Programm algab Eesti Kaevandusmuuseumi siseruumis väikese väljapaneku juures, kus juhendaja toel tutvutakse kivististe näidistega ning õpitakse vaatlema ja kirjeldama leide „tõenduspõhiselt” (mida näen – millise järelduse teen). Seejärel vaadeldakse ja võrreldakse nelja kivimit/mineraali: paekivi, põlevkivi, püriit ja kaltsiit, ning seostatakse neid Ida-Virumaa kaevandusalade ja aherainemäega.
Edasi toimub välitöö aherainemäel: rühmad otsivad kokkulepitud alalt leide, kirjeldavad vähemalt kolme leidu „leidude protokollis”, võrdlevad neid välimäärajaga ning põhjendavad oma määrangut. Soovi korral tehakse lihtne uurimusülesanne (nt võrreldakse kahel mikroalal leidude hulka/liike) ning sõnastatakse lühike järeldus. Lõpuosas sorteeritakse leiud, koostatakse rühmade mininäitus ja arutletakse, millisest elukeskkonnast (muistsest merest) leiud „pajatavad”.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga
- Loodusõpetus, II kooliaste (õpitulemused – 2 kuni 4)
- 2) leiab infot objektide ja nähtuste kohta, hindab info usaldusväärsust õpetaja abiga, koostab ja esitab valitud teemal ülevaateid (maailmaruum, looduskatastroofid, kodukoha järv/jõgi, looduskaitsealune liik/objekt, erinevad piirkonnad maailmas jms);
- 3) sõnastab koos kaaslastega loodusteadusliku uurimisküsimuse või hüpoteesi, kavandab ja teeb uurimuse kodukoha veekogu, asula, metsa, niidu vms põhjal, kogub ja vormistab andmeid ning esitleb uurimistulemusi;
- 4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
Lõiming
- Eesti keel: kirjeldamine ja põhjendamine („mis tunnus tõendab?”), lühiesitlus mininäitusel.
- Matemaatika: loendamine ja võrdlemine (nt „mitu liiki leide”, „kui palju üht tüüpi”), lihtsad suhtarvud/protsendid (soovi korral).
- Inimeseõpetus / ühiskonnaõpetuse eelteadmised: arutelu vastutustundlikust tarbimisest ja maastiku kasutamisest (kohalik näide: kaevandusmaastik).
Läbivad teemad
- Keskkond ja jätkusuutlik areng: maavarade kasutamine ja kaevandusmaastike mõju; taastamise võimalused.
- Tervis ja ohutus: kokkulepped, ohutu liikumine kivisel ja ebatasasel pinnasel.
Õpitulemused:
Teadmised. Programmi lõpuks õpilane:
• teab mõisteid kivim, settekivim ja kivistis ning kirjeldab, kuidas kivistised tekivad;
• tunneb näidiste ja leidude põhjal ära paekivi, põlevkivi, püriidi ja kaltsiidi ning seostab neid Ida-Virumaa kaevandusalade ja aherainemäega;
• teab tuua näite, mida kivistised võivad öelda 450milj taguse elukeskkonna kohta meres.
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• oskab teostada vaatlusi, kirjeldada leidu tunnuste abil (kuju, muster, kihilisus, murdepind), võrrelda ja rühmitada;
• oskab kasutada lihtsustatud välimäärajat
• oskab sõnastada rühmas lihtsa uurimisküsimuse (nt „milliseid leide on rohkem?”), koguda lihtsat vaatlusandmestikku ja teha lühikese järelduse.
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• tegutseb õppekäigul turvaliselt ja hoolivalt, järgib kokkuleppeid ning hoiab õpikeskkonda;
• märkab seoseid inimese tegevuse ja keskkonna vahel ning pakub vähemalt ühe mõtte, kuidas kaevandusmaastikku saab arukalt kasutada/taastada.
• teab mõisteid kivim, settekivim ja kivistis ning kirjeldab, kuidas kivistised tekivad;
• tunneb näidiste ja leidude põhjal ära paekivi, põlevkivi, püriidi ja kaltsiidi ning seostab neid Ida-Virumaa kaevandusalade ja aherainemäega;
• teab tuua näite, mida kivistised võivad öelda 450milj taguse elukeskkonna kohta meres.
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• oskab teostada vaatlusi, kirjeldada leidu tunnuste abil (kuju, muster, kihilisus, murdepind), võrrelda ja rühmitada;
• oskab kasutada lihtsustatud välimäärajat
• oskab sõnastada rühmas lihtsa uurimisküsimuse (nt „milliseid leide on rohkem?”), koguda lihtsat vaatlusandmestikku ja teha lühikese järelduse.
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• tegutseb õppekäigul turvaliselt ja hoolivalt, järgib kokkuleppeid ning hoiab õpikeskkonda;
• märkab seoseid inimese tegevuse ja keskkonna vahel ning pakub vähemalt ühe mõtte, kuidas kaevandusmaastikku saab arukalt kasutada/taastada.
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Juhendatud uurimuslik õpe, rühmatöö, välitöö (otsimine ja määramine), võrdlemine ja rühmitamine, arutelu, lühiesitlus, kokkuvõttering.
Juhis õpetajale:
- Enne programmi. Teavitada õpilasi õigest riietumisest. Selgitada, et minnakse kivisele ja ebatasasele maastikule, kus liigutakse koos, ei joosta, kive ei loobita, kuulatakse juhendajat. Kontrollige varustust: ilmastikukindel riietus, kinnised jalanõud, vajadusel vihmakeep; soovituslikult joogivesi. Kui klassis on erivajadusi (liikumine, tähelepanu, sensoorne tundlikkus), andke sellest eelnevalt teada, et saaksime tegevust kohandada (tasasem lõik, rohkem tegevusi väljapaneku juures või mäe jalamil).
- Sõnavara: kivim, settekivim, kivistis, paekivi, põlevkivi, püriit, kaltsiit, aheraine/aherainemägi.
- „Tõend ja järeldus” harjutus: vaadake kivistise pilti ja vastake kahele küsimusele: mida näen? / mida järeldan?
- Lühike arutelu: milleks kasutatakse maavarasid ja mida teha maastikuga pärast kaevandamist?
- Programmi ajal (õpetaja roll)
- Toeta rühma ohutut liikumist ja rühmatöö sujuvust (rollijaotus rühmas: vaatleja, protokollija, esitleja).
- „Kivistise pass”: foto/joonis + tunnused + järeldus elukeskkonna kohta (3–5 lauset).
- Rühmatöö: „Minu idee aherainemägi tulevikus” (plakat/kaart/mini-makett).
- Eeltöö (soovituslik):
- Järeltöö ideed (valik):
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
1,5 tundi
Grupi suurus:
20
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Hind:
200€
Lisainfo:
- Õpikeskkond. Esimesed 2 osa toimuvad Eesti Kaevandusmuuseumis (sees) väikese väljapaneku juures. Ülejäänud õppeprogrammi osad toimuvad väljas aherainemäel kokkulepitud alal. Aherainemäel on maastik kivine ja ebatasane, kohati on järsemad nõlvad.
- Ohutus. Enne liikumist lepitakse kokku reeglid: liigume koos, püsime kokkulepitud alal, ei joosta, kive ei loobita, hoitakse vahemaad ja jälgitakse, kuhu astutakse.
- Turvalisus: Juhendaja liigub rühmade vahel; õpetaja toetab rühma kooshoidmist ja ohutut liikumist.
- Ligipääsetavus. Programm ei ole üldjuhul sobiv ratastooliga või oluliselt piiratud liikumisvõimega osalejatele.
- kasutada lühendatud ja tasasemal alal toimuvat otsingut;
Kui rühmas on õpilasi, kellel on liikumis-, tähelepanu- või sensoorseid eripärasid, saab kokkuleppel:
- teha rohkem tegevusi väljapaneku juures (näidised + lihtne määramine);
- töötada väiksemas rühmas ja selgemate, lühikeste ülesannete kaupa.
Läbiviimise koht:
Kohtla-Nõmme, Eesti Kaevandusmuuseum, aherainemägi
Läbiviimise asukoht:
59.351973304776, 27.171657085419
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi kogenud keskkonnahariduse juhendajad; kvalifikatsiooni ja kogemuste kirjeldus on toodud kodulehel. https://www.matkaklubi.ee/koolitajad/
Keel:
Eesti keel
Vene keel
Viited:
Link varasemale programmile. Uus programm sisestatakse kodulehele pärast kvaliteedimärgise saamist
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevuste käik (1 h 30 min)
- Sissejuhatus ja ohutus (10 min).
Teema ja eesmärgid (kivistis, kivim; aherainemägi kui inimtegevuse jälg). Ohutus: liikumiseeskiri kivisel pinnasel ja nõlvadel, kokkulepped (püsime alal, ei joosta, kive ei loobita, nõlvadel ei turnita, hoiame vahemaad). Aktiveeriv küsimus: „Mis tõendid võivad kivisse alles jääda ja mida need räägivad?” - Näidiste vaatlus väikese väljapaneku juures (15 min).
Tutvume kivististe näidistega ja kivimite näidistega. Harjutame „tõenduspõhist” vaatlust: 2–3 vaatluslauset + 1 järeldus (nt „Näen…, seega arvan…”). Rühmade moodustamine ja vahendite jagamine. - Kivististe jaht aherainemäel – otsimine, kirjeldamine, määramine (35 min).
Rühmad otsivad leide kokkulepitud alal, kirjeldavad vähemalt 3 leidu „leidude protokollis”, võrdlevad välimäärajaga ning põhjendavad oma määrangut. Huvi korral väike uurimusülesanne: võrrelda kahel mikroalal leidude hulka/liike (loendus + lihtne järeldus). - Leidude “mininäitus” ja ühine arutelu (20 min).
Rühmad sorteerivad leide (sarnased kokku), paigutavad määrangu juurde ja esitlevad 1–2 „parimat leidu”. Arutelu, millisest elukeskkonnast leiud pajatavad. - Kokkuvõte ja tagasiside (10 min).
„Üks leid – üks järeldus”: mida ma täna avastasin (leid), mida see mulle ütleb (järeldus).