Räägime kliimamuutuse põhjustest ja tagajärgedest ning toidu tootmise, tarbimise ja transpordi mõjust kliimale. Võrdleme õppemängu kaartide abil erinevate toiduainete tootmise energiakulu, otsime toidupakenditelt nende päritoluriike ja arutleme, kuidas tootmine ning transport on seotud kasvuhoonegaaside tekkimisega.
Arutame, kuidas mõjutab toidu raiskamine kliimat ning loodusressursse ja kuidas läbi igapäevaste toiduvalikute saab igaüks anda oma panuse jätkusuutlikuma tuleviku heaks.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm aitab kaasa järgmiste RÕKi õpitulemuste saavutamisele II kooliastmes:
Loodusõpetus
Õpilane:
30) toob näiteid põllukultuuride saagikust mõjutavate tegurite kohta;
34) arutleb taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise üle;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
Inimeseõpetus
13) näeb ühe probleemi lahendamise erinevaid võimalusi;
17) toob näiteid hoolivast, ausast, õiglasest ja vastutustundlikust käitumisest;
Ühiskonnaõpetus
Õpilane:
4) loetleb kodukohas lahendamist vajavaid probleeme ja pakub neile lahendusi;
Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng - programm selgitab toidu tootmise mõju Maa ökosüsteemidele ja kliimale. Programm aitab õpilastel mõista, kuidas teadlikud toiduvalikud toetavad jätkusuutlikku arengut.
Programm lõimib loodusõpetust inimese- ja ühiskonnaõpetusega, seostades keskonnateemasid säästliku tarbimisega.
Õpitulemused:
1. on teadlik kliimamuutuse ja kasvuhooneefekti olemusest, põhjustest ja tagajärgedest;
2. kirjeldab põhiliste toiduainete tootmise etappe, oskab ligikaudselt võrrelda nende energiakulu ning leida seoseid kasvuhoonegaaside tekkimisega;
3. toob näiteid toiduainete tootmise, tarbimise, transpordi ja raiskamise seostest kasvuhoonegaaside tekkimise ja kliimamõjuga;
4. toob näiteid kliima- ja keskkonnasõbralike toiduvalikute kohta.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
Kogu klassile: arutelu, esitlus, õppemängud.
Gruppidele: (suurus 3 - 4 õpilast) (maksimaalselt 6 gruppi)
Õppevahendid:
Grupitöö (iga grupp saab ühe komplekti): 6 komplekti toiduainete tootmise kaarte, 6 komplekti toiduainete pakendeid ja mulaaže, 6 maailma riikide kaarti.
Näidisvahendid õpetaja esitluseks toidu ja kliimamuutuse teemal: magnet-pildikaardid, video, slaidiesitlus.
Juhis õpetajale:
Enne õppeprogrammile tulekut tutvub õpetaja programmi sisu ja eesmärkidega ning tutvustab õpilastele õppeprogrammi kulgu.
Õppeprogrammi ajal innustavad kaasas olevad täiskasvanud õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt. Vajadusel täidavad kohapeal programmi raames kokkulepitud ülesandeid.
Programm ei eelda varasemaid eelteadmisi.
Pärast õppeprogrammi toimumist palume õpetajal edaspidises õppetöös seostada õppeprogrammis käsitletud teemad ja omandatud teadmised kooli õppetööga.
Õppeprogrammi toimumise järel kogume õpetajatelt tagasisidet s kohapeal küsimustiku abil, mis täidetakse tahvelarvutis. Vastused kogume oma andmebaasidesse, et vajadusel sisse viia parendused.
Palume kaasa võtta vahetusjalanõud, õppetöö toimub siseruumides. Täpsem info hoone eripärade kohta on esitatud lisainfo all.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus 12-24 õpilast.
Maksumus:
kuni 12-le õpilasele 2x45 min 80€;
kuni 24-le õpilasele 2x45 min 160€.
Suurema grupi puhul võimalus valida kõrvale teine programm.
Vajadusel erikokkulepped toitlustuse osas (nt programmipäeva tellimisel).
Erivajadustega õpilaste puhul vajalik eelnev konsultatsioon, v.a liikumispuudega õpilased - ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas, hoonesolemas kaldtee ja invalift.
Keskusel olemas oma parkla (k.a bussid, jalgrattad).
Pernova Hariduskeskuses kantakse vahetusjalanõusid.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.375508, 24.5313211
Programmi läbiviija:
Elisabeth Loorents (Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine BSc), Tiina Markus (pedagoogika ja algõpetuse metoodika MA).
Õpetajate kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta leiate täpsemat infot järgmiselt lingilt-https://keskkonnaharidus.ee/et/keskused/pernova-hariduskeskus
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (15 min):
- programmi sisu tutvustamine, rühmadeks (4 õpilast rühmas) jaotamine, ohutusnõuded, rühmatöö käitumisreeglid;
- õpilaste eelteadmiste kontrollimine ja põhimõistete tutvustamine: millest koosneb atmosfäär? Mis on kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt? Kuidas mõjutab kasvuhooneefekti suurenemine kliimamuutuse kaudu meie igapäevaelu?
- Vaadatakse lühivideot kasvuhooneefekti olemusest ning kasvuhoonegaaside tekke seostest inimtegevusega.
Tegevused (60 min):
A Esimese õppemängu eesmärk on teada saada, kuidas toit meie toidulauale jõuab ning kuidas see on seotud kasvuhoonegaaside tekkega. Magnettahvlile laotakse ühiselt kaks pildirida: ühe loomset ja ühe taimset päritolu toidu tootmise etapid. Igasse etappi lisatakse magnetite abil vastava toiduaine tootmiseks vajalik energia- ja kütusekulu.
Järgmiseks järjestab iga rühm iseseisvalt oma laual pildikaartide abil ühe toiduaine tootmise etapid koos lisatud energia- ja kütusekulu žetoonidega. Rühmad loevad žetoonid kokku, kirjutavad oma toiduaine kütuse- ja energiakulu tahvlile ning võrdlevad tulemusi.
Arutletakse, miks on loomsete ja rohkem töödeldud toiduainete kütuse- ja energiakulu suurem kui taimsel värskel toidul ning kuidas on energiakulu seotud kasvuhoonegaaside tekkega. Ühiselt leitakse, milliseid taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid toidu tootmisel kasutatakse ning millest sõltuvad mulla viljakus ja põllukultuuride saagikus. Iga rühm toob välja mõne nõuande, kuidas vähendada toidu raiskamist.
B Teise õppemängu eesmärgiks on leida seoseid toiduainete transpordi ja kasvuhoonegaaside tekke vahel. Õpilaste rühmad otsivad rühmad loodusmajast üles erinevatesse kohtadesse peidetud pakendid toiduainete mulaažidega ning leiavad pakenditelt, millises riigis antud toode on valmistatud. Rühmad tähistavad vastavad riigid maailmakaardil.
Iga rühm esitleb klassi ees oma “toidukorvi” sisu teekonda näidates kaardil, kust toit on Eestisse jõudnud. Leiame kõige kaugemad riigid, arutame, kuidas kaupade transport on seotud kasvuhoonegaaside tekkimisega ning miks oleks mõistlik tarbida pigem kohalikku ja hooajalist toitu.
Arutletakse, milliste toiduainete tootmisel on kõige suurem negatiivne keskkonnamõju, mis on selle põhjused ning kuidas looduslikke kooslusi inimtegevuse mõju eest saaks paremini kaitsta.
Kokkuvõte, tagasiside (15 min):
Arutelu (slaidide, piltide ja õppemängudest saadud teadmiste abil) inimtekkelise kliimamuutuse põhjuste ja tagajärgede teemal. Mida uut said õpilased teada ja kuidas saaks neid teadmisi igapäevaelus rakendada. Kuidas mõjutab keskkonda toidu raiskamine? Milliste toiduainete tootmisel tekib kõige rohkem kasvuhoonegaase ja miks? Kuidas on see seotud kliimamuutusega? Miks võiks eelistada kohalikku ja hooajalist toitu?
Iga rühm paneb kirja ja esitleb-põhjendab teistele, millised võiksid olla nende igapäevased kliima- ja keskkonnasõbralikumad toiduvalikud.