„Austa leiba, leib on vanem kui meie.“
Teekond leivapätsi valmimiseni on pikk ning töömahukas. Muuseumitund „Leivategemise lugu“ viib lapsed rändama vanaaegsesse taluellu, kus nad saavad omal käel kogeda, kui palju tööd tuli teha, et lihtne rukkileib lauale jõuaks. Tunni aja jooksul saame teada, mil moel on seotud leib ja rehetuba, kuidas rukis välja näeb ning milliseid tööriistu ja oskuseid on leiva saamiseks tarvis. Õpime üheskoos selgeks koodiga rehepeksu, vilja tuulamise ning käsikivil jahu jahvatamise. Lõpetuseks saame teada, kuidas leiba valmistatakse ning maitseme koos Härjapea talus küpsetatud rukkileiba.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist I kooliastmes:
Loodusõpetus, I kooliaste: 22) tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist.
Loodusõpetus, I kooliaste: 14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust.
oma tegevusega mõjutab
Tööõpetus, I kooliaste: 2) kasutab õigesti ja ohutult tööks sobilikke töövahendeid
Tööõpetus, I kooliaste: 8) arvestab ühiselt töötades kaaslasi
Läbivad teemad:
"Kultuuriline identiteet" - programmis õpime, milliste oskuste ja tegevuste läbi valmib traditsiooniline rukkileib ehk eestlaste kõige olulisem toit. Leib on jätnud olulise jälje ka meie keelekasutusse ja on olnud sellega meie identiteedi tugev osa.
"Keskkond ja jätkusuutlik areng" - programmis õpime, kuidas meie toidulaud on ja on alati olnud täielikult loodusest sõltuvad, kui palju tööd läheb leiva saamiseks ning miks on seetõttu oluline toitu austada ning seda mitte raisata.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, eesti keel (murde- ja oskussõnad), tööõpetus, liikumisõpetus (töötame ja liigume 3 erineva talu vahel)
Programmis ühendame mitmed teadmised säästvast eluviisist ja toidukultuurist erinevate käeliste tegevustega ning õpetame seejuures tööriistu käsitlema ning koostööd tegema. Õpetame uusi sõnu ning koodiga rehepeksul lihtsaid töölaulukesi, mis aitasid vanemal ajal lõbusamalt tööd teha aga ka teistega koos töötades õiget rütmi hoida.
Õpitulemused:
- Õpilane teab kõiki leiva saamiseks vajalikke samme - rukki külvamisest leiva küpsetamiseni.
- Õpilane mõistab, et inimene on ja on alati olnud osa loodusest ning kuidas looduse käekäigust sõltub meie toidulaud.
- Õpilane mõistab toidu austamise olulisust ning seda, miks ei ole õige toitu raisata.
- Õpilane arvestab ja õpib töötama koostöös teistega, saab läbiviija juhendamisel käsitlema erinevaid tööriistu (koot, käsikivi) ning jälgib tööohutuse põhimõtteid.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: arutelu, paaristöö, vaatlus, käeline tegevus
Vahendid: 1 sirp, 2 rukkivihku, 3 kooti, 1 sari, 1 käsikivi, rukkijahu, vesi, sool, suhkur, leivaahi, etteküpsetatud rukkileib
Juhis õpetajale:
Enne muuseumitunnis osalemist võiks klassiga arutleda, mida teatakse leivast ja selle olulisusest. Võiks ka arutada, kas ja mida saame õppida neilt, kes on enne meid elanud.
Õppeprogrammi ajal on õpetaja roll toetada tunni läbiviijat õpilaste käitumise juhtimisel ja täiendada tunni läbiviijat juhul, kui mõne parasjagu käsitletava teema puhul on tuua paralleele varem õpituga, mis aitaks õpilastel uusi teadmisi paremini kinnistada.
Selga tuleb panna mugav ja ilmastikule vastav riietus. Haridusprogramm toimub osaliselt siseruumides ja osaliselt õues.
Peale õppeprogrammi toimumist soovitame proovida ise omal käel leivategu, tutvuda ka muude talurahva söökidega ning julgustame kasutama väljendit "Jätku leiba!". Tagasisidet haridusprogrammi kohta küsime pärast programmi meili teel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Hind kehtib ühele osalejale. Lastegruppe saatvad õpetajad pääsevad muuseumisse tasuta: üks õpetaja iga kümne kooliõpilase ja üks õpetaja iga seitsme lasteaialapse kohta.
