikese ampsu. Peale programmi lõppu palume õpetajal täita registreerimislehe ja vabas vormis tagasiside ankeedi. Viimast kasutatakse programmi sisu parandamisel. Kõik õppevahendid on looduskeskuse poolt. Programmi keskel on lõunapaus (20-30 min), mis lisandub õppeprogrammi ajale.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.221394394923, 23.678790790076
Programmi läbiviija:
Marko Valker - Nõva looduskooli juhendaja. Marko Valkeril on pedagoogiline haridus (põhikooli loodusteaduste õpetaja, Tartu Ülikool). Marko Valker on töötanud loodushariduse spetsialistina Tartu Loodusmajas, Keskkonnaametis ja Silma Õpikojas. Tal on õppeprogrammide juhendamise kogemus alates 2002. aastast. Ta on koostanud erinevaid keskkonnateemalisi õppematerjale ja veebilehti.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus (15 min)
Programm algab tutvumisega juhendaja ja kavandatavate tegevustega. Ühiselt vaadatakse üle käitumis- ja ohutusreeglid. Vestluse käigus selgitatakse välja õpilaste eelteadmised kalade kohta.
2. Kalade mitmekesisus ja kohastumised (45 min)
Õppeklassis tutvutakse pildimaterjali abil kalade välisehituse, liikumise ja hingamisega. Õpilased töötavad paarides ning kasutavad nutimäärajat kalaliikide määramiseks. Iga liigi puhul tehakse järeldusi kala kehakuju, elupaiga ja toitumise seoste kohta.
3. Kalade välis- ja siseehitus (60 min)
Juhendaja teeb sissejuhatuse ning tutvustab praktilise töö käiku ja ohutusnõudeid. Õpilased töötavad paarides, kus igale paarile on ette nähtud üks kala. Töölehe abil vaadeldakse kalade välisehitust ja tehakse märkmeid küljejoone, lõpusekaane, lõpuste, soomuste, uimede ja suu kuju kohta. Seejärel kalad kaalutakse ja mõõdetakse vastavalt juhendile, võetakse soomusproov ning kala lahatakse. Töölehele märgitakse kalade siseelundid ja nende ülesanded.
4. Kalade tähtsus inimese elus (45 min)
Õpilased tutvuvad erinevate kalapüügivahenditega (videomaterjal ning levinumate harrastuspüügi vahendite näidised. Rühmatööna uurivad õpilased erinevaid infoallikaid ning tutvustavad klassikaaslastele kaladega seotud valdkondi, nagu kutseline ja harrastuslik kalapüük, kalakaitse, kalandusturism ja kalatoidud. Arutletakse kalade kasutamise ja kaitse tasakaalu üle. Tegevuse lõpetab ühine praktiline osa – kalavõileibade valmistamine ja maitsmine.
5. Kokkuvõte ja tagasiside (15 min)
Programmi lõpus hinnatakse õpilaste teadmisi lühikese valikvastustega testi abil ning kogutakse tagasisidet õpitu ja tegevuste kohta