„Selgrootud Martiska järves“ on I kooliastme õpilastele mõeldud õppekäik, kus tutvutakse järve kui elukeskkonnaga ja avastatakse, millised väikesed loomad vees elavad. Õpilased püüavad juhendaja toel kahvaga veeselgrootuid, vaatlevad neid luubiga ning rühmitavad laste jaoks lihtsustatud määraja abil. Programmis rõhutatakse elurikkuse väärtust ja hoolivat käitumist (püütu vaadeldakse õrnalt ja lastakse pärast tagasi).
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusained, põhikool, I kooliaste:
- 10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
- 11) eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;
Lõiming
- Eesti keel: kirjeldamine, võrdlussõnad (suurem–väiksem, kiirem–aeglasem), sõnavara (järv, elupaik, selgrootu).
- Matemaatika: loendamine ja lihtne rühmitamine (mitu jalga? mitu erinevat „tüüpi“ leiti?)
Läbivad teemad
- Keskkond ja jätkusuutlik areng – programm aitab mõista, et elurikkus sõltub puhtast veest ja hoolivast käitumisest (prügi kaasa, elustikku ei kahjusta, kaldal tegutsetakse vaikselt ja ohutult).
Õpitulemused:
Teadmised. Programmi lõpuks õpilane:
• teab, et järves elavad ka selgrootud loomad (nt vastsed, putukad, teod) ning neid tuleb õrnalt kohelda;
• teab, et puhas vesi ja rahulik elupaik toetavad elurikkust ning reostus/häirimine võib elustikku kahjustada.
• teab nimetada vähemalt 5 selgrootu nime.
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• oskab juhendaja toel püüda kahvaga vee-elustikku ja tõsta seda turvaliselt veeanumasse;
• oskab leitud organismi luubiga vaadelda;
• oskab lihtsa pildilise määraja abil rühmitada leitud vee-elustikku ning jagada neid rühmadesse.
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• tunneb huvi vee-elustiku ja järve kui elukeskkonna vastu;
• väärtustab elurikkust ja hoolib elusolenditest (vaatleb õrnalt, laseb tagasi vette);
• järgib veekogu ääres kokkulepitud ohutus- ja loodust hoidvaid reegleid.
• teab, et järves elavad ka selgrootud loomad (nt vastsed, putukad, teod) ning neid tuleb õrnalt kohelda;
• teab, et puhas vesi ja rahulik elupaik toetavad elurikkust ning reostus/häirimine võib elustikku kahjustada.
• teab nimetada vähemalt 5 selgrootu nime.
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• oskab juhendaja toel püüda kahvaga vee-elustikku ja tõsta seda turvaliselt veeanumasse;
• oskab leitud organismi luubiga vaadelda;
• oskab lihtsa pildilise määraja abil rühmitada leitud vee-elustikku ning jagada neid rühmadesse.
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• tunneb huvi vee-elustiku ja järve kui elukeskkonna vastu;
• väärtustab elurikkust ja hoolib elusolenditest (vaatleb õrnalt, laseb tagasi vette);
• järgib veekogu ääres kokkulepitud ohutus- ja loodust hoidvaid reegleid.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Juhendatud välitöö, rühmatöö ja rollijaotus, vee-elustiku püüdmine ja vaatlus, lihtne määramine/rühmitamine, arutelu ja kokkuvõttering.
Juhis õpetajale:
- Enne programmi. Teavitada lapsi õigest riietumisest. Riietus mugav ja ilmastikule sobilik; jalga kummikud. Kaasa joogivesi
- Eeltöö (soovituslik): mõisted järv, elupaik, selgrootu, reegel veekogu ääres.
- Programmi ajal (õpetajaroll): toetab rühmade liikumist ja kokkulepetest kinnipidamist; aitab lastel tähelepanekuid sõnastada ning hoiab silma peal veepiiril ohutul tegutsemisel.
- Järeltöö ideed (valik):Klassis “Järve-elustiku näitus”: joonistused + üks lause, või lihtne toiduahela pilt (kes keda sööb).
Sihtrühm:
1-3 klass I kooliaste
Kestus:
1,5 tundi
Grupi suurus:
20
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Lisainfo:
- Õpikeskkond. Järvekallas.
- Ohutus. Püsime koos; veepiiril liigume ainult juhendajaga; kahva kasutame juhendaja näidatud viisil; arvestame putukate ja teiste pisiloomadega.
- Ligipääsetavus. Üldjuhul ei sobi suurema liikumispuudega õpilastele. Ratastool võib liiva sisse kinni jääda.
Läbiviimise koht:
Martiska järve ääres Kurtna järvestikus, kokkuleppel ka mujal
Läbiviimise asukoht:
59.264257614532, 27.570705413818
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi kogenud keskkonnahariduse juhendajad; kvalifikatsiooni ja kogemuste kirjeldus on toodud kodulehel. https://www.matkaklubi.ee/koolitajad/
Keel:
Eesti keel
Vene keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevuste käik (1 h 30 min)
- Sissejuhatus ja ohutus (10 min).
Kohtumine, “kus me oleme?” lühijutt järvest kui elukeskkonnast. Kokkulepped: püsime koos; veepiirile ainult juhendajaga; ei joosta; ei minda vette; püütu vaatleme õrnalt ja laseme tagasi. - Rühmadeks jagunemine ja rollidega tutvumine (5 min)
3 rühma ja rollijaotus (püüdjad – transportijad – uurijad). Selgitame, et rollid vahetuvad, et kõik lapsed saaksid kõiki rolle proovida. - Tegevus rollides (3 × 20 min = 60 min, vahepeal lühikesed üleminekud).
- Püüdjad püüavad kahvaga vee-elustikku ja panevad veega täidetud suuremasse anumasse (kaussi).
- Transportijad tõstavad lusikaga (puhtalt, ilma sodita) püütud “putukad-mutikad” veega täidetud läbipaistvatesse topsidesse ja viivad need ettevaatlikult uurijatele.
- Uurijad vaatlevad ja määravad lihtsustatud välimääraja abil ning rühmitavad (nt “kiili vastsed”, “lutikalised”, “sääselised”, “ussid” jne).
- Programmi lõpetamine (15min)
- Ühine arutelu “Kes elab kus ja miks?” (10 min).
Võrdleme rühmade leide: mis oli kõige tavalisem, mis üllatas? Seostame: peidukohad (taimed, põhjamuda), toiduahel “kes keda sööb” väga lihtsal kujul. - Kokkuvõte (5min). Iga laps ütleb ühe lause: “minu vee-avastus…” ja “kuidas ma hoian järve…” (prügi kaasa, vaikselt kaldal, elustik tagasi).
- Ühine arutelu “Kes elab kus ja miks?” (10 min).