Õppeprogrammi eesmärgiks on tutvustada jääliustiku kulutavat ja kuhjavat toimet. Osalejad saavad teada kuidas liustikud kasvavad ning on kokku vedanud kogu kivimimaterjali, millest Eesti pinnavormid koosnevad. Õpitakse eristama erinevaid pinnavorme ja arutletakse, kuidas need pinnavormid on tekkinud. Rühmatöö käigus tutvutakse juhträndkivide teooriaga ja Eesti eriilmeliste rändrahnudega ning uuritakse liustikusetteid. Arutletakse pinnamoe mõju inimeste arenguloos ning inimese mõju üle pinnamoe kujundamisel ja säilimisel tänapäevases maailmas.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.4. Geograafia
2.4.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud Põhikooli lõpetaja: 1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalainete vastu, on motiveeritud neid õppima; 2) kasutab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi looduses ning ühiskonnas toimuvate nähtuste, nende ruumilise paiknemise ja vastastikuste seoste selgitamiseks ning analüüsiks; 7) väärtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku elukeskkonda, käitub turvaliselt ja järgib säästva arengu põhimõtteid;
2.4.3. Õpitulemused
1) kasutab nii paber- kui ka digikaarte ja teisi ruumiinfot edastavaid mudeleid, et leida infot, iseloomustada objekte ja nähtusi, analüüsida, teha järeldusi ja ruumilisi otsuseid ning neid põhjendada.
Geoloogia Õpilane: 3) iseloomustab ja võrdleb setteid ning eri tekkeviisiga kivimeid, teab nende kasutamise võimalusi; 5) seostab kivimite ja setete, sh maavarade paiknemise ja tekke Eesti geoloogilise ehitusega;
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
2.2. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast: 1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest; 3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
Arutletakse, kuidas jääaeg on mõjutanud nii inimese kui ka looduse arengut ning kuidas on inimese mõju loodusele ning ka maastikule aja jooksul kasvanud. Räägitakse inimese sõltuvusest loodusest (ka liustiku setetest) ning maastikupildi säilimise vajalikkusest - nii kultuuriloo kui ka looduskeskkonna seijsukohast.
Õpitulemused:
2. Õpilased mõistavad juhträndkivide teooriat
3. Õpilased omandavad teadmisi mandrijäätekkelistest setetest ja pinnavormidest ning
neid kujundanud protsessidest Eesti territooriumil
4. Õpilased saavad muuseumiekspositsioonist teabe leidmise, lühikeste esitluste
sõnastamise ja nende ettekandmise kogemusi
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Rühmatöö, töölehtede täitmine, suunatud diskussioon, arutelu.
Rühmatöö vahendid - kirjutamisalused, pliiatsid, töölehed
Näidiseksemplar - sõelad, mõõtenõu, kruus
Juhis õpetajale:
Enne õppepäevale tulekut palume teha õpilastele väikese sissejuhatuse programmi teemasse, et kõikidel oleks teadmine eesootavast programmist.
Õpetaja vastutab oma õpilaste eest nii õppeprogrammi toimumise ajal kui ka vaba aja veetmisel.
Õppeprogrammi käigus toetab õpetaja juhendajate tegevust ning vajadusel toetab õpilaste kaasatust õpitegevusse.
Tagasisidet õppeprogrammi kohta küsitakse õpetajalt suuliselt vahetult pärast programmi toimumist. Õpetaja nõusolekul saadame meili peale tagasisidestamise ankeedi.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Õppeprogrammi hind: 7 eurot/osaleja + 50 eurot juhendamise tasu
Suurema grupi puhul pakume teist juhendajat ja alternatiivset programmi. Selle juures tuleb arvestada lisanduva programmi maksumusega.
Programm toimub siseruumides. Keskuses on olemas lift, juurdepääs ratastooliga on tagatud.
Et kõigil oleks meeldiv ja turvaline tutvu meie kodukorraga.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammi juhendajad
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus - ca 10 minutit
Õpilastele tutvustatakse programmi eesmärki, ajakava ja tegevuste korraldust. Õpilased jagatakse nelja rühma. Rühmadesse jagamisel võib kasutada erinevatest kivimitüüpidest koosnevaid kive, liustikusetete või pinnavormide nimetusi.
Teema arendus: rühmatööd - ca 70 minutit
Programmi käigus tutvuvad rühmad kuni nelja erineva teemaga: liustiku tekkimine ning liikumine, rändrahnud ja juhträndkivid, liustikusetted, pinnavormid. Teemade kohta on koostatud ülesannetega töölehed. Rühm saab korraga ühe ülesannete lehe. Kui ülesanne on sooritatud (tööleht täidetud), kontrollib juhendaja sooritust ning annab rühmale uue ülesande. Ülesannete vahepeal on pea puhkamiseks tegevus, mille käigus mänguliselt arutletakse inimese mõjust loodusele ja Eesti pinnamoele, arutletakse inimese sõltuvust loodusressurssidest - liustiku setted kui oluline ehitusmaterjal.
Kokkuvõte - ca 10 minutit
Rühmad tutvustavad üksteisele tulemusi. Iga rühm esitleb ühte teemat, teised täiendavad/parandavad oma vastuseid. Lõpetuseks viib juhendaja läbi kokkuvõtliku mängu esitades kõigi teemade kohta väiteid, mis võivad olla nii valed kui ka õiged. Õige väite korral tõstavad õpilased parema ja vale puhul vasaku käe.
Näiteid väidetest: 1. Mandrijää korduval sulamisel ja pealetungil kuhjusid liustikuserva ette piklikud vallid, mida nimetatakse mõhnadeks. 2. Voored on aktiivse jää kujundatud pinnavormid. 3. Liustikujõe kuhjeline pinnavorm, mis koosneb kruusast ja veeristest on oos. 4. Kõik juhträndkivid on pärit Soomest.