Programm tutvustab õpilastele teadusliku uurimistöö põhietappe ning annab praktilise kogemuse eluslooduse uurimisel. Õpilased saavad ülevaate bioloogia kui teadusvaldkonna uurimisobjektidest ja -meetoditest ning õpivad, kuidas looduses kogutud andmeid teaduslikult analüüsida ja esitleda.
Programm algab õppeklassis, kus juhendaja tutvustab bioloogilise uurimistöö olemust, eluslooduse uurimise võimalusi ning teadusliku uurimistöö etappe. Seejärel töötavad õpilased 3–4-liikmelistes rühmades probleemülesannete kallal, mille käigus püstitatakse uurimisküsimus ja sõnastatakse hüpotees.
Pärast sissejuhatavat osa suundutakse bussiga ligikaudu 3 km kaugusele Metskonna puhkekohta. Välitöödel uurivad rühmad alustaimestikku kahes erinevas elupaigas. Õpilased kaardistavad taimestikku 1 × 1 meetri suurustes prooviruutudes, kirjeldades taimestiku katvust, liigirikkust, taimede kõrgust, arvukamaid liike ning keskkonnatingimusi. Uurimistöö dokumenteerimiseks tehakse fotosid nii taimekooslustest kui ka tööprotsessist.
Pärast välitöid naasetaks õppeklassi, kus õpilased sisestavad kogutud andmed Exceli tabelisse ning õpivad koostama lihtsamaid tabeleid ja graafikuid. Programmi lõpus vormistavad rühmad oma uurimistöö tulemused ja esitavad need lühikese ettekandena, harjutades nii teadusliku töö kokkuvõtmist ja esitlemist.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab Bioloogia õppekava III kooliastme järgmisi teadmisi, oskuseid ja hoiakuid
2.2.2.
3) kasutab bioloogiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit igapäevaelu probleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid langetades;
4) oskab sõnastada uurimisküsimusi, plaanida, korraldada ohutusnõudeid silmas pidades vaatlusi ja katseid, teha korrektseid järeldusi ning esitada saadud tulemusi suuliselt ja kirjalikult;
5) kasutab bioloogiainfo erinevaid allikaid, hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet, eristab seda mitteteaduslikest seisukohtadest ning kasutab teadusinfot probleeme lahendades;
Õpitulemused:
õpilane oskab
- sõnastada uurimisprobleemi ja hüpoteesi;
- tööjuhendi alusel koguda, töödelda ja analüüsida lihtsamaid loodusteaduslikke andmeid.
- leida seoseid erinevate keskkonnaparameetrite vahel
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid:
- uurimuslik õpe
Vahendid: joonlaud, mõõdulint, pliiats, kirjutusalus, töölehed, sülearvutid (vaja kaasa võtta), slaidiprogramm teadlusliku uurimistöö kohta
Juhis õpetajale:
Palume õpetajal teavitada lapsevanemaid, et oluline on selga panna ilmastikule vastav riietus. Laps tunneb end mugavalt ja saab õppetööle keskenduda ainult piisavalt sooja ja tuult pidava riietusega. Kummikuid ei ole vaja jalga panna. Programmis saavad osaleda ka erivajadustega lapsed, kellel ei ole füüsilist liikumispuuet. Kaasasolevalt õpetajalt ootame laste eelnevat häälestamist õppetööle ja vajadusel abi hariduslike erivajadustega lastega tegelemisel.
Oluline on, et lapsed oleksid hommikust söönud. Vajadusel saame teha söögipausi enne programmi algust või selle keskel. Kaasa võiks võtta veepudeli ja väikese ampsu. Peale programmi lõppu palume õpetajal täita registreerimislehe ja vabas vormis tagasiside ankeedi. Viimast kasutatakse programmi sisu parandamisel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.221376806429, 23.678323073037
Programmi läbiviija:
Marko Valker - Nõva looduskooli juhendaja. Marko Valkeril on pedagoogiline haridus (põhikooli loodusteaduste õpetaja, Tartu Ülikool). Marko Valker on töötanud loodushariduse spetsialistina Tartu Loodusmajas, Keskkonnaametis ja Silma Õpikojas. Tal on õppeprogrammide juhendamise kogemus alates 2002. aastast. Ta on koostanud erinevaid keskkonnateemalisi õppematerjale ja veebilehti.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi sissejuhatus (15 min). Juhendaja tutvustab lastele ennast ja edasisi tegevusi. Räägime üle õppetöö ja looduses liikumise reeglid.
Ülevaade teaduslikust uurimismetoodikast (õppeklassis 45 min). Programmi alguses tutvustatakse õpilastele teadusliku uurimistöö põhietappe: uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamist, andmete kogumist, analüüsi ning tulemuste esitamist. Õpilased saavad ülevaate bioloogiast kui uurimisvaldkonnast ning eluslooduse uurimise peamistest meetoditest. Õpilased moodustavad 3–4-liikmelised rühmad ning iga rühm sõnastab enne välitöödele suundumist oma uurimisküsimuse ja hüpoteesi.
Praktiline uurimistöö kahe koosluse võrdlemiseks (RMK Metskonna puhkekohas (90 min). Bussiga sõidetakse 3 km kaugusele Metskonna puhkekohta. Välitöödel uurivad õpilased alustaimestikku kahes erinevas elupaigas. Rühmad töötavad 1 × 1 meetri suurustes prooviruutudes, kus kaardistatakse taimestiku katvus, liigirikkus, taimede kõrgus ning arvukamad liigid. Samuti kirjeldatakse keskkonnatingimusi (nt valgus, niiskus, pinnas).
Iga rühm täidab vaatluslehed, kuhu märgitakse uurimisala kirjeldus ja kogutud mõõtmisandmed. Uurimistöö dokumenteerimiseks tehakse fotosid nii taimekooslustest kui ka tööprotsessist.
Tulemuste analüüs ja esitlemine (õppeklassis 90 min). Pärast välitöid õpilased õppeklassi, kus kogutud andmed sisestatakse Exceli tabelitesse. Õpilased õpivad adnmeid töötlema ning koostama nende põhjal lihtsamaid tabeleid, diagramme ja graafikuid. Ühiselt arutletakse, kas saadud tulemused kinnitavad või lükkavad ümber algselt püstitatud hüpoteesi.
Rühmad koostavad slaidiesitluse, mis sisaldab uurimisprobleemi ja hüpoteesi, vaatlusala kirjeldust, töö käiku ning tulemusi koos jooniste ja fotodega. Programmi lõpus teevad õpilased oma uurimistööst lühikese ettekande. Esitlus vormistatakse lõplikult kodus ning esitatakse bioloogiaõpetajale hindamiseks.
Kokkuvõte (10 min). Juhendaja teeb päevast kokkuvõtte ja küsib õpilastelt tagasisidet.