Putukate õppeprogrammis saame tutvume putukate välimuse, mitmekesisuse ja erinevate ametitega looduses. Õppeprogrammi peamine eesmärk on teada saada, kes on putukas ja kuidas putukat eristada teistest pisikestest loomadest. Selle uurimisel avaneb suur vormide ja värvide mitmekesisus, mille keskel leitakse, mis on putukaks olemise ühisosa. Uurimisküsimustele vastamiseks võetakse appi putukakollektsioonid, binokulaarid ja töölehed, mis lisaks sisulistele teadmistele arendavad loovust, käelist osavust ja numbrite tundmist.
Programmi "Putukad" vabade aegade vaatamiseks ja kiireks broneerimiseks klikka: Putukad (lasteaed) | Lydian
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Lasteaed
5.ptk, § 17 Valdkond „Mina ja keskkond“ sisu 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele.
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on: kirjeldab kodukoha loodust.
Õpitulemused:
Lasteaed
1) teab, kuidas eristada putukat teistest loomadest;
2) oskab nimetada tavalisemaid kodumaa putukaid;
3) teab, millistes keskkondades võib putukaid kohata;
4) arendab vaatlusoskusi putukate kehaehituse õppimisel;
5) arendab käelisi- ja loendamise oskusi;
6) õpib kasutama binokulaari.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
1) sõnalised meetodid - õpetajalt tuleva info ja juhendamise kuulamine; arutelu koos eelteadmiste rakendamisega; programmi lõpus õpitu reflekteerimine
2) näitlikud meetodid - meelte kaasamine putukakollektsioonide uurimisel ja töölehel pildiharjutuste täitmisel
3) audiovisuaalsed meetodid - mulaažide uurimine, mille käigus saavad kokku suuline juhendamine ning vaatlus, käeline uurimine
4) praktilised meetodid - binokulaari kasutamine, töölehel harjutuste lahendamine sh joonistamine
Eeltegevused - muuseumi poolt õpetajale saadetavate soovituste kaudu saavad lapsed õpitava teemaga kurssi viia. See võimaldab elavdada tunnis tekkivat arutelu ja kogemuste vahetamist.
Järeltegevused - muuseumi poolt õpetajale saadetavate soovituste kaudu saavad lapsed õpitut meelde tuletada, kinnistada ja teadmisi edasi arendada.
Juhis õpetajale:
Enne Eesti Loodusmuusemisse tulekut tuleks õpetajal häälestada lapsed eeltegevusega, et nad oleks kursis, kuhu nad tulevad ja mida hakkavad tegema. Samuti tuleks pärast tundi leida aeg, et õpitut kinnistada. Eesti Loodusmuuseumi poolt saadetakse selleks eel-ja järeltegevused, mida palume õpilastega teha, aga kindlasti on lubatud olla loominguline enda töös. Pärast õppeprogrammi on lastel võimalus ringi vaadata muuseumi metsasaalis, kus õpetaja suunamisel on suurepärane võimalus äsja õpitut kinnistada ja täiendada.
Palume õpetajal programmis osaleda ning toetada vajadusel programmi läbiviijat ja õpilasi.
Vahetusjalanõude olemasolu ei ole vajalik. Kitsaste treppide ja ilma liftita maja seab piirangud liikumispuudega inimestele.
Õpetajalt ja lastelt küsitakse tunni lõpus suulist tagasisidet õppeprogrammi kohta. Muuseumi poolt välja töötatud soovituslikud eeltegevused saadetakse tunni broneerija e-posti aadressile 2 nädalat enne programmi toimumist; soovituslikud järeltegevused saadetakse tunni broneerija e-posti aadressile vahetult pärast programmi läbimist koos tagasiside küsimustikuga.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Lasteaiagruppidele kuni kolm saatjat tasuta.
Miinimumhind on 60 eurot/grupp.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.4348, 24.7436
Programmi läbiviija:
Eesti Loodusmuuseumi pedagoogid (https://www.loodusmuuseum.ee/et/team). Kõigil Eesti Loodusmuuseumi pedagoogidel on loodusteaduste valdkonna alane haridus ning läbitud erinevaid koolitusi, mis toetavad tööd haridusvaldkonnas.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Lasteaed (programmi kestvus 45 minutit)
Tutvumine ja teemapüstitus (15 min)
Saame tuttavaks ja lepime kokku ühistes programmis käitumise reeglites. Klassiruumis kohad sisse võetud ja tutvutud, räägivad lapsed oma putukakogemustest. Saame teada, millised on laste suhted putukatega - kas leidub sümpaatiat ja/või hirme. Hirmude väljendamisel arutleme, miks võivad mõned putukad meid vahepeal nõelata ja mis on meie osa, et sellist kokkupuudet vältida. Mõtleme, milliseid putukaid me juba teame. Seda aitavad meil teha putukakollektsioonid, mida uurides leiame üles vanad tuttavad ning saame tundma ka mõnda senimaani tundmatut putukat. Arutleme, kuidas saaksime putukat teistest pisielukatest eristada - selleks uurime preparaatide ja mängumakettide välimust. Nüüd oskame midagi arvata putukate jalgadest ja tundlatest.
Praktiline sisutegevus (25 min)
Saame oma värskeid teadmisi proovile panna individuaalse töölehe abil, kus igaüks saab värviliste piltide seast eristada putukaid ja teisi selgrootuid. Saame teada, et ämblik, tigu, vihmauss ja nii mõni muugi pisiolend ei olegi putukas. Nüüd võtame kasutusele oma loovusliku fantaasia, joonistades oma äranägemise järgi sipelga. Uurime joonistusi ja mõtleme, kas ja kuidas saaks oma sipelgaid täiendada. Selleks võtame paari peale kasutusse binokulaari ja uurime sipelga preparaati. Nähtu järgi täiendame pilte jalgade, silmade, tundlate, lõugade või muude puuduvate kehaosadega.
Kokkuvõte (5 min)
Kordame üle mõned kõige põnevamad uued teadmised, mida tunnis õppisime. Tuletame meelde õige putuka jalgade arvu. Seejärel vaatleme õppeklassis elavaid elusaid tuhatjalgseid ning jagame juba külge jäänud teadmisi, mis on temal putukatega võrreldes ühist ja erinevat. Programmi lõpetame, omandades positiivse suhtumise loomadesse, kes tunduvad meile olemuselt niivõrd kauged.