päike
pixabay.com

Õppeprogramm innustab kaasa mõtlema ja katsetades läbi proovima erinevaid looduse seaduspärasid. Kasutatakse LabQuesti andmekogujaid ja erinevaid andureid, millega andmeid kogudes saab uurida fotosünteesi toimumist, päikesekiirguse toimet ja tagajärgi ning mulla kvaliteeti. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel on erinev uurimisteema.

Katsete taustal arutletakse ökoloogilise tasakaalu ja loodussäästliku tarbimise teemadel. Arendatakse rühmatööd ning loovat mõtlemist. Järgneb saadud andmete töötlemine ja analüüs järelduste tegemiseks.

Programmiga alustatakse Loodusmajas, kuid mõõtmisi käiakse teostamas õues (vahetu kontakt loodusega). Toimuvad rühmatööd, mille tulemusi esitlevad õpilased programmi lõppedes.

Programmiga kinnistatakse õpitud materjali läbi praktilise tegevuse. Avastatakse, millist mõju avaldab päike elutegevuses Maal. Katsete käigus saadud kogemuse põhjal teadvustatakse ökoloogilise tasakaalu olulisusest. Pööratakse tähelepanu jäätmetekke probleemile ja sellega kaasnevatele ohtudele. Mõttearendus säästliku ressursikasutuse teemadel.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Programm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist gümnaasiumis:

Bioloogia: Bioloogia uurimisvaldkonnad:  2) kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist; 

Geograafia: Atmosfäär 4) teab kliimamuutusi põhjustavaid tegureid; 5) arutleb kliimamuutuste võimalike tagajärgede ning kliimamuutustega kohanemise võimaluste üle. 

Põllumajandus ja toidutootmine ning keskkonnaprobleemid:  4) arutleb muldade hävimise ja selle peatamise võimaluste üle.

Lõiming: bioloogia, geograafia

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng - Õpilased mõistavad, kuidas inimtegevus mõjutab ökosüsteeme ja kuidas on võimalik säilitada keskkonna tasakaalu tehes ise säästlikumaid valikuid.

Õpitulemused:

Õpilane teab:
millised on fotosünteesi mõjutavad tegurid;
kuidas arvutada UV indeksit;
kliimamuutusi põhjustavaid tegureid.
Õpilane oskab
sõnastada iseseisvalt hüpoteesi;
tuua näiteid abiootilistest teguritest;
teha tõenduspõhiseid järeldusi;
kavandada ja teha eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
arutleda kliimamuutuste võimalike tagajärgede ning kliimamuutustega kohanemise võimaluste üle.
Õpilane väärtustab
ühiskonna jätkusuutlikku säästlikku tarbimist, keskkonnaprobleemide märkamist ja mõistmist ning jätkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi väärtustamist;

Üldpädevused:

digipädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Metoodid: mõõtmiste teostamine, seoste loomine, analüüsimisoskus, rühmatöö, avastusõpe

Kasutatavad õppevahendid: Kasutatavad õppevahendid on juhendaja poolt (vernier seadmed 4 tk, CO2 andur, O2 andur, mulla ph sensor, mulla niiskuse andur, temperatuuriandurid, UVA andur, UVB andur)

Pliiatsid, töölehed - rühmadele

Juhis õpetajale:

 Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist. 

Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Ratastooliga juurdepääs olemas. Sobib kõigile erivajadustega õpilastele, kuid erivajadustega õpilastest palume meid ette teavitada. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega õpilast abistada.

Programm toimub nii ruumis kui õues.  Mõõtmisi käiakse teostamas õues, analüüs toimub loodusmajas sees. Riietumisel arvestada ilmaoludega ning panna jalga ilmale vastavad jalanõud ja vajadusel vihmakindlad riided. Kuiva ilmaga pole kummik vajalik. 

Õpetajal on toetav ja õpilasi innustav roll. Grupitööde läbiviimisel saab õpetaja abiks olla toetamisel ja julgustamisel.  Kuna vahendid on piiratud, siis korraga saame vastu võtta ühe grupi. 

Programmi vahel võib teha toidupausi, kuid eelnevalt sellest retkejuhile teada anda. Kaasa võib võtta veepudeli.

Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.

Sihtrühm:

Gümnaasium

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

20

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

300€

Lisainfo:

Palume parkida parklasse. Loodusmaja on parklast näha. Ratastooliga liikumine pole võimalik keerulise maastiku tõttu, kuid ratastooliga õpilane saab olla klassis ja loodusmaja lähedal.  Erivajadustega õpilastest palume teada anda.