Õppekeskkonna eripärad: Kuigi haridusprogramm toimub kolme erineva talukompleksi vahel, asuvad need üksteise naabruses. Köstriaseme talust Pulga tallu on 200m (3 minutit jalutamist) ning Pulga talust Härjapeale vaid 50m (1 minut jalutamist)
Haridusprogramm sobib erinevate erivajadustega õpilastele. Liikumispuudega osalejatele saame progammi kohandada nii, et tegevused toimuvad ligipääsetavates ruumides. Erivajadustega laste gruppide saatjad pääsevad programmidesse tasuta ja nende gruppide puhul pole muuseum määranud saatjate arvu piirangut.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.434036541809, 24.636333621766
Programmi läbiviija:
Eesti Vabaõhumuuseumi haridusosakonna Kuie kooli pedagoogid Elina Puskar, Tiina Hirvesoo ja Allan Jürgens
Maaarhitektuuri ja kultuuripärandi valdkond – EVM
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1) Sissejuhatus (5 minutit)
Programm algab Köstriaseme talu hoovis. Esmalt lepime kokku ühised käitumisreeglid, tutvustame tunni ülesehitust ja küsime, milline on vahe tänapäeval ja vanaaegsel elul? Arutleme kust tuleb leib täna ning kuidas see poodi jõuab. Rõhutame, et leiva saamine ei alga rehetoast ega viljakuivatist vaid mullast ehk põllult. Seetõttu on vaja maa eest hoolt kanda, seda heaperemehelikult harida, väetada ja sööti jätta ehk maal taastuda lasta.
2) Köstriaseme talu - rukis, rehetuba ja rehepeks (25 minutit)
Köstriaseme rehetoas kogeme omapärast suitsust lõhna ning näeme partel rukkivihkusid kuivamas. Küsime erinevaid leivaga seotud ütlusi (leiba teenima, leivad ühte kappi panema jne) ja nende tähendusi ning arutleme koos, mida need väljendid eestlaste kohta ütlevad. Võtame parsilt kaks vihku alla, vaatleme neid lähemalt ning räägime vilja kasvatamisest ja lõikusest sirbiga. Seejärel liigume rehealusesse, kus katsetame paaristööna koodiga rehepeksu ja õpime, kuidas mitmekesti tulemuslikult tööd teha. Lõpetuseks saame teada, milline tööriist on sari, proovime omal käel tuulamist ning puhastame pekstud rukkiterad kestadest ja väiksemast purust ehk aganatest. Kui viljasaak ikaldus ja ajad olid rasked, tehti hädaleiba, mille sisse jahvatati nii aganad kui ka muid looduslikke materjale nagu sammalt, puukoort jne.
3) Pulga talu - käsikivil jahvatamine (10 minutit)
Liigume üheskoos kõrvalasuvasse Pulga tallu. Õpilased saavad teada, kuidas käsikiviga rukis jahuks jahvatati. Proovitakse paaridena käsikivi pöörata ja vaatleme, kui palju jahu sellest tekib. Arutletakse, miks jahu varuks ei hoitud ja kui palju vaeva nõudis leivategu enne masinate tulekut.
4) Härjapea talu - leiva valmistamine (15 minutit)
Liigume üle hoovi Härjapea tallu. Enne kööki sisenemist meenutatakse, et leiba tuleb austada ja köögis käitutakse lugupidavalt. Köögis tutvustab perenaine, millest leib koosneb ning milliseid töövahendeid selleks vaja läheb. Räägitakse leivaga seotud uskumustest, näiteks risti tegemisest pätsile. Perenaisel põleb leivaahjus elav tuli ning koos saadakse teada, mis on ahjuroop, leivalabidas ja milleks on vajalik ahjuluud. Lõpuks maitseb igaüks leiba ja lausub: „Jätku leiba!“. Tunnijuht aitab lastel mõista, kui pika teekonna on rukkitera läbinud ja miks leiba nii kõrgelt austati. Tulles tagasi tunni algusesse, rõhutame, et toidu saamiseks on eelkõige oluline viljakas muld ja puhas elukeskkond.
5) Kokkuvõte (5 minutit)
Tunni läbiviija eestvõttel saavad õpilased välja tuua ühe uue asja, mida nad programmi käigus teada said. Kordame veelkord üle, et leiva tegemine algas nii minevikus kui ka tänapäeval põllult ning miks on olulised säästlik eluviis, vastutustundlik tarbimine ja austus toidu vastu.