Sood on müstilised maastikud, mis pakuvad üheaegselt nii rahu kui põnevust. Matkame seal mätastel hüpeldes, räätsadega rassides või hoopis laudteedel jalutades. Valik on teie!
Mis on soo ja mis on raba? Kuhu astuda, kuhu mitte? Kes soos elavad? Mis on turvas? Neile küsimustele leiame vastused sooelanike jälgedes käies. Tutvume turbasamblaga, nuusutame sookailu ja uurime teisi sootaimi. Räägime sellest, mis teeb sood eriliseks.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õpilane
Iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
kirjeldab ja võrdleb koosluste elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
selgitab soode kujunemist ja arengut;
hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
Õpitulemused:
Tunneb rõõmu looduses viibimisest
Nimetab ja näitab vähemalt viite levinumat sootaime
Nimetab kolme soos elavat imetajat, kahte lindu, roomajat ja selgrootut
Toob välja taimedele ja loomadele ebasobivad elutingimused soos
Selgitab, kuidas turvas on seotud soo arenguga
Võrdleb omavahel madalsood/siirdesood ja raba, tuues välja vähemalt 2 erinevust ja 1 sarnasuse
Nimetab kaks põhjust, miks sood on olulised inimestele või teistele loomadele
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Võrdlemine, küsimustele vastamine, arutlemine, maitsmine, vaatlemine, põhjendamine, selgitamine, rühmatöö, aktiivõppemäng.
Pildid rabaloomadest, läbipaistvad pudelid/purgid, toiduahela mängu pildid.
Räätsaretke valikul räätsad igale õpilasele ja õpetajale.
Juhis õpetajale:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada klassi suurust, õpilaste vanust ja võimalikke erivajadusi.
Palume eelnevalt lastele programmi temaatikat tutvustada.
Retkel liigutakse ka väljaspool teeradasid, seega osalejad peaksid kandma kinniseid ja mugavaid jalanõusid, mis ei karda niiskust ega määrdumist. Palume riietuda vastavalt ilmale. Igal aastaajal on hea kihiline riietus. Külmemal ajal võiks kaasas olla mütsid-sallid-kindad ja varuks vihmakeep. Soojemate ilmadega tasub lisaks vihmakeebile mõelda ka päikesekaitsele, sääsetõrjele ja vajadusel allergiaravimitele (õietolm, putukad jms). Igal osalejal peaks olema kaasas oma seljakotiga jook (nt vesi, soe tee) ja kerge eine (nt võileib, pirukas, puuvili, köögivili).
Retke ajal ootame, et õpetaja toetaks retkejuhti laste kaasamisel ja ohutuse tagamisel.
Oleme tänulikud, kui täidate peale retke tagasisidelehe, mis saadetakse teie e-postile. Kasutame teie ettepanekuid ja arvamusi oma töö paremaks ja kvaliteetsemaks korraldamiseks
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Samal ajal on võimalik vastu võtta mitu gruppi. (Räätsaretkele saame aga viia ühe klassi korraga).
Programmi aja sisse on planeeritud aeg söögipausiks.
Programm toimub loodusõpperajal. Sobiva raja saate valida alljärgnevate hulgast (vt Läbiviimise koht). Arvestada tuleks sellega, et programmi käigus läbitakse 2-4 km, olenevalt ilmast ja lastest.
Teadvustada tuleb ka seda, et looduses võivad olla puugid, maod ning mürgised taimed ja seened.
Programmi on võimalik kohandada erivajadustega lastele. Palume erisustest eelnevalt teada anda, et oleks võimalik teha vajalikke ettevalmistusi.
Läbiviimise kohad
Valgejärve matkarada (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1357)
Mukri loodusrada (https://rmk.ee/looduses-liikumine/kuhu-minna/mukri-loodusrada-25-km/)
Paunküla mägede matkarajad (https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1226)
Pääsküla matkarada (https://puhkaeestis.ee/et/paaskula-raba-loodusopperada),
Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada (https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1716)
Viru raba õpperada (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1717)
Harku metsa loodusrada (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1347)
Jalase loodusrada (https://rmk.ee/looduses-liikumine/kuhu-minna/jalase-loodusrada-2-km/)
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Evelin Laanest, Riin Alupere, Anu Kärtner, Evelyn Toom, Krista Kutsar, Eve Paesüld. Kõik meie juhendajad on erialalt bioloogid või loodusretke juhid; on läbinud esmaabikoolituse ja aastaid lastega töötanud. Pikemaid tutvustusi näed kodulehelt!
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tutvumine ja retke reeglid (10 min) Retkejuht kohtub grupiga kokkulepitud kohas. Vaadatakse üle oma varustus (riided, söök-jook) ja kogunetakse ringi tutvumismänguks. Uuritakse kaardilt retke marsruuti ja lepitakse õpetaja ja grupiga kokku looduses liikumise ja käitumise reeglid ning söögipausi aeg. Räätsaretke puhul õpetatakse räätsade kasutamist ja nendega liikumist.
Sissejuhatus teemasse (10 min) Retkejuht tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja kava. Mängu abil tehakse selgeks, millised on õpilaste eelnevad teadmised ja kogemused soode ja rabade teemal.
Loodusretk (3 h)
Sohu jõudes palub juhendaja õpilastel võrrelda omavahel metsa ning ümbritsevat sood. Vajadusel esitab suunavaid küsimusi ning juhib õpilaste tähelepanu soode tunnustele (nt liigniiske maapind). Juhendaja arutleb õpilastega soo elutingimuste üle ning kas taimedele ja loomadele on need sobilikud. Juhendaja tutvustab õpilastele mõisteid madalsoo, siirdesoo ja raba ning selgitab (võimalusel ümbritseva looduse näitel) nende erinevusi.
Loodusrajal liikudel tehakse peatuseid, mille jooksul juhendaja tutvustab õpilastele soole tüüpilisi taimi ning suunab pöörama tähelepanu määramiseks olulistele tunnustele (nt sookailu okkaid meenutavad lehed ja iseloomulik lõhn, jõhvika juuspeened varred jne). Samuti juhib juhendaja õpilaste tähelepanu inimtegevuse mõjule soodes (õrna rabapinnase tallamine, kraavitamine, prügi jmt).
Sügisel saavad õpilased maitsta ka soos kasvavaid erinevaid söödavaid marju.
Rühmatööna tutvuvad õpilased turbasambla ja turbaga - vaatlevad selle välisehitust ning pigistavad samblast vett välja. Juhendaja näitab õpilastele rabavett ning arutleb nendega selle välimuse ja puhtuse (sh joogikõlblikkuse) üle. Juhendaja selgitab, mis on ja kuidas tekib turvas ning millised omadused sellel on. Juhtides tähelepanu turbakihi pidevale kasvule, palub juhendaja õpilastel mõelda, kuidas sood arenevad ja kasvavad. Rühmatööna meisterdavad õpilased käepärastest materjalidest madalsoo ja raba mudeli.
Pildimaterjali abil tutvustab juhendaja õpilastele soodes elavaid selgroogseid ja selgrootuid. Õpilased proovivad leida põhjendusi, miks üks või teine liik elamiseks just sood eelistab. Teema kokkuvõtteks mängivad õpilased toiduahela mängu.
Seejärel palub juhendaja õpilastel mõelda, kas ja kuidas inimesed on soodes elanud, liikunud või muudmoodi soid kasutanud. Retke lõpus arutleb juhendaja koos õpilastega soode tähtsuse üle - mille poolest on sood vajalikud inimestele ning loomadele.
Kokkuvõte (10 min)
Lõpuringis korratakse mänguliselt üle soos tuttavaks saanud liigid ja iga õpilane saab anda tagasisidet retkel kogetu ja õpitu kohta.