Siirdesoo on üleminekuaste madalsoo arengul rabaks. Seetõttu kasvavad siin koos nii madasoo- kui ka rabataimed: madalsooliigid vesisemates lohkudes ning rabataimed turba- ja karusamblamätastel. Puudest saavad siin kokku sookask ja mänd, harvem lisandub mõni kidur kuusk. Neid taimi, kes oleksid omased ainult siirdesoole, polegi. Siiski, alpi jänesvilla ja madalat kaske võib kõige sagedamini kohata just siin.

Sooraud

Soomaak on ladestunud rauarikkast põhjaveest soisel alal. Soomaagist hakati Eesti alal rauda sulatama meie ajaarvamise alguse paiku ja seda tehti 17.–18. sajandini. Eestist on kokku teada 40 rauasulatuskohta, tuntumad neist näiteks Tuiu Rauasaatmemäed Saaremaal ja Tõugu soo Lahemaal. 1977. aastal Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud leiukohas on sooraua maak 0,7 m paksuse kihina ja sisaldab kuni 40% rauda.

Rauda sulatati savist seintega ahjudes, mis ehitati maa peale või süvendati poolenisti maa sisse. Maak ja puusüsi laoti koos vähese koguse lubjakiviga kihiti ahju ja kaeti savikihiga. Põletamine kestis kolm ööpäeva. Raud vajus kolde põhja ning selle kättesaamiseks ahi lammutati. Rauast tehti tööriistu ja relvi.

Põder

Põder on meie suurim imetaja, kelle õlakõrgus ulatub ligi kahe meetrini ning kaal 500–600 kilogrammini. Põdra laiad sõrad lubavad tal sellest hoolimata ka soos liikuda.

Isased põdrad kasvatavad sügiseseks pulmahooajaks uhked mitu kilo kaaluvad sarved. Pärast jõudemonstratsioone heidetakse need maha: üksikuid sarvi võib usin metsas või soos liikuja mõnikord ka leida.

Põder vajab iga päev mitukümmend kilo taimset toitu. Soos sobivad selleks eelkõige rohttaimed ja pajud, aga ka madalad männid.

Rabakonn

Rabakonna kudu võib aprillis-mais leida väikestest veesilmadest, kus see ümara pallina veetaimede vahel hõljub. Enne seda on siirdesoo ja raba täis podisevat krooksumist ning pulmarüüs isaskonnad võivad pealesattujat üllatada oma lausa sinaka tooniga.

Nimest hoolimata võib rabakonna kohata ka mujal kui soos: metsades, niisketel niitudel ja isegi koduaedades.

Vaarikakedrik

Vaarikakedrik ei ela tegelikult vaarikal, on hoopis soode liik. Isased liblikad hakkavad lendama õhtul juba enne päikese loojumist, emased lendavad aga vaid ööpimeduses. Röövik toitub kanarbikul, jõhvikal ja teistel mustikalistel.

Sootäpik

Sootäpik elab nii rabas kui ka siirdesoos. Tema lennuaeg kestab juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Röövikud toituvad jõhvikal ja küüvitsal ning talvituvad toidutaimele kinnitatud kookonis.

Alpi jänesvill

See madalmurune valgete seemnetuttidega taim annab enamasti märku, et oleme sattunud siirdesohu. Aga seda alles alates juulikuust, sest varakevadel ja ka õitsemise aegu ei hakka see taim silma. Lehti alpi jänesvillal ei märkagi: varre alusel paistavad helepruunid lehetuped, ainult ülemine on roheline ja pisikese lehelabaga. Alpi jänesvill laiendab oma kasvuala risoomi abil, seetõttu kasvab ikka kogumikuna.

Madal kask

Madal kask on Eestis kasvavast neljast kaseliigist ehk kõige vähem tuntud. Osalt seepärast, et teda leidub teistest kaskedest harvem, aga eks ta jääb oma tagasihoidliku välimuse tõttu sageli ka märkamatuks. Teine põõsasjas kask – vaevakask, kes kasvab rabas – on oma läikivate lehtede tõttu hoopis silmapaistvam. Madal kask kasvab ka madalsoos ja rabaservades, aga kõige sagedamini siiski siirdesoos.

Meie esivanemad, kes loodust ikka terase silmaga jälgisid, oskasid sedagi tagasihoidlikku põõsast ära kasutada: tema tugevatest tihedalt harunenud okstest valmistati vastupidavaid luudasid.

Jõhvikas

Jõhvikas on rabataim, aga pole saladus, et kõige suuremat marjasaaki võib koguda just siirdesoomätastelt, kus toitainete kättesaadavus on parem kui sügaval rabaturbal. Tasub tähele panna, et see igihaljas maadligi hoiduv taim kuulub eluvormilt kääbuspõõsaste hulka, sest tema varred on puitunud. Jõhvika marju tunneb igaüks, aga tema pisikesi alpikanne meenutavaid õisi tuleb minna otsima juunikuus.

Jõhvikat on nimetatud põhjamaade viinamarjaks, sest tal on palju tervistavaid omadusi: vitamiin C ja B-grupi vitamiinid mõjuvad üldtugevdavalt, mineraalaineist kaalium toetab südant, ka antioksüdandid aitavad ennetada südame-veresoonkonna haigusi. Tänu mikroobe hävitavale bensoehappele säilivad marjad kaua värskena ka töötluseta.