Õppeprogrammi käigus tutvutakse Pandivere kõrgustiku geograafia ja geoloogiaga Puhta Vee Teemapargis. Läbitakse 10 vaatluspunkti. Õpilane nutitelefoniga avab ruutkoodide teabe, küsimuste ja ülesannetega. Rajal orienteerutakse virtuaalkaardi või vajadusel lamineeritud kaardi abil. Seega nõuab programmi läbimine osavõtjatelt teatavat nutitehnoloogia kasutamise oskust ja veidi orienteerumise vilumust.
Küsimused ja ülesanded on seotud jääajajärgse maastiku kujunemisega ja tänapäeva inimese mõjuga loodusele.
Küsimused avanevad SIIT.
Virtuaalkaart avaneb SIIT.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Geograafia Kaartide kasutamine:
4) orienteerub ja liigub kaardi abil maastikul;
Pinnamood:
1) võrdleb kaartide ja muude infoallikate põhjal pinnavorme ning pinnamoodi kodukohas, Eestis ja maailmas;
2) selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse toimel;
3) analüüsib pinnamoe ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid ning arvestab maastikul liikudes pinnamoodi ja sellest tulenevaid ohte.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ toetamiseks suunab antud programm väärtustama maastikulist mitmekesisust ja aru saama tema tekkepõhjustest ja inimese osast sellise maastiku säilitamisel või hävimisel.
Lõiming
Sellel programmil on väga tugev lõiming geograafial ja infotehnoloogial sest näitab kuidas infotehnoloogilised vahendid aitavad õppida ja orienteeruda.
Loomulikult on seos kehalise kasvatusega, sest õpilased liiguvad 2 tundi aktiivselt loodusmaastikul.
Õpitulemused:
2) Tunneb jäätekkelisi pinnavorme (oos, mõhn, voor), oskab neid näha looduses ja kaardil;
3) Väärtustab maastikulist mitmekesisut ja oskab vältida inimtekkelist kahju. (keskkonnaharidulikkus)
4) Hoiakud: väärtustab kaitseala reegleid; käitub looduses minimeerides inimese mõju (keskkonnateadlikkus)
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
Praktiline töö kasutades infotehnoloogiat
töö paarides,
vestlus,
arutelu
Vahendid: õpilase enda nutitelefon või Ubari Loodustartkuse Keskuse nuhvel
Keskus annab paari peale lamineeritud kaardi või virtuaalkaardi,
Chart ja Google Lenzi äpp
Juhis õpetajale:
Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja matkajalanõud. Õpilasel tuleks kaasa võtta oma nutitelefon. Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta, et õpilastel oleks võimalus omandatud teadmisi looduses rakendada. Soovitame pärast õppekäiku koolis programmil kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.
Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.
Palume õpilastel kaasa võtta võileib ja jook. Reisikotti pakkides tuleks juba kodus läbi mõelda, kuidas looduses korraldada lõunatamine nii, et ei tekiks jäätmeid.
Vajadusel saab meie kaudu tellida, 17, 50, 51 või 58 kohalisi busse.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õpperaja pikkus on maksimaalselt 2 km, liikumine maastikul;
Tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta saab anda keskkonnahariduse veebilehe kaudu. Vahetu tagasiside õpetajalt ja õpilastelt saadakse programmi kokkuvõtte tegemisel suuliselt: millest räägid oma kaaslasele või perele, mis õnnestus, mis üllatas, mis häiris, mida teha teisiti, kas tuled uuesti järgmisele programmile.
Juhendajate hariduslik valmisolek.
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5- erialane tööstaaž 25 aastat, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid- tööstaaž 38 aastat, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Helgi Sammel: kõrgharidus metsainsener, loodusgiid - tööstaaž 32 aastat, noorsootöötaja, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.056269842182, 26.00944519043
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus – 15 min
- Õppekäigu eesmärkide tutvustamine.
- Käitumine looduses.
- Ohutus orienteerumisel. Kellaagadest kinnipidamine. Täielikul äraeksimisel helistada õppekäigu giidile.
Tegevused - kokku 120 minutit
- Arutelu. Õpilaste eelteadmiste tuvastamine - sellest 5 minutit
- Milline pinnamood valitseb looduspargis?
- Milliseid pinnavorme õpilased enda ümber ära tunnevad?
- Kuidas hindavad inimmõju looduspargi maastikule?
- Praktilise töö juhendamine - sellest 25 minutit
- Virtuaalkaardi alla laadimine nutivahenditesse.
- Õpperaja ja eelseisvate tegevuste lühitutvustamine.
- Appide Chart ja Google Lenz´i kasutamise juhendamine.
- Paar rajapunkti käiakse ühiselt läbi. Õpilasi juhendatakse paari vaatluspunkti juures, kuidas ruutkoodi avada, teavet ja ülesannet lugeda ja täita.
- Praktiline töö paarikaupa – sellest 90 minutit
- Õpilased saadetakse paarikaupa rajale erineva vaatluspunktide järjestusega. Jäänud on veel (8 punkti). Punktid asuvad kõik üksteisest vähem kui 400 meetri raadiuses. Küsimused on suunatud jää- ja meretekkelist pinnavormide võrdlemisele, orienteerumisoskuste arendamiseks, kaardilugemise treenimiseks, maapinna reljeefi määramisele. Vaatluspunktides tuleb ruutkoodi kasutades lugeda esitatud teavet, vastata küsimustele, lahendada ülesandeid ja teha šelfi koos antud vaatluspunkti pinnavormide või kivimitega. Rada kulgeb mõisa- ja metsapargi loodusmaastikul. Küsimustele vastamine suunab õpilast märkama looduses nii maastikulist kui bioloogilist mitmekesisust.
- Vaatluspunktides tuleb ruutkoodi kasutades lugeda esitatud teavet, leida vastused loodusest või lisateabest, lahendada ülesandeid ja teha šelfi koos antud vaatluspunkti pinnavormidega.
Suunatud arutelu. Kokkuvõte – kokku 30 minutit
- Õpilased kogunevad kokku lepitud ajal lõpp-punkti ja toimub sooritatud ülesannete tulemuste võrdlemine. Kui palju märgati jäätekkelisi pinnavorme ja mil määral inimene neid tänapäeval ümber on kujundanud. Arutatakse kas ja millist inimmõju nõmmemetsale ja või pinnavormidele õpilased märkasid punktist-punkti liikudes? Miks on maastikukaitsealal lubamatu ATV-ga sõitmine, lubjakivi paljandite uuristamine ja paepaljanditest pae murdmine?
- Orienteerumisvigade analüüs.
Lõunapaus15 min.
Suuline tagasiside programmile – 15 min.
- Arutelu õpitu üle: mida uut avastati ja nähti.
- Kuidas saadud teadmisi igapäevaelus rakendada?
- Tagasiside kogumine ja programmi lõpetamine.