Õppeprogrammis piilume, millist elu elatakse teisel pool veepinna piiri. Tutvume levinumate magevee selgrootutega - putukate, usside, vähiliste ja tigudega. Selle käigus saame teada, mis on vee all elamise eripärad ja kuidas erinevad vee-selgrootud need enda jaoks lahendanud on. Programmis on olulisel kohal toiduahela tundma õppimine.
Laste iseseisvale vaatlusele ja omavahelisele suhtlemisele tugineva õppeprogrammi põhieesmärk on tutvustada loomi, kellega me iga kord ujumas käies ruumi jagame, kuid kes oma väiksuse või peidulisuse tõttu enamasti märkamata jäävad. Kõrvaleesmärk on julgustada ja innustada lapsi iseseisvalt loodust märkama ja uurimima.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
- Mina ja keskkond - Looduskeskkond. Elukeskkond. Laps suunatakse ümbritsevat maailma märkama ja uurima.
- Keel ja kõne - suhtlemine, jutustamine ja kuulamine. Lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning ta saab ka ise kõnelda, tegutsedes koos täiskasvanuga.
- Matemaatika - võrdlemine, loendamine
Õpitulemused:
Loodusteadmised: erinevate veeloomade ja nende välimuse ja käitumise tundma õppimine läbi juhendatud vaatluse. Eluvormide mitmekesisuse täheldamine. Toiduahela mõistmine ja mõtestamine.
Eneseväljenduse- ja vestlusoskus: läbi mängulise rühmatöö vaatlustulemuste kirjeldamine ja küsimuste esitamine.
Kuulamisoskus: ükshaaval sõnavõtmise läbi rühmakaaslase mõtete tähele panemine ja nende edasi arendamine või kommenteerimine.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vee-selgrootud, topsluubid, binokulaarid
Juhis õpetajale:
Õpetaja tutvub programmi sisu ja eesmärkidega. Õpilaste/Laste grupiga peab kaasas olema vähemalt üks õpetaja. Ideaalis võiks ruumis olla lauad ja toolid, mille taga saavad õpilased/lapsed rühmadesse jaotatuna istuda ja tegutseda. Laudade puudumisel võiks õppekohas olla vaba põrandapind, kus õpilased/lapsed saavad moodustada suurema ringi. Õpetajad suunavad õpilasi/lapsi käsi pesema enne ja pärast programmi (enne programmi soovitavalt neutraalse või lõhnavaba seebiga). Õpetaja toetab õpilaste/laste programmist aktiivselt osa võtma ja jälgib, et õpilased/lapsed käituksid headele tavadele vastavalt ja ei vigastaks käsitletavaid pisiloomi. Programm peaks toimuma soojas ruumis (vähemalt 20 c).
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Hind 100€, kui tellida samal päeval vähemalt kaks programmi (võib valida ka teisi õppeprogramme meie valikust).
Lasteaiagrupi suuruseks on üks rühm või väiksemate rühmade liitmisel kuni 24 last.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Bioloogid Leif-August Kirs ja Joosep Sarapuu
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi kestvus on ligi 1h.
Sissejuhatus: Mõtleme, millised elusolendid võiksid tiigi- või järvevees elada. Mõtleme, mille poolest erineb veealune elu eluga maapinnal. (5 min)
Praktiline osa: Väikeste rühmadena vaatlevad lapsed veeloomi. Juhendatud vaatluse käigus võrdleme erinevate loomade suurust, kehakuju, kehakatteid ja liikumist. Suures grupis saavad lapsed nähtust tulenevaid mõtteid ja arvamusi üksteisele esitada. Selle käigus saavad uuritavad loomad üha tuttavamaks. (30 min)
Teema arendus: Arutame selle üle kes keda vee all sööb. Saame teada, mida tähendab vee all olla taimtoiduline, mida tähendab olla kiskja. Õpime, mida tähendab plankton. Viimase mõistmiseks uurime läbi binokulaari suurenduse silmale nähtamatuid pisielukaid. (10 min)
Kokkuvõte: Vaatleme lõpetuses ühiselt üht eriti põnevat veelooma. Mõtleme veel kord õpitud loomade eripärade ja nende ühise rolli üle looduses. (10 min)