Piisava etteteatamise korral saame samal ajal teisele klassile pakkuda teist programmi.

Läbiviimise koht:

Vapramäe

Läbiviimise asukoht:

58.252579131219, 26.463219271826

Programmi läbiviija:

  • Inga Tennokese. Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnoökoloogia õppekava. Magistrikraad. 2020 Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika ja juhtimise õppekava. Inga on sõbralik, lapsi toetav ja suunav. Püüab tekitada igas lapses uudishimu teema ja ümbruse kohta. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2023.
  • Triinu Pertels. Tartu Ülikool. Haridusteaduse magister (bioloogiaõpetaja), 2020.a. Eesti Maaülikool. Bakalaureus/maastikukaitse ja -hoolduse eriala. 2001. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2007. 
  • Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013. 

Õppeprogrammi juhendajad on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviijad. https://vvvs.ee/et/retkejuhid/

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Ajakava:

Sissejuhatus (10 min)

Tutvumine. Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid ja ohutusreeglid praktiliste tööde läbiviimisel.

Mõõtevahendite kasutamise õpe, teemakohane sissejuhatus, mõistete kordamine (30 min)

Loodusmajas  toimub Labquest andmekoguja ja vajalike töövahendite tutvustus (biokamber, CO2 sensor, O2 sensor, hõõglamp, halogeenlamp, gloobus, pinnase niiskuse mõõtja, UVA sensor, UVB sensor, temperatuuriandeu, mulla niiskuse andur, PH andur). Korratakse arutelu käigus mõisted ja teemad:  taimerakk, fotosüntees,  kasvuhooneefekt, päikesekiirgus, abiootiline tegur, elektromagneetiline spekter,  ökoloogiline tasakaal, millised on fotosünteesi mõjutavad tegurid, UV indeks.

Praktilised ülesanded gruppides (1 h ja 50 minutit)

Korratakse uurimusliku õppe järke. Jagunetakse rühmadesse, 4-5 õpilast rühmas, igal rühmal on oma katsevahendid (rühmade arv sõltub klassi suurusest).Õpilased töötavad vastavalt enda teemale rühmades. 

Õpilase loevad läbi sissejuhatava teksti. Koos mõeldakse välja, mis tekitab huvi uurimiseks (probleemi püstitamine).  Iga rühm tõmbab loosiga endale uurimisküsimuse ja sõnastab iseseisvalt hüpoteesi. Seejärel liigutakse õue matkarajale andmeid koguma (vahetu kontakt loodusega)

Uurimisteema 1. Taimede fotosüntees. Uurimisküsimus 1. Kuidas mõjutavad erinevad tegurid fotosünteesi aktiivsust? Katse O2 ja CO2 mõõtmine biokambrites erinevate taimsete materjalidega.

Uurimisteema 2. Aastaajad maal. Uurimisküsimus 2. Kuidas mõjutab Maa ja Päikese paiknemine aastaaegu? Katse gloobuse, hõõglambi ja infrapuna termomeetriga.

Uurimisteema 3. Kasvuhooneefekt. Uurimisküsimus 2. Kuidas toimub kasvuhoone efekt? Katse. Kasvuhooneefekti imiteerimine ja mõõtmine erinevate "maapindadega".

Uurimisteema 4. Kui terve on muld? Mulla ph, niiskus ja temperatuur. Uurimusküsimus 4. Millises olukorras on Vapramäe mullad? Katse. Mõõda niiskuse- ja temperatuuri anduritega ja PH sensuriga erinevast kohtadest (4) temperatuurid ja PH tase.

Peale andmete kogumist toimub loodusmajas nende analüüsimine.

Kõikide uurimisküsimuste puhul teevad rühmad analüüsi ja annavad hinnangu uurimusele (järeldus hüpoteesi kohta, kas tekkis vigu, mis oli nende põhjuseks ja mida teeksite teisiti). Tulemustest lähtuvalt arutletakse teemade üle: Millised tegurid põhjustavad kliimamuutusi? Millised võivad olla kliimamuutuste võimalikud tagajärjed? Millised on kliimamuutustega kohanemise võimalused?  Kuidas on võimalik peatada muldade hävimist? 

Iga rühm valmistab kokkuvõtte oma uurimustulemusest. Rühm otsustab ise, millisel kujul ja kuidas ta kokkuvõtva esitluse teeb.

Kokkuvõttev analüüs, tagasiside (30 minutit)

Iga grupp teeb kokkuvõtva esitluse. Ühises arutelus uuritakse seaduspärasusi ja põhjendatakse tulemusi.  

Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.

 

Viimati uuendatud: