„Tehismäed ja kivistised” on 7.–9. klassi õpilastele mõeldud uurimuslik õppekäik, kus õpitakse vaatlema maastikku kui „tõendusmaterjali”: kuidas tööstus ja looduskasutus jätavad jälje maapinnale ning millised võivad olla selle keskkonnamõjud. Programmi alguses uuritakse Eesti Kaevandusmuuseumi väikese väljapaneku juures kivististe näidiseid ning harjutatakse „tõenduspõhist” vaatlust: mida näen? / mida järeldan?
Seejärel liigutakse muuseumi juures olevale aherainemäele, kust on näha Püssi tuhamäge ja Kohtla-Järve poolkoksimäge. Arutleme, kuidas erinevad tehismäed tekivad (tuhamägi, poolkoksimägi, aherainemägi), mida need võivad sisaldada ning miks osa neist on keskkonnale ohtlikumad (nt jääkainete koostis). Juhendajal on kaasas tuhk ja poolkoks (karbikestes), et siduda vaatepilt materjalinäidisega. Programmi praktiline osa on kivististe otsimine aherainemäel – õpilased koguvad leide, kirjeldavad tunnuseid ja teevad põhjendatud järeldusi. Lõpus toimub kokkuvõttev arutelu.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga
Loodusained, põhikool, III kooliaste:
- 1) sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi, kogub andmeid vaatluse kaudu, vormistab ja esitab tulemused ning teeb andmete põhjal põhjendatud järeldusi.
- 4) järgib ohutusnõudeid välitööl ning põhjendab nende vajalikkust.
- 5) leiab infot uuritavate nähtuste kohta ning hindab allikate usaldusväärsust õpetaja/juhendaja abiga; esitab uurimise tulemusi.
- 34) arutleb taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise ning Eesti keskkonnaprobleemide üle ja pakub nende lahendamise võimalusi.
Lõiming
- Ühiskonnaõpetus: arutelu tööstuse, keskkonnariskide ja taastamise valikute üle (kohalik näide: Ida-Virumaa tööstusmaastikud).
Läbivad teemad
- Keskkond ja jätkusuutlik areng: maavarade kasutamine, tööstusjääkide mõju; arutelu riskide vähendamise ja taastamise võimalustest.
Õpitulemused:
• teab mõisteid tehismägi, tuhamägi, poolkoksimägi, aherainemägi ning kuidas need tekivad;
• teab erinevate tehismägede koostist ning seostab seda võimalike keskkonnamõjudega (nt tolm, leostumine, mõju pinnasele ja veele);
• teab mõisteid kivim, settekivim ja kivistis ning seost kunagise meres olnud elukeskkonna ja praeguse aherainemäe vahel.
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• oskab teostada vaatlusi, kirjeldada nähtut ja leide tunnuste abil (kuju, muster, kihilisus, murdepind), võrrelda ja rühmitada;
• oskab siduda „info ja vaatluse” tulemusi järeldusega ning põhjendada, miks üks tehismägi võib olla keskkonnale ohtlikum kui teine;
• oskab sõnastada rühmas lihtsa uurimisküsimuse (nt „milliste tunnuste järgi hinnata keskkonnariski?” või „milliseid leide on rohkem?”), koguda lihtsat vaatlusandmestikku ja teha lühikese järelduse
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• märkab seoseid inimese tegevuse ja keskkonna vahel. Mõistab säästva majandamise vajadust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Juhendatud uurimuslik õpe, rühmatöö, välitöö (vaatlus ja otsing), võrdlemine ja põhjendamine, arutelu, kokkuvõttering.
Juhis õpetajale:
- Enne programmi. Teavitada õpilasi sobivast riietusest ja jalatsitest. Selgitada, et minnakse kivisele ja ebatasasele maastikule, kus liigutakse koos, ei joosta, kive ei loobita, kuulatakse juhendajat. Kontrollige varustust: ilmastikukindel riietus, kinnised jalanõud, vajadusel vihmakeep; soovituslikult joogivesi. Kui klassis on erivajadusi (liikumine, tähelepanu, sensoorne tundlikkus), andke sellest eelnevalt teada, et saaksime tegevust kohandada.
- Mõisted: tehismägi, tuhamägi, poolkoksimägi, aheraine/aherainemägi, keskkonnamõju, leostumine, kivim, settekivim, kivistis.
- Ülevaate: looduskasutus Eestis
- „Tõend ja järeldus” harjutus: vaadake mõnd tööstusmaastiku või kivistise pilti ja vastake kahele küsimusele: mida näen? / mida järeldan?
- Lühike arutelu: kuidas tekivad tööstusjäägid ja miks võivad riskid olla erinevad
- Programmi ajal (õpetaja roll)
- Toeta rühma ohutut liikumist ja rühmatöö sujuvust (rollijaotus rühmas: vaatleja, protokollija, esitleja).
- Rühmatöö: „Üks risk – üks lahendus”: valige üks tehismägi ja pakkuge realistlik idee, kuidas vähendada keskkonnariski või kasutada tulevikus ala arukalt (plakat/kaart/mini-esitlus).
- Eeltöö (soovituslik):
- Järeltöö ideed (valik):
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Õpikeskkond. Esimesed 2 osa toimuvad Eesti Kaevandusmuuseumis (sees) väikese väljapaneku juures. Ülejäänud õppeprogrammi osad toimuvad väljas aherainemäel kokkulepitud alal. Aherainemäel on maastik kivine ja ebatasane, kohati on järsemad nõlvad.
- Ohutus. Enne liikumist lepitakse kokku reeglid: liigume koos, püsime kokkulepitud alal, ei joosta, kive ei loobita, hoitakse vahemaad ja jälgitakse, kuhu astutakse.
- Turvalisus: Juhendaja liigub rühmade vahel; õpetaja toetab rühma kooshoidmist ja ohutut liikumist.
- Ligipääsetavus. Programm ei ole üldjuhul sobiv ratastooliga või oluliselt piiratud liikumisvõimega osalejatele.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.352008533844, 27.171592712402
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi kogenud keskkonnahariduse juhendajad; kvalifikatsiooni ja kogemuste kirjeldus on toodud kodulehel. https://www.matkaklubi.ee/koolitajad/
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevuste käik (2 h)
- Sissejuhatus väljapaneku juures (sh ohutus) (15 min).
Teema ja eesmärgid: tööstusmaastik kui tõend, tehismägede liigid ja keskkonnamõju; kivistised kui teistsugune „tõend” minevikust. Ohutus: liikumiseeskiri kivisel pinnasel ja nõlvadel, kokkulepped (püsime alal, ei joosta, kive ei loobita, hoiame vahemaad). Harjutame „tõenduspõhist” vaatlust: 2–3 vaatluslauset + 1 järeldus („Näen…, seega arvan…”). - Õppekäigul Püssi tuhamäe vaatlus ja arutelu + tuhanäidis (20 min, sh liikumine).
Aherainemäelt suunatud vaatlus: mida ma näen (kuju, värvus, paiknemine). Juhendaja näitab tuhanäidist: kirjeldame (peensus, tükilisus, värvus) ja arutleme, kuidas tuhk tekib ning millised võivad olla keskkonnamõjud (nt tolm, leostumine). - Kohtla-Järve poolkoksimäe vaatlus ja arutelu + poolkoksi näidis (20 min, sh liikumine).
Vaatlus ja võrdlus eelmisega: milles sarnane, milles erinev. Juhendaja näitab poolkoksi näidist: kirjeldame (tükilisus, tekstuur, värvus) ja arutleme, millised riskid võivad poolkoksi ladestamisega kaasneda ning miks mõju võib olla pikaajaline. - Aherainemäe vaatlus ja arutelu (20 min).
Mis on aheraine ja miks aherainemägi tekib. Arutelu: millised on aherainemäe keskkonnamõjud ja riskid (maastikumuutus, tolm, nõlvade stabiilsus), ning millised võiksid olla taastamise/taaskasutuse võimalused. - Kivististe otsimine (30 min).
Rühmad otsivad leide kokkulepitud alal. Iga rühm kirjeldab vähemalt 3 leidu „leidude protokollis”, võrdleb lihtsustatud määrajaga ning põhjendab oma määrangut („millise tunnuse järgi?”). Soovi korral väike uurimusülesanne: võrrelda kahel mikroalal leidude hulka/liike (loendus + lihtne järeldus). - Kokkuvõttev arutelu (15 min).
„Üks tehismägi – üks mõju/risk” ja „üks leid – üks järeldus”: iga rühm jagab ühe tähelepaneku tehismägede võrdlusest ja esitleb 1–2 huvitavamat leidu koos põhjendusega.