Õppeprogramm koosneb kahest osast: esimene toimub Jääaja Keskuses ning teine osa toimub väljasõiduga Vooremaa maastikukaitsealal. Keskuses toimuvas programmi osas saavad osalejad teadmisi jääaegadest ning jäävaheaegadest, liustiku tekkimisest ning levimisest. Uuritakse liustiku mõju nii elusloodusele kui ka eluta loodusele. Väljasõidul Vooremaale saadakse ülevaade Euroopa ühest esinduslikumast voorestikust. Õpitakse tundma looduskaitselisi objekte ning saadakse teadmisi looduskaitse vajadusest.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1. Loodusõpetus
Õpilane: 1) tunneb huvi looduse, selle uurimise ja loodusainete õppimise vastu; 8) mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid kodukohas ja Eestis ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; tegeleb keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras; käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise.
6. klassi lõpetaja:
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid; 15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi; 35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
2.1. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustab jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.
2.2. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast: 1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest; 3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
Vooremaal ringi käies näevad osalejad inimese toimetamist siinses keskkonnas, mis on toimunud juba sajandeid. Arutletakse kuidas inimene ja loodus saavad koos toimida, nii et üks ei lämmata teist. Arutletakse mitmekesisuse säilimise vajaduse üle.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Töölehed, kirjutamisalused ning –vahendid, kompass - on rühma peale.
Juhis õpetajale:
Enne õppepäevale tulekut palume teha õpilastele väikese sissejuhatuse programmi teemasse, et kõikidel oleks teadmine eesootavast programmist. Õpilastega palume rääkida, kes on Kalevipoeg ning kuidas on ta seotud maastikuliste elementidega. Samuti võiks üle rääkida, mis on jääaeg.
Programmis osalemiseks on vajalik transport tellija poolt.
Suur osa programmist toimub õues, palume õpilasi korduvalt teavitada ilmastikukindla riietuse ja jalanõude vajalikkusest.
Õpetaja osaleb programmi käigus ning vastutab oma õpilaste eest nii õppeprogrammi toimumise ajal kui ka vaba aja veetmisel.
Tagasisidet õppeprogrammi kohta küsitakse õpetajalt suuliselt vahetult pärast programmi toimumist. Õpetaja nõusolekul saadame meili peale tagasisidestamise ankeedi.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Õppeprogrammi hind: 7 eurot/osaleja + 50 eurot juhendamise tasu
Grupi suurus - soovituslik on üks klass, aga on võimalik läbi viia ka suurema grupi puhul.
Õppeprogramm toimub nii ruumis sees kui ka õues. Vajalik riietus vastavalt ilmale. Programmi läbiviimiseks on vajalik transport tellija poolt.
Ligipääs ratastooliga on tagatud Jääaja Keskuses sees.
Et kõigil oleks meeldiv ja turvaline tutvu meie kodukorraga.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammi juhendajad.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus - ca 15 minutit
Juhendaja tutvustab ennast ja teeb sissejuhatuse teemasse ning tutvustatakse tegevuskava. Mängulist elementi kasutades toimub omavaheline tutvumine ning ootuste püstitamine. Õpilased jagatakse rühmadesse.
Teema arendus - ca 45 minutit
Õpilased uurivad kliimamuutuste põhjuseid ning koos juhendajaga püüavad leida inimese rolli põhjuste hulgas. Õpilased saavad ülevaate liustiku tekkimisest ning liikumisest ja uurivad liustiku levikut viimasel jääajal. Ekspositsiooniga tööd tehes õpivad osalised selgeks kolme pinnavormi nimed ning nende tekkemehhanismi. Veel vaadeldakse rändkivimeid kui jääaegade teooria alustalasid. Vahetunnina mängitakse toiduahela mängu ja arutletakse inimese rolli üle selles tänapäeval.
Väljasõit Vooremaale - ca 120 minutit
Sõites vaatluspunktidesse tutvustab juhendaja olulisemaid objekte tee ääres. Vaatlused Saadjärve voorel. Voore laele jõudmiseks tuleb läbida lühike retk jalgsi, et omal nahal tunda maastiku muutumist. Saadjärve voore kõrgemas punktis vaadeldakse Saadjärve ja voore kuju ning arutletakse, kuidas liustik siin liikuda võis. Kompassiga määratakse ilmakaared ning liustiku liikumise suund.
Vaatlused Raigastvere voorel ja vaatetornis. Otsitakse inimese tegevuse jälgi ning arutletakse, milline võis see vaade olla vahetult pärast jääaega. Töö kompassiga. Igasse põhiilmakaarde leitakse looduses äratuntav objekt ning joonistatakse see töölehele.
Jõgevamaa suurima rändrahnu vaatamine. Tuletatakse meelde Jääaja Keskuses räägitud info rändkivide liikumisest. Seostatakse maastikulised elemendid Kalevipoja tegutsemisega. Vooremaa on tuntud kui Kalevipoja künnimaa ning siit võib leida palju teisigi märke eeposest.
Kokkuvõte
Kokkuvõtted tehakse bussis Jääaja Keskusesse tagasiteel. Kokkuvõtte käigus korratakse üle ka olulisemad õppepäeva käigus saadud teadmised.