Programmi esimene osa toimub Nõva Looduskoolis. Vaatame pildiprogrammi põhjaveest ning arutleme, kuidas see maa sees liigub. Selgitame karsti teket ning tutvume erinevate karstinähtustega.
Õpilased töötavad rühmades ja viivad läbi praktilise töö „Maastikuakvaarium“. Läbipaistvasse nõusse paigutatakse erinevaid pinnasekihte (muld, liiv, kruus) ning kujundatakse „kaev“. Nõusse vett lisades uuritakse, kuidas vesi läbi pinnase liigub ja kuidas see kaevuni jõuab. Katse aitab mõista põhjavee kujunemist ja selle haavatavust.
Seejärel tutvutakse ERR-i uudisloo abil Salajõe veeprobleemidega. Rühmatööna teevad õpilased ettepanekuid, kuidas põhjavee reostumist ennetada ja vett paremini kaitsta.
Programmi teises pooles toimub õpperetk Salajõe karstialale, kus asub üks meie tuntumatest karstialadest. Matka käigus läbitakse neeldumisala, vaadeldakse karstilehtreid, jõe maa-alust lõiku ning Tiberna allikat, kus vesi uuesti maa peale tuleb. Retke jooksul seostatakse maastikul nähtavad objektid varem õpituga. Õpilased täidavad matkarajal töölehte, mille abil õpitakse tundma karstiala eri osi ja nende omavahelisi seoseid.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm aitab saavutada järgmisi põhikooli II astme õpitulemusi
p. 2.1.3.
6. klassi lõpetaja
2) leiab infot objektide ja nähtuste kohta, hindab info usaldusväärsust õpetaja abiga, koostab ja esitab valitud teemal ülevaateid (maailmaruum, looduskatastroofid, kodukoha järv/jõgi, looduskaitsealune liik/objekt, erinevad piirkonnad maailmas jms);
19) selgitab, kuidas kujuneb põhjavesi, ning põhjendab selle kaitsmise vajadust; kirjeldab joogivee saamise võimalusi;
Õpitulemused:
- selgitab põhja- ja pinnavee kulutavat tegevust maapinnas;
- teab, milline on erinevate maa sees olevate sette- ja kivimikihtide läbilaskmisvõime;
- tunneb ära erinevad karstivormid ja oskab neid märgata looduses;
- toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta põhjaveele.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid
- praktiline töö (maastikuakvaarumi eksperiment)
- rühmatöö (veeprobleemide teadvustamine ja lahenduste otsimine, kasutades ajakirjanduslikke infoallikad)
- töölehe täitmine
Vahendid: pildiprogramm "Karst", läbipaistev akvaarium, lehter, vesi, suhkur, liiv, kruus, muld, tööeht, kirjutusalus, rühmatöö juhendid
Juhis õpetajale:
Palume õpetajal teavitada lapsevanemaid, et oluline on selga panna ilmastikule vastav riietus. Laps tunneb end mugavalt ja saab õppetööle keskenduda ainult piisavalt sooja ja tuult pidava riietusega. Salajõe karstialaga tutvumiseks on vajalikud kummikud. Programmis saavad osaleda ka erivajadustega lapsed, kellel ei ole füüsilist liikumispuuet. Kaasasolevalt õpetajalt ootame laste eelnevat häälestamist õppetööle ja vajadusel abi hariduslike erivajadustega lastega tegelemisel.
Oluline on, et lapsed oleksid hommikust söönud. Vajadusel saame teha söögipausi enne programmi algust või selle keskel. Kaasa võiks võtta veepudeli ja väikese ampsu. Peale programmi lõppu palume õpetajal täita registreerimislehe ja vabas vormis tagasiside ankeedi. Viimast kasutatakse programmi sisu parandamisel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmi toimumiseks on vajalik bussitranspordi olemasolu. Sõit looduskoolist kestab u 30 min. Kui kool soovib lõunapausi pidada, siis see aeg lisandub programmi kestvusele.
Palume riietuda ilmastikule vastavalt ning jalga panna kummikud. Liigume kohati ebatasasel maastikul ja jõe kaldal (ettevaatust).
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.221363664584, 23.678408361276
Programmi läbiviija:
Marko Valker - Nõva looduskooli juhendaja. Marko Valkeril on pedagoogiline haridus (põhikooli loodusteaduste õpetaja, Tartu Ülikool). Marko Valker on töötanud loodushariduse spetsialistina Tartu Loodusmajas, Keskkonnaametis ja Silma Õpikojas. Tal on õppeprogrammide juhendamise kogemus alates 2001. aastast. Ta on koostanud erinevaid keskkonnateemalisi õppematerjale ja veebilehti.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Programmi sissejuhatus (10 min). Juhendaja tutvustab lastele ennast ja päeva ülesehitust. Räägime üle kodukorra ja looduses liikumise reeglid.
- Põhjavesi ja karstinähtused (Nõva looduskooli õppeklassis 50 min). Sissejuhatuses selgitatakse õpilastele, millised tegevused programmis neid ees ootavad. Ühiselt vaadatakse pildiprogrammi programmi põhjavee mõjust settekivimitele, karsti tekkest, näidetest erinevate karstivormide kohta. Rühmatööna viiakse läbi eksperiment, mis iseloomustab karsti teket. ERR-i uudisloo vahendusel tutvutakse Salajõe küla varasemate veeprobleemidega. Rühmatööna püütakse leida viise, kuidas leida tasakaal maavarade kasutamise ja põhjavee kaitsmise vahel.
- Sõit Salajõe karstialale (30 min)
- Õppekäik Salajõe matkarajal (50 min). Liigume mööda Salajõe maa-alust ja maapealset lõiku. Vaatleme karstinähtuseid: Salajõe neeldumisala, karstilehtreid ning allikat, kus jõgi uuesti maa peale tuleb. Õpilased täidavad retkel töölehe, tehes maastikuvaatlusi ning kasutades info leidmiseks matkaraja infotahvleid. Retke käigus kinnistatakse põhjavee kaitsmisega seotud teadmisi.
- Kokkuvõtted ja tagasiside (10 min). Juhendaja teeb kokkuvõtte, aitab kinnistada õpitud mõisteid ja küsib lastelt tagasisidet.