Haridusprogrammis käsitletakse inimesi kõiki meeli, pannes neid proovile muuseumikeskkonnas ringi liikudes. Aktiivset tegevused vahelduvad selgitustega, milles osalejad saavad teadmisi inimese meeleorganitest ja teada, miks tajutakse asju erinevalt.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm täiendab põhikooli riikliku õppekava II kooliastme loodusõpetuse Inimese teema, keskendudes meeleelunditele. Lisaks ainealaste teadmiste ja oskuste kujunemisele aitab programm kaasa ka väärtuste ja hoiakute kujundamisele (inimene kui osa loodusest; inimese jt elusolendite seotus keskkonnaga).
Lisaks nimetatud üldpädevuste aitab programm kaasa ka läbiva teema keskkonnateadlikkus ja säästev areng arendamisele: õpilane teadvustab enda meeli keskkonna tundmaõppimisel, oskab olla ettevaatlik tundmatute ainete suhtes, teadvustab oma hoiakuid ja väärtushinnanguid suheldes teistega, saab aru keskkonnast hooliva käitumise vajadusest.
Õpitulemused:
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
2)väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
3) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku
4) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
5) sõnastab oma meeltega saadud kogemusi, kirjeldab nähtusi ning objektide omadusi, kinnistab ja kasutab õpitud loodusteaduslikke mõisteid
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- tõhusa vea meetod
- aktiivõpe
- demonstratsioonid
- arutelu
Vahendid:
Programm viiakse läbi Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) haridusklassis ja näitusekeskkondades, tutvudes mh ajalooliste mudelite ja õppevahenditega: camera obscura, värvivurrid, RGB prožektor, UV lambid, kompimiskastid, arvuti ja nutiekraan, maitsemeele testribad jne.
Juhis õpetajale:
Programmi läbiviimisel pannakse rõhku küsimustele ja kogemisele enne selgitamist. Eesmärk on panna lapsi oma teadmiste piire kompima ning tekitada neis küsimusi ja oletusi enne seletuse kuulmist. On oluline, et see toimuks õhkkonnas, kus eksimine ei ole ebamugav ja mõtlemiseks võib aega võtta. Palun õpetajal protsessi mitte sekkuda näiteks õigete vastuste ette ütlemise või valede vastuste kommenteerimisega. Laps, kes on natuke segaduses, aga mõtleb kaasa, on kõige efektiivsemas õppimise faasis.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmi maksumus on 6 eurot õpilase kohta. Haridusprogrammi on võimalik tellida osana õppepäevast TÜ muuseumis (3 programmi kahes hinnaga).
Erivajadusega õpilaste puhul palume enne muuseumiga ühendust võtta, et planeerida teekonda kõigile õpilastele ligipääsetavalt ning arvestada vaimsete erivajadustega.
Läbiviimise koht:
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi sissejuhatus (u 3-5 min): soojendusarutelu, kus osalejaid kaasa haarates kordame varem õpitut inimeste meelte kohta.
Seejärel alustab programmi läbiviija retke meelte maailma ja läbi muuseumi 7 korruse (65 min).
1. Nägemine
Valguse teemalisel näitusel saavad õpilased kõigepealt iseseisvalt nägemismeelt avastada näitusel olevate vahenditega nagu Camera Obscura, värvilised prožektorid, fenakistoskoobid, teleskoobid, kaleidoskoobid jm. Seejärel koondame tähelepanu ja arutame, mida need erinevad vahendid näitavad ja kuidas need toimivad.
2. Haistmine
Liigume haistmismeelt kaasates läbi salakäigu, kuhu külastajad tavaliselt ei pääse. Õpilased saava proovida tähele panna, milliseid lõhnu nad tee peal tunnevad ning kuidas neid kirjeldaksid. Arutame, kui erinevalt kogevad maailma loomad, kelle jaoks on haistmismeel palju olulisem kui inimestel.
3. Kompimine
Läbi salakäigu liikudes jõuame kinniste kastideni, milles on käeaugus ja kus paneme proovile julguse ja kompimismeele. Õpilastel tuleb pimedates kastides olevad esemed ainult kompimismeele abil ära tunda. Arutame, miks see on natuke hirmus ning kuidas oleme harjunud oma nägemismeele peale lootma.
4. Kuulmine
Liigume haridusklassi, kus mõtiskleme koos, mis täpselt on ikka helilained ning kuidas need üksteisest erinevad. Katsetame, kui kõrget heli oleme võimelised kuulma ning arutame, mida saame teha oma kuulmise kaitsmiseks. Teeme vaikuse katse, kus jälgime Euleri ketta järjest kiirenevat langust.
5. Maitsmine
Arutame, mis on põhimaitsed ning miks inimesed neid tunnevad. Lähemalt räägime nii magusast kui kibedast maitsest ning sellest, kuidas meie maitsemeel pole tänapäeva maailmaga kohanenud. Õpilased saavad katsetada paberi maitsmist, mis näitab, kas inimene on supermaitsja või mitte. Paberil on aine, mis osadele maitseb väga kibedalt ja vastikult, aga teised ei tunne midagi. Arutame, kuidas uute maitsetega harjuda.
6. Taju
Vaatame Ames’i akna illusiooni ja möödakuuldud laulusõnu. Arutame, kuidas meie tajupilt ei ole otsene maailma kogemine, vaid sõltub meie aju tõlgendustest. Seejärel katsetame, kuidas meie eelteadmised teadmised mõjutavad seda, kuidas maailma kogeme.
Kokkuvõtteks (5 min) arutletakse omandatud mõistete ja teadmiste üle ja kogutakse suulist tagasisidet